Analüüs Aafrika ajaloost (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Arutle ja analüüsi
Lehekülg 29 , küsimused 1-7

Esimesed inimliigid hakkasid kujunema Aafrikas. Seal oli niiske, ning see pärast vihmametsad katsid praegusest suurema piirkonna. Sel ajal oli kliima küll mõne võrra hakkanud jahenema , kuid suurel osal maakeral oli kliima siiski ühtlane ja mõneti soe.

Põlluharimine ning esimesed kariloomad kodustati 9. aastatuhandel Lähis-idas Araabi kõrbealasid ümbritsevas Süürias, Väike- Aasia Iraagi mägede vööndis, mida nimetati viljaka poolkuu alaks. Selle põhjuseid võib üksnes oletada, näiteks kellegil kukkus seeme maha ja läks kasvama. Nii vaadatig, et nii saab rohkem süüa ja hakkati põlluharimisega tegelema.

Homa Sapiensiga on seotud kuntsti tekke, kuna nemad hakkasid maalima koobastele ning tegema savi nõusid. Kui vaadata koopa maalinguid on sealt väga kerge välja lugeda, et tolleaegne inimene mõttles eelkõige küttimisele ja söögile, kuna on palju küttimis maalinguid.

Viljakaks poolkuuks hakkati seda piirkonda nimetama, sest seal oli väga viljaksa ala ja see piirkond oli poolkuu kujuline. Selle sees oli 3 jõge ( Niilus , Tigris, Eufrat ) ning mitmeid vanemaid linne .

Cata Hüyük ja Jeeriko on mõlemad suured linnad nii rahvaarvult ja ka mõõtmetelt. Nende linnade puhul ei ole tegemist tsivilisatsiooniga, kuna neil ei ole tsivilisatsioonile omaseid tunniseid. Kui nad tegelevad ikka veel anastava põllumajandusega ning ei arenda ennast ise vaid koguvad resursse vaid looduselt, ei ole tegemist tsivilisatsiooniga.

Esimesed looduslikud tsivilisatsioonid tekkisid umbes 3000. aastat ekr. Egiptuses ning Mesopotaamias. Seal hakkati tegelema põllumajandusega kuna seal oli niiske ja viljakspinnas, eriti Egiptuses Niiluste kallastel. Põhjus oli kindlasti see, et inimsetel oli vaja saada süüa ja just seal, sest seal oli niiske ja viljaksa pinnas.

Esimene teooria on see, et kujunev ülemkiht oli ennekõike ühiskonna korraldaja selle kõigi liikmete huvides, aga teine teooria on see, et ühiskonna areng põhineb algusest peale vägivallal ja sunnil. Esimeses teoorias olid kõik inimesed võrtsed kuid teises võisid jõukamad ja tugevamad nõrgemaid enda kasuks tööle panna. Mõlemal korral pidi kuulama oma riigi pealikku.
Lehekülg 47 , küsimused 1-6

-Põllumaad ei kurnatud ära, sest Niiluse kalldad olid 3 korda aastas üle ujutatud, kus vesi kandis jõeäärde uue mulla mis oli viljakam.
-Egiptlasi aitas välis vaenlaste eest kaitsta sõjavägi ja paljud jumalad.
-Kuna jäädi nii sügavalt vaid põlluharimisse ja ei olnud võimalik uusi tsivilatsioone tekkita Egiptuse.
-Kõik erinevad Egiptuse osad olid saavutanud tsivilisatisoonide tekke erinevatel aegadel. Kõige uuem kõige varem ja kõige vanem vastavalt kõige hiljem.

-Egiptuse ühiskond on maa ühiskond, kuna seal oli linnu vähe ning tegeleti eelkõige põlluharimisega.
-Ühiskond oli rangelt hierarhiline, kuna selle tipus seisis apsoluutse võimuga jumal-kuningas, kelle valitsemine pidi tagama loomuliku korra Egiptuses.
-Egiptuse tüüpiline perekonnamudel on paarperekond , mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Perekonna pea oli mees, kuid tagatud olid ka naise õigused.
- Kirjutajatele, kuna nemad kirjutasid ülese riigi käitumis norme ja täitsid lepinguid ja muud sellist asja tegid.

Riigi võimu seisukohalt on kõige olulisemad jumalad riigile:RA- ta oli maailma looja ja selle esimene valitseja, HOROS- tema oli Egiptuse sõjaline kaitsja.

Egiptlaste meelest oli vaarao päikesejumala Amon -Ra poeg. Elavat vaaraod samastati Horosega. Päikesejumal Ra ja Teeba jumal Amon olid seotud vaaraoga läbi sõjaväe, kuna vaarao oli Egiptuse valitseja ja samas sõjaväe juht. Osiris kehastas üleujutuse ja viljakasvu aega ning seth põuaperjoodi. Jumalike vaaraode valitsemine Horose ja Osirisena on igavene ja vältimatu nagu looduse ringkäik.

Tava inimesele oli üks tähtsamaid jumaladi just OSIRIS , sest ta oli viljakuse jumalning surnute valitseja. Ta õppetas põlluharimist, kirjatarkust, käsitööd jakanalite kaevamist.

Monoteism ehk ainujumala usk tekkis Egiptuses uue riigi ajal, sel ajal valitses vaarao Ethanon(1364-1347 eKr). Ta tõstis sel ajal jumalate etteotsa päikeseketta Atoni , Amon Ra asemel. Koos sellega vahetas vaarao oma nime ning vahetati pealinn milleks sai Ahetatoni. Sel ajal öeldi lahti vanadest kunstikaanonitest. Just sellest ajajärgust pärineb Egiptuse üks silmapaistvamaid mälestisi.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

1Antananarivo Õppematerjali autor

ajaloolised küsimused.

aafrika egiptus süüria

Sarnased õppematerjalid

doc

Egiptus ja Mesopotaamia

INIMESE ARENG ASTROPOGENEES Ida-Aafrika inimeste häll 1.Geoloogiline tegur: vulkaanipursked(seal maakoor kõige õhem). Nendega kaasneb viljaka tuha kujunemine/ladestumine. 2Klimaatilised tegurid:soe kliima,vihm ja kuiv periood vahelduvad 3.Looduslikud olud: savannide teke-tuli tõusta kahele jalale,et oleks parem ülevaade saagile 4.Loomne toit:aju areng(valk+P) 5.Taimne toit:aju areng-tärkliserikkad mugulad 6.Ühiskondlik suhtlemine-sotsiaalne tegur EGIPTUSE TSIVIL. SÜND 1)Kus sai alguse põlluharimine? Miks seal? Lähis-Idas. Sest jääaeg sai läbi,kliima oli seal soe ja niiske. Sadas küllaldaselt vihma. See sai alguse nn viljaka poolkuu alal:mägede ümbruskonnas. Väike-Aasia,Iraani mägede vöönd. 2)Millised muutused toimusid ühiskonnas seoses põlluharimise ja metallide kasutusele võtmisega? Põlluharimisega: elanikkonna arvukus tõusis,tekkis paikne asustus, maa valdamine muutus olulisemaks, tekkisid suuremad aastasadu püsivad asulad, hakati teadlikult keskkond

Ajalugu

docx

Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd, Egiptus

Kontrolltöö. Teemad- 1. Ajaloouurimise allikad ja eesmärgid. 2. Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd. 3. Egiptus. Kordamisküsimused: 1.Nimeta 2 ajaloo abiteadust ja nende tegevuse sisu? 2. Mida tähendab mõiste "ajalooline aeg"? 3. Millega tegeleb allikakriitika? 4. Mis on sotsiaalajaloo uurimise objektiks? 5. Paiguta õigesse kronoloogilisse järjekorda inimese eellased: Heidelbergi inimene, australopiteekus, neandertallane, homo erectus, homo sapiens, 6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? 7.Millised on kromanjoonlaste kõige varasemad kunstiloomingu mälestusmärgid Euroopas? 8. Millisele kontinendile ja millal jõudis homo sapiens kõige viimasena? 9. Millises geograafilises piirkonnas asub "viljaka poolkuu" ala? 10. Mida tead Jeeriko ja Catal Hüyüki asulatest ja sealsete elanike elulaadist? 11. Kirjelda Vana-Egiptuse looduslikke olusid? 12. Kirjelda Vana riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? 13. Kirjelda Keskmise r

Ajalugu

docx

Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid

Kontrolltöö kordamisküsimused Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid 1. Esiaeg, ajalooline aeg, vanaaeg, antiikaeg. Esiaeg kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene. Ajalooline aeg algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi. Vanaaeg algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr 5 saj. pKr) 2. Inimese kujunemine, olulised muutused (hominiidid, kivist tööriistad, inimasustuse levimine Aafrikast, neandertallane). Australopiteekus ehk ahvinimene oli esimene inimese moodi olend, kes oskas juba kõndida kahel jalal. Ta asustas Aafrikat umbes 6-5 milj. a. eKr. Australopiteekused kuuluvad inimeste, hominiidide sugukonda. Homo habilis ehk osavinimene kujunes Ida-Aafrikas umbes 3 milj. aastat tagasi. Tema teg

Ajalugu

pdf

Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

Sumerite etniline päritolu pole selge, kuid on teada, et nad polnud keelelises suguluses enamuse ümbruskonna ragvastega. Tõenäoliselt asusid nad Mesopotaamias juba varemgi. Sumerite rajatud tsivilisatsiooni kõige iseloomulikumad tunnused on savitahvlitele kohane kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Neile lisanduvad iseloomulik religioon, kõrgetasemeline kirjandus ja kunst. Kõik see kujundas Mesopotaamia tsivilisatsiooni ilmet ka pärast sumeri rahva kadumist ajaloost. Kiilkiri. Mesopotaamiale tüüpiline kiilkiri on saanud oma nimetuse sellest, et selle märgid vajutati kiilukujulise otsaga pulga abil värskele savitahvlile. Selline kirjutusviis välistas kumerad jooned ja tõi kaasa märkidele skemaatilisuse. Kiilkiri on, nagu Egiptuse hieroglüüfidki, arenenud välja piltkirjast, mis tekkis juba IV aastatuhandel eKr. Märkide skematiseerimisel ja nende üldistamisel arenes sellest mõisterkiri,

Ajalugu

doc

TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE

TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur – hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis – kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemki

Ühiskond

doc

Tsivilisatsioonide tekkimine

TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht

Ajalugu

doc

Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

· Kirjapandud seadused · Vanimad koolid ja raamatukogud · Vanim eepos "Gilgames" f. Sumeri riikide häving: · Semiidi hõimud Mesopotaamia põhjaosas elanud juutide ja araablaste esivanemad. · Nende tugevaim kuningas Sargon I vallutas 2400 eKr sumerid ja rajas suure Akadi riigi. · Sumerid sulasid nendega ühte ja kadusid ajaloost. · Semiidid võtsid üle sumeri kultuuri ja arendasid seda edasi. 3. Semiidi rahvaste riigid a. Akadi riik (2340-2160 eKr): · Peale sumerite vallutamist jõudis Sargon I Vahemere rannikuni. · Sargon oli esimene Mesopotaamia ühendaja ja impeeriumi rajaja vallutustega loodud suurriik. b. Vana-Babüloonia (1792-1595 eKr) · Rajajaks teiste hulgast esilekerkinud Babüloni linna kuningas

Ajalugu

docx

Esiajalugu ja idamaad

Kiviajale järgnes pronksiaeg, mille vältel said tavaliseks pronksist tööriistad. Üleminek pronksiajale leidis aset 6000 kuni 2500 eKr. Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süsteemist. Tänapäeval jaotatakse kiviaeg paleoliitikumiks ehk vanemaks kiviajaks, mesoliitikumiksehk keskmiseks kiviajaks ja neoliitikumiks ehk nooremaks kiviajaks. Nendel on omakorda alajaotused. Kiviaja alajaotuste kronoloogia on regiooniti erinev. Kutimine, kalastajad ja korilased Koige pikema osa ajaloost, kuni noorema kiviajani, oli inimeste pohitegevuseks kuttimine ja kalapuuk, veel soogilauale lisati marjad, seened, pahklid, teod, linnumunad jms, mida korjasid metsas naised ja lapsed. Juba see aeg kogesid esimesed inimesed seletamatuid asju, nagu uni, surm, haigused, hirmu ja isegi loodusjousid. Arvatakse ,et see tekitas neis arvamuse , et igal inimesel, loomal, linnul, puul, kivil voi monel teisel loodusobjektil on oma hing. Ilmselt arvati

Ajalugu

Rohkem sarnaseid