100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
risto zopp
Õppematerjali autor
Süüdatakse lõke, on ilutulestik. 2008.a. korraldati Tallinna Lauluväljakul suurejooneline öölaulupidu "Märkamise aeg", millega tähistati 20 aasta möödumist laulvast revolutsioonist. 8 3. SÜGISESED TÄHTPÄEVAD 3.1. Ameerika sügisesed pühad Septembri esimesel esmaspäeval tähistatakse Ameerikas tööpüha, mis on pühendatud Ameerika töörahvale. Kuigi ameeriklased tunnevad uhkust selle üle, et töötavad rohkem ja puhkavad vähem kui muu maailm, soovitakse senisest enam jõudeaega. Üha enam ja enam räägitakse sellest, et raha teenimine ei ole elus kõige tähtsam. Aeglaselt on hakatud aru saama, et elust mõnu tundmiseks on oluline töö ja puhkuse tasakaal. Tööpüha on Ameerikas vaba päev ja sel päeval soovitatakse tööle mitte mõelda ja veeta see päev puhates pere ja sõprade keskel
on välja toodud Ameerika sünd, mis sai alguse Aasiast sisserännanud indiaanlastest, kes oli omamoodi rahvas ja moodustas huvitava koosluse. Eraldi on juttu Ameerika põlisasukatest, kes tegelikult on olnud kultuuri tekitajad ja loojad: maajad, asteegid ja inkad, kes paiknevad oma hõimudega eri kohtades. Töö kolmandas osas on põhiliselt üldinformatsioon Ameerikast: geograafiline asukoht, valdav kliima, rahvaarv, riigikord jm. Seejärel saab teada, millised on ameeriklased rahvana ja millised on nende ühised huvid: televisioon, sport, muusika ning kombed ja tavad. Kuna teema oli väga laiaulatuslik, proovisin välja tuua olulisema ja huvipakkuvaima informatsiooni. 1. Ameerika sünd Esimesed asukad Ameerikas olid Aasiast pärit indiaanlased. Nad saabusid sinna 25 000 a tagasi ning neid oli kusagil 400 hõimu. Nad elasid hütides. Naised tegelesid taimekasvamisega (kasvatasid tubakat), mehed käisid jahil ja püüdsid kalu. Pärast seda
............................................................................ . 12. Kui palju elas valgeid ning kui palju mustanahalisi Põhja-Ameerikas 1775. aastal? umbes 2 miljonit valget ning pool miljonit mustanahalist 13. Märgi daatum Võetakse vastu 13 Põhja-Ameerika koloonia iseseisvusdeklaratsioon. 4.juuli 1776 Hakati välja töötama iseseisvunud kolooniate põhiseadust. 1787 Ameeriklased sundisid inglased Yorktowne`i juures kapituleeruma. 1781 Sõlmiti Versailles` rahu. 1783 14. Miks ameeriklased võitsid Iseseisvussõja? ameeriklased võtsid kasutusele lahkrivi kus sõdurid asetusid hajusalt tulistades võimaluse korral puu või kivi tagant 15. Ühenda paarid A Anton Thor Helle ...B.. esimese eestikeelse ajalehe väljaandja B August Wilhelm Hupel ..... lätikeelse Piibli tõlkija C Garlieb Merkel .A.... eestikeelse Piibli täieliku tõlke autor
ülddeklaratsiooni koostada. Peale ÜRO-st lahkumist 1953. aastal suundus Eleanor mässavasse Euroopasse, kus ta soovis inimõigusi levitada ja sotsialismi ja natsionalismi leviku peatada. 1961. aastal pöördus ta oma vanusele ja halvale tervisele vaatamata tagasi ÜRO-sse. Seega kirjutasin referaadi Ameerika esimesest leedist, kes võitles teiste inimeste healou pärast, samal ajal kui tema enda eraelu oli purunenud. Eleanor Roosevelt oli naine, kes tegi kõik võimaliku selleks, et kõik ameeriklased, olgu nad siis vaesed, mustanahalised või rahvusvähemused, saaksid endle normaalset elu lubada, tegelikult läksid talle korda kõik maailma inimesed, kellel oli sotsiaalseid probleeme. Ta hooliski rohkem teistest inimestest kui endast. 1 Gerste, R. D., 2001. USA esimesed leedid. Tallinn: Kirjastus Kunst, lk. 276 3 LAPSEPÕLV 11.oktoobril 1884. aastal New Yorgis nägi ilmavalgust Theodore Roosevelti noorema venna
vastukaalus loodi üle kogu maa kolonistide relvaüksusi. Bostoni alla kogunes umbes 15 000 meheline vägi. Legendi järgi pärinevat ka Ameerika lipp tollest ajast: üks kolonist olevat pannud oma vöökoti teiba otsa. Philadelphias, tollases Põhja-Ameerika suurimas linnas, kutsuti kokku kontinentaalkongress, kes 4. juulil 1776. aastal võttis vastu iseseisvusdeklaratsiooni. Deklaratsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. 4.juulit tähistavad ameeriklased tänaseni enda iseseisvuspäevana. Iseseisvussõda: Iseseisvus tuli ameeriklastel kätte võidelda. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud ning paremini välja õpetatud. Ameeriklastel oli vastu panna vaid mõned vabatahtlike salgad. Otsustavaks sai see, et ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid inglased olid lihtsad palgasõdurid. Ameeriklased kasutasid lahkrivi, mida olid kasutanud indiaanlased. Pärast vahelduva eduga sõjategevust piirasid ameeriklased 1781
Nad suutsid võtta Hong Kongi, Kiribati, Guam'i. Wake'i saare ja Filipiinid, Burma, Malaya, Borneo. Nad hävitasid ka Briti sõjalaeva, mis oli tulnud kaitsma Singapuri. Singapuri, kui ühe maailma parima kindluse kaotamine oli suurim sõjaline häbi Britanniale. Jaapan lootis luua kaitseliini keset Vaikset Ookeani läbi Aleuutide, Midway saare, Solomoni saarte ja Uue-Guinea. Tänu sellisele edule lootsid jaapanlased võtta ka Port Moresby, kuid tänu sellele, et Ameeriklased suutsid lugeda nende koodi jäi Koralli mere lahingus see jaapanlastele vaid unelmaks. Jaapani siht võtta Midway jäi ka unelmaks. 4 juuni hommikul hävitasid USA hävitajad 3 Jaapani 9-st lennukikandjast viie minutilise rünnaku ajal tänu sellele, et admiral Chester Nimitz'il õnnestus pealt kuulda jaapanlaste kodeeritud sõnumeid. Jaapani laevastiku admiral Yamamoto andis 5 juunil käsu täielikuks taganemiseks. 6 ja 7 juunil vallutas küll jaapani
SISUKORD 1. Üldinfo Poola kohta................................................................................................... 1 2. Poola geograafiline asukoht....................................................................................... 2 3. Vaatamisväärsused..................................................................................................... 5 4. Rahvastik....................................................................................................................8 5. Majandus.................................................................................................................... 9 1. ÜLDINFO POOLA KOHTA Pindala: 322 577 km², maismaa 311 904 km² (koos siseveekogudega), Euroopas pindalalt 7. riik. Piiri kogupikkus 3504 km, millest maismaapiir moodustab 3064 km. Rahvaarv: 38,6 miljonit (2001), mis on ligikaudu 0,7% maailma rahvastikust, rahvaarvult Euroopas 8. riik ja maailmas 29. Rahvastiku tihedus 122,9 in/km² (umbes 3 korda
ning näha vaatamisväärsusi. Turism Suurbritannia tähtsamaid majandusharusid ja uute töökohtade allikas on turism. Oma kunstigaleriide, teatrite ja ajalooliste ehitiste tõttu on endiselt peamine turismisiht London. Paljud külastajad jätavad pealinna kõrvale ja suunduvad otse Bathi, et imetleda roomlaste kadunud hiilgust, või Strattford-upon-Avonisse, vaatama Shakespeare'i teatrit, või keskaegsesse Yorki või Soti mägismaale. Suurbritannia peamised külastajad on ameeriklased, kuigi 1990. aastate terrorismioht ja USA majanduse langus on sundinud nii mõnegi reisist loobuma. Eesti reisifirmad pakuvad 3 päevast reisi Londonisse, kus on võimalik näha Big Beni, Westminster Abbey't, London Towerit , Buckinghami paleed jpm. Londoni muuseumid ja galeriid on maailmakuulsad, muusikali- ja teatrielu ning ööelu legendaarsed. Väga suur valik erinevaid restorane ning kauplusi. Ajalooline ülevaade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid