Ameerikamägede
mõrvajuhtum
PIDU
Kõik
algas ühel vihmasel õhtul, kui taevas oli pilves . Pidu käis täie hooga . Sel ajal, kui kõik rääkisid ei märganud keegi, et üke
külalistest hiilis trepist ülesse ühte tühja tuppa ja lukustas
ukse. Paar minutit hiljem kuulsid kõik ülevalt korruselt püssilasku
ja jooksid ülesse, et teada mis juhtus. Siis nad nägid, et üks
mees, kes maas vedeles oli surnud. Natuke hiljem jõudis politsei
koos kohale ning politseiinspektor hakkas inimestelt juhtumi kohta
küsima. Politseiinspektori nimi oli Herman ja ta oli üks parimaid
inspektoreid. Kui juba palju aega oli möödunud ja keegi ei teadnud ikkagi veel, kes oli mõrvar hakkas peokorraldajal närvidele käima,
et politsei ta pidu rikub.
´´ Olge nüüd, Inspektor Herman, kui kaua tahate minu külalisi kinni
pidada?´´ küsis peokorraldaja, kes oli ratastoolis , inspektorilt
kannatamatult.´´Mul pole aega nendeks juurdlusteks ja pealegi pole
teil mitte mingeid tõendeid!´´.
´´Ükskõik
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Peeter Termomeeter
Õppematerjali autor
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Kokkuvõte ,,Huckleberry Finn'' Huckleberry Finn oli poiss, kes otsid seiklusi. Ta nägi välja nagu tavaline poiss. Tal peas oli suur kübar ja ta armastas suitsetada. Ta sõbrutses Tow Sawyeriga. Koos nad leidsid hunniku raha , mille röövlid koopasse peitsid, ning nad said rikkaks. Kumbki sai endale kuus tuhat dollarit. Kohtunik võttis nende raha enda hoolde. Miss Watson oli lese õde, üsna kõhn vanatüdruk prillidega. Ta tuli tema juurde elama ja hakkas Finni õpetama aabitsaga. Ta alati kamandas Finniga: ,,Ära topi oma jalgu sinna Huckleberry,'' ja ,, Ära ole nii küürus, Huckleberry, istu sirgesti''. Ta jutustas alati Finnile kõiksugu asju põrgust. Õhtuti kutsus ta oma neegrid tuppa ja pidasid palvetunni. Tom Sawyer oli seiklushimuline poiss, kes alati tahtis minna riski peale välja. Tom sattus alati pahandustesse. Ta tegi röövlisalga, kes peatab tõldu, tapavad inimesed ära
Põhitegelased: Kokk (John Silver): Ülimalt salakaval ning kahepalgeline mees, kes ei kartnud mitte kedagi ega mitte midagi. Ta suutis oma jutuga ära rääkida ükskõik kelle ning tema mesijutt viis paljud mehed hauda. Ta ei hoolinud kellestki peale enda, ta tegi kõik oma heaolu nimel ning tal oli täiesti suva, mis teistega juhtub. Omakasupüüdlik valetaja, kellest ei saadud loo lõpuni lahti. Jim Hawkins: Väga vapper 17-aastane poiss, kellel oli oma osa selle loo alguses ning tema oli üks neist, kelle pärast üldse merele mindi. Ta elas oma vanematega ,,Admiral Benbowis" ning ta töötas seal baarimehena. Isa suri tal halva tervise tõttu ning seetõttu olid tal ja ta emal käed tööd täis. Tema leidis ka Billy asjade seast kaardi ning sellest ka see lugu alguse sai. Skvaier (mr. Trelawney): Tema käis Bristolis laeva ning sellele meeskonda otsimas. Ta oli lobiseja ja lobises välja Bristolis saladuse aarde kohta ning tänu sellele tahtis ka seal tööd ,,laevakokk" (Joh
Cottomfield Inglismaa väikeses külas Cottomfildis oli sombune varahommik nagu seal tavaliselt. Cottomfield on tuntud oma rahulikkuse ja turvalisuse poolest. Kõik teavad ja tunnevad üksteist. Seal elab umbes 2000-2300 inimest. Cottomfieldis pole isegi politseid varem vaja läinud, kui välja arvata kõrtsis ülekäteläinud meeste talitsemiseks. Seda küla läbib järsku külmavärinaid tekitav uudis, on tapetud üks küla lugupeetumaid mehi, John Black. John oli ka küla üks rikkaim mees, kellele kuulus umbes 1200 hektarit maad. Talle kuulus suur loss nimega Catherway. John Black oli külas mõjuvõimsam mees, juba tema rikkuse pärast ja meeldiva isiksuse pärast. Tal oli ka väga kütkestav abikaasa, kes ei olnud just kõige seltsivam isikus, kuid ka temast peeti lugu. Kes küll võis tappa John Blacki? Sellele küsimusele hakkas otsima vastust Iglismaa tuntud eradektektiiv Roger Moon ja teda abistas kohalik politseiülem Jim Smith.
Referaat R.L. Stevenson "Aarete saar" (nimi) ... Klass Õpetaja: ......... 2010 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 Autorist.....................................................................................................4 Aarete saar................................................................................................5 Lemmikkoht..............................................................................................6 Kokkuvõte.................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..................................................................................8 Sissejuhatus Valisin selle raamatu, kuna ma ei leidnud teisi raamatuid. Ega ma poleks
KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX
Hipiliikumine ja rock Need kaks nähtust põimusid 60- ndate lõpus, keskuseks oli San Francisco. Hipiliikumine kutsus üles sõdimise asemel üksteist armastama (käimas oli Vietnami sõda), paraku kaasnes sellega ohjeldamatu narkootikumide tarvitamise kultus. Esile kerkis mitmeid omapäraseid soliste ja ansambleid, mille saatus kujunes sageli traagiliseks.(Jimi Hendrix, Jim Morrison, Janis Joplin) Sel perioodil läksid moodi ka suured vabaõhukontserdid majakõrguste võimendussüsteemide ja sadade tuhandete kuulajatega (Woodstock 1969). Janis Joplini tegelik tähendus ei ilmne küllap muusikas. Pigem on asi olnud tema vastuseisus naiselikkuse toonastele stereotüüpidele, tema pöördumises meeste kontrakultuuri (ennast)hävitavate liialduste poole (alkohol + narkootikumid). Sellest omamoodi vabadusihast sugenes tema kehasse nii lopsakat hedonismi kui ka piinavat masohhismi ning see kombinatsioon ta lõpuks ka tappis. Meile nüüd ja praegu pole tema tragöödia suurt muud kui rom
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM MARILYN MONROE Ühiskonna referaat 2008 2 Sissejuhatus Marilyn Monroe pole naise sünninimi. Naine sündis esimesel juunil 1926. Los Angeleses, California osariigis. Marilyn Monroe on väga tuntud nais näitlejanna, laulja ja model. Peale selle ei elanud Marilyn Monroe enda emaga koos, vaid rändas perest perre. Kui Marilyn Monroe suri, siis oli ta 36-aastane. Kuid täna päevani ei teada veel, miks Marilyn Monroe suri. On ainult kahtlused, kuidas ta suri. Kuid kindlaid tõendeid veel pole. Elulugu Marilyn Monroe sündis vallaslapsena ja kandis siis nime Norma Jean Mortenson. Tüdruk on kõigest 2 nädalat vana, kui ta antakse kasuvanematele hooldada. Kasuvanemad kohtlevad Norma Jeani sõbralikult, päevad kulgevad kindla plaani järgi ja pühapäeviti käiakse kirikus. Ta tahab olla hea laps ja palvetab seepärast innukalt. Kui Norma Jean on hakanud koolis käima, võtab ema ta enda juurde tagasi. Emaga koos hakkab ta ela
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid