Ameerika Ühendriigid viimasel kahel aastakümnel (0)

Sarnased õppematerjalid

22

docx

USA(1991-2011) ajalooreferaat

maavägedest oodati märksa suuremat vastupanu, mõned analüütikud arvestasid pealetungi korral 45000 kaotusega liitlaste poolel. Koalitsiooni vägedel oli siiski suur tehniline üleolek. Tankid nagu M1 Abrams, Challenger 1 ja M-84AB olid selgelt paremad Iraagi Type 69 ja T- 72 tankidest. GPS-i kasutamine andis võimaluse maksimaalse efektiivsusega kavandada pealetungi: teati kus nad on ja kus vaenlased on. 23. veebruaril alustasid ameerika merejalaväelased rünnakut Kuveidile. Maismaasõda kestis kõigest sadakond tundi. Juba esimese löögi puhul andsid 8000 iraaklast alla, kõikjal kus lahinguks läks, kohtasid liitlasväed minimaalselt vastupanu, tahtmata Kuveidi eest surma minna. Hoolimata suurest edust läks Iraagi kaardiväel korda siiski pageda. Poliitiliste põhjustel peeti sobivaks, et Kuveit City vabastavad Kuveidi eksiilväeosad ja Pärsia lahe äärsed riigd, seda nad suurte juubelduste saatel ka tegid

Ajalugu

23

docx

Sõda terrorismiga

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL International University Audentes Rahvusvaheliste suhete teaduskond Kätlin Kukk Ameerika Ühendriigid ja terrorism. 21.saj väljakutsed. Kursusetöö Juhendaja: Dots. Tiiu Pohl (PhD) Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus. .............................................................................................lk 1. Mis on terrorism?.............................................................................. lk 2. Ameerika roll 21.sajandi maailmas.......................................lk 3. 9/11 rünnak.......

Rahvusvahelised suhted

10

docx

Iraagi sõda

Iraagi sõda Martiina Põder Iraak  Iraagi sõjaks nimetatakse Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Austraalia vägede sissetungi Iraaki 2003. aastal. Sõda kestis ligi 7 aastat – 2010. aastani. Sõja peamine eesmärk oli kukutada sealse presidendi Saddam Husseini valitsus. Eesmärgiks oli ka massihävitusrelvade otsimine ja nende hävitamine. USA oli selle sõja algataja. Tema põhiliitlasteks kujunesidki Suurbritannia ja Austraalia. Põhjuseid, miks Husseini valitsust taheti kukutada, on mitmeid. Näiteks peeti Husseini

Ajalugu

8

pdf

Ameerika Ühendriikide presidendid

Ameerika Ühendriikide presidendid 1. George Washington, ametis 1789-1797, parteitu (vabamüürlane, Kontinentaalarmee ülemjuhataja) 2.John Adams, ametis 1797-1801, fõderalist (varem asepresident, üks Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, esimene USA president, kes elas Valges majas, peetakse USA laevastiku loojaks) 3.Thomas Jefferson, ametis 1801-1809, demokraat-vabariiklane (varem asepresident,üks olulisimaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid, asutas Vabariikliku Partei, pooldas sõnavabadust ja vähemuse arvamuse austamist) 4.James Madison, ametis 1809-1817, demokraat-vabariiklane (üks USA Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, USA riigisekretär aastatel 1801-1809, valiti aastal 1785 Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks) 5.James Monroe, ametis 1817-1825, demokraat-vabariiklane (riigisekretär, 1775. aastast

Ajalugu

16

doc

Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat

aasta 31. detsembriks riigist välja viima. Selle pakti kohaselt ei tohi USA hoida inimesi vangistuses üle 24 tunni ning vajab orderit et tungida sisse majadesse. USA väed alluvad nüüdsest Iraagi seadustele. Iraagis on suurim probleem mässulistega, kuna riigis on 3 suuremat rahvuslikku gruppi, kes võitlevad oma iseseisvuse eest. Nendeks on Sunnid, Kurdid ja Siad, kes kõik soovivad oma riiki ja on nõus selle eest võitlema. Olukord Iraagis on siiski viimasel ajal stabiliseerunud. 4 Afganistani sõda Afganistan on paljurahvuseline maa ja riik Aasia sisemaal. Teda võidakse arvata nii Kesk-Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla. Tal on ühist piiri Hiina, Pakistani, Iraani, Türkmenistani, Usbekistani ja Tadzikistaniga. Kolm neljandikku Afganistanist on ligipääsmatu. Afganistani kohta puuduvad täpsed, usaldatavad statistilised andmed. (27)

Ajalugu

9

odt

Barack Obama

Essee Barack Obama presidendiks valimise eeldused ja põhjused Koostanud: Keit Kallas Kursus: TASB20 Õppejõud: Mart Helme 2011 Tallinn Sissejuhatus 2008. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised olid USA 56. presidendivalimised, mis toimusid 4. novembril 2008. Valimised võitis Demokraatliku Partei presidendikandidaat, Illinoisist valitud senaator Barack Obama, kes sai vähemalt 333 valijamehe hääled. Uus president astus ametisse 20. jaanuaril 2009. Aastatel 1997 kuni 2004 oli Obama Illinoisis senati liige. 3. jaanuarist 2005 kuni 16. novembrini 2008 kuulus ta Illinoisi osariigist valitud senaatorina Ameerika Ühendriikide Senatisse

Usa sise- ja välispoiitika

22

docx

Ajalooarvestus

miljonit haavatut Lõuna-Vietnam 250 000 langenut, 600 000 haavatut. Kaotatud sõda tõi USAs ning kogu läänemaailmas kaasa sügava hingelise kriisi, mida nimetatakse Vietnami sündroomiks. 4. 9/11 ja selle järelmõjud maailmas. a) 9/11 terrorirünnakute põhjused ja lühike kirjeldus; 16 teema a küsimus. b) kättemaks rünnakute eest (sõjad Afganistanis ja Iraagis); Afganistani sõda algas 7. oktoobril 2001, kui Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austraalia ning Afganistani Põhja Alliansi relvajõud alustasid sõjalist operatsiooni Kestev Vabadus. Invasiooni peamiseks põhjuseks olid 11. septembri terrorirünnakud Ameerika Ühendriikides ning eesmärgiks Afganistani baasina kasutava Al-Q`idah terrorivõrgustiku hävitamine. Invasiooni juhtinud Ameerika Ühendriigid taotlesid Afganistanis valitsenud lebni reziimi kukutamist ning demokraatliku riigi loomist. Rohkem kui kolmteist aastat

Ajalugu

12

docx

OSAMA BIN LADENI AL-QAEDA ISLAMI FUNDAMENTALISMIS

8 Wikipedia: Al-Qaeda; Organization; 10.05.2011; [WWW] oma tahe. Reaalsuses toimib al-Qaeda nagu iga teinegi terroristlik grupp, tegutsevad ratsionaalselt, selles mõttes, et nad kaaluvad oma tegusid ja põhjuseid, hindavad alternatiivseid lähenemisviise ning kalkuleerivad kahju ja kasu. Tema juht võib mõnikord teha valearvestusi, kuid see on iseloomujoon, mis eksisteerib ka kõige targemal poliitilisel tegelasel. 9 Kuid, mida al-Qaeda siis saavutada üritab? Rühmitus on väga Ameerika Ühendriikide vaenulik. 2001. Aasta 11. septembri rünnak maailma kaubandushoonele New Yorkis oli selleks ehtne näide. Ka seda rünnakut ei teostatud ilma hoolikalt läbimõtlemata. Ühelt poolt võib see rünnak näida ebaõnnestuna, kuna viis kohe rühmituse treeninglaagrite võrgustiku hävinguni, siiski näib, et juhtkond oli arvestanud sellise Ameerika vastusega ning kalkuleeris, et iga oodatud kahju kaalub kasu kuhjaga üle. 2004. aastal internetis levival videol arutles bin

Rahvusvahelised suhted tänapäeval

Kommentaarid (0)