Ameerika Ühendriigid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

50

ppt

Ameerika

jälitada ka vabades osariikides, 6) orjanduse küsimus anti otsustada osariigi pädevusse.  Eellugu • 1860. aasta USA presidendivalimised võitis Vabariiklaste Partei kandidaat Abraham Lincoln. • Kardeti, et Lincoln keelab orjanduse ja muudab Lõuna Põhjast majanduslikult täielikult sõltuvaks. • Selle vältimiseks otsustati Unioonist lahku lüüa ja moodustada omaette riik. • Lahku löönud riigid moodustasid uue Ameerika Riikide Konföderatsiooni (The Confederate States of America) ning valisid enda presidendiks Jefferson Davise. Abraham Lincoln Jefferson Davis  Lõuna sõjaline edu * Soodne geograafiline asend (kaitsesõda omal territooriumil). * Pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimukad väejuhid.  Lõuna lootused • Loodeti Euroopa toetusele • Puudus toiduainetest  Põhja eelised • Rohkem mehi (elanikkond ruurem), • parem tööstuslik areng,

Ajalugu

2

rtf

Ameerika ühendriigid

Ameerika - Ühendriigid. · Kodusõja algus. Orjanduse küsimuses tekkis Ühendriikides 19. sajandi keskpaigas suur sisepoliitiline kriis. Tugevnesid orjapidajate positsiooni, mis kutsus üles vastutegevuse. 1860. aastal valiti presidendiks orjuse vastase Vabariikliku Partei kandidaat Abraham Lincoln. Teda hinnati kui ausat ja õiglast riigimeest. Lõunaosariigid otsustasid unioonist eralduda ja moodustada uue riigi - Ameerika Osariikide Konföderatsiooni, pealinnaga Richmondis. Võeti vastu enda riigiseadus ja valiti president. Kui sadamas tulistati konföderaalvägesid algas kodusõda. Põhjaosariigis oli rohkem elanike ning neil oli tugevam tööstuslik areng. Lõunaosariiki soodustas hea geograafiline asend, pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Esialgu ei suutnud Põhjaosariigid erilist vastupanu osutada. · Lincolni reformid ja kodusõja lõpp.

Ajalugu

47

docx

Nimetu

· ,,Külma sõja" bipolaarne maailm: võidab demokraatlik ja kapitalistlik USA · USA võimas sõjaline potentsiaal: NATO · USA välispoliitikat on 20.saj. mõjutanud ameeriklaste kindel veendumus, et USA pol.-maj. süsteem on parim maailmas: missioon levitada vabadust, demokraatiat ja turumajandust. Kultuuriline mõju · Loomulik, et arenes demokraatlikule vabariigile kohane rahvalik ameerika kultuur  · Oluline algusest saadik rahvapärane, ,,tavaliste" inimeste kultuur (elitismi ja kõrgkultuuri pärand) · Oluline kultuuri aineline ja praktiline aspekt · USA on massikultuuri/popkultuuri (,,popular culture") hälliks · ,,0 saj. oluliseks kujuneb kultuuri meelelahutuslik külg ja tarbimiskultuur · Kultuuriline mõju: maailma amerikaniseerumine · Tänapäeval USA on ka oluline kõrgkultuuri keskus ja maailma juhtiv teadusriik

Kategoriseerimata

20

pptx

Ameerika Ühendriigid

Riigikord Riigikorraks presidentaalne liitriik Riigi juhiks on President (19.sajamdil Abraham Lincoln) Eraldusid lõuna- ja põhjaosariigid. Sisepoliitika  19.saj keskel sisepoliitiline kriis – orjanduse küsimus  Orjapidajate ja abolitsionistide e. orjusevastaste vastasseis  1860.a valiti presidendiks Abraham Lincoln – orjuse kaotamist pooldava Vabariikliku Partei kandidaat  Lõunaosariigid eraldusid unioonist ja moodustasid uue riigi Ameerika Osariikide Koföderatsiooni  Vastuolud viisid kodusõjani  Algul oli edu lõunaosariikide poolel ( sõda käis nende aladel) NEEGERORJAD PUUVILLAISTANDUSES TÖÖTAMAS. Sisepoliitika  1865. a kaotati lõplikult orjus ühendriikides  Probleemid: 1) vabad neegerorjad olid kirjaoskamatud, elu- ja töökohata, perekonnanimedeta; 2) hulkumine, vargused röövimised; 3) lõunas ei lepitud orjade vabastamisega, loodi rassistlikke organisatsioone Välispoliitika

Geograafia

14

pptx

Ameerika Ühendriigid 17. - 19.saj

Põhjapoolsed kolooniad Lõunapoolsed kolooniad · farmerlik põllumajandus, kus farmer · majanduse aluseks hiigelsuured hairs ise põldu, käis jahil, tegi puuvilla- ja tubakaistandused sepatööd, kudus riiet, ehitas, tegi kõik · kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati majapidamises vajaliku Aafrikast sisse vedama neegerorje · Ameerika elulaad ­ aktiivsus ja · Ümberasunud pidasid end kuninga ettevõtlikkus alamateks · Metsade rohkus võimaldas tegelda laevaehituse ja käsitööga · Kujunesid iseseisvad vabariigid  Kolooniad / kuningavõim 18.saj teisel poolel hakkasid asumaade ja Inglismaa suhted teravnema London hakkas sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut

Ajalugu

7

doc

Abraham Lincoln

Ajaloo referaat Abraham Lincoln  Sisukord · sissejuhatus · Varased eluaastad · Poliitilise tegevuse algus · Töö Kongressis · Orjuse küsimus ja liitumine vabariiklastega · Ameerika Ühendriikide president · Surm · Perekond · Poliitiline karjäär · Kasutatud allikad · Välislingid · kokkuvõte Sissejuhatus Referaadi teemaks valisin Abraham Lincoln´i, kes on ameerika president, sest see isik tundus põnev olevat. Abraham Lincoln (12. veebruar 1809 Hardin County, Kentucky ­ 15. aprill 1865 Washington, D.C.) oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16. president 1861­1865. Lincoln oli esimene Vabariikliku Partei esindaja USA presidendi ametis. Tema valitsusaja peamisteks saavutusteks peetakse orjanduse kaotamist Ameerika Ühendriikides (1. jaanuaril 1863) ja neli aastat kestnud kodusõja võitmist (9. aprillil 1865). Varased eluaastad

Ajalugu

2

docx

Kodusõda Ameerik Ühendriikides

Kodusõda Ameerik Ühendriikides Enne kodusõja puhkemist, 19. saj esimesel poolel, kasvasid Ameerika Ühendriikide riigipiirid väga kiirsti. See oli pingeline aeg ja Euroopa riikide sekkumist Ameerika mandril võeti otsese ohuna rahvulikule julgeolekule. Sell ajal oli USA jagunenud kaheks, selgesti eristatavaks, piirkonnaks. Põhi oli orienteeritud tööstusele, kus elasid ja töötasid vabad farmerit. Lõuna oli aga istandustele põhinev ning seal kasutati orjatööd. Piiride laienemisel läände tekkis küsimus kas ka vallutatud aladel orjapidamine lubada või mitte. Esialgse lahendusena sõlmiti 1820. aastal Missouri kompromisss, mis sätestas endas et orje võid pidada 36

Ajalugu

17

pptx

Ameerika Ühendriigid 19.sajand

Millard Fillmore (1850-1853) Franklin Pierce (1853-1857) James Buchanan (1857-1861) Abraham Lincoln (1861-1865) Andrew Johnson (1865-1869) Ulysses S. Grant (1869-1877) Rutherford Birchard Hayes (1877-1881) James Abram Garfield (1881) Chester Alan Arthur (1881-1885) Stephen Grover Cleveland (1885-1889) Benajmin Harrison (1889- 1893) Stephen Grover Cleveland (1893-1897) William McKinley (1897-1901)  Thomas Jefferson (1801-1809) Oli kolmas USA president. Üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid. Asutas Vabariikliku Partei (Praegune Demokraatlik Partei) Viimaste eluaastate suurim saavutus oli Virginia Ülikooli ülesehitamine Charlottevilles. Thomas Jefferson Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Virginia Ülikool

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)