50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-02-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tinnu8
Õppematerjali autor
AMEERIKA ÜHENDRIIGID 2 Ameerika Ühendriigid (4 tundi) Ameerika Ühendriigid. PõhjaAmeerika koloniseerimine. Inglismaa ja Prantsusmaa rivaliteet PõhjaAmeerikas. Inglise kolooniate lahkulöömine ning Ameerika Ühendriikide iseseisvussõda. Poliitiline süsteem. Uute territooriumide hõlvamine läänes. Orjanduse küsimus. Lõuna ja põhja eripära. Kodusõda ja selle tagajärjed. Lõuna rekonstruktsioon. Tööstuslik tõus. Reformid majandusvabaduse tagamiseks ja sotsiaalsete olude parandamiseks. Iseseisvussõja lõpp Pariisi rahuleping 1783. a Lõplik rahuleping sõlmiti Pariisis 1783. a septembris
Ameerika - Ühendriigid. · Kodusõja algus. Orjanduse küsimuses tekkis Ühendriikides 19. sajandi keskpaigas suur sisepoliitiline kriis. Tugevnesid orjapidajate positsiooni, mis kutsus üles vastutegevuse. 1860. aastal valiti presidendiks orjuse vastase Vabariikliku Partei kandidaat Abraham Lincoln. Teda hinnati kui ausat ja õiglast riigimeest. Lõunaosariigid otsustasid unioonist eralduda ja moodustada uue riigi - Ameerika Osariikide Konföderatsiooni, pealinnaga Richmondis. Võeti vastu enda riigiseadus ja valiti president. Kui sadamas tulistati konföderaalvägesid algas kodusõda. Põhjaosariigis oli rohkem elanike ning neil oli tugevam tööstuslik areng. Lõunaosariiki soodustas hea geograafiline asend, pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Esialgu ei suutnud Põhjaosariigid erilist vastupanu osutada. · Lincolni reformid ja kodusõja lõpp.
Põhjapoolsed kolooniad Lõunapoolsed kolooniad · farmerlik põllumajandus, kus farmer · majanduse aluseks hiigelsuured hairs ise põldu, käis jahil, tegi puuvilla- ja tubakaistandused sepatööd, kudus riiet, ehitas, tegi kõik · kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati majapidamises vajaliku Aafrikast sisse vedama neegerorje · Ameerika elulaad aktiivsus ja · Ümberasunud pidasid end kuninga ettevõtlikkus alamateks · Metsade rohkus võimaldas tegelda laevaehituse ja käsitööga · Kujunesid iseseisvad vabariigid Kolooniad / kuningavõim 18.saj teisel poolel hakkasid asumaade ja Inglismaa suhted teravnema London hakkas sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut
Saksamaa tugevnes väga oluliselt ja osutus Ibglismaale suureks ohuks.Saksa-Inglise vastuolud viisid lõpuks Esimese maailmasõja puhkemiseni. Ameerika Ühendriigid Kodusõja algus. Orjapidajate positsioonid tugevnesid,19.sajandi keskpaik sisepoliitiline kriis seoses orjandusega. Presidendiks sai Abraham Lincoln.Teda hinnati kui ausat ja orjusevastast riigimeest.See oli lõunaosariikidele suur poliitiline löök.Nad eraldusid ja lõid Ameerika Osariikide Konföderatsiooni.Algas kodusõda.Põhjaosariigid olid paremad elanikkonna arvu ja tööstusliku arengutaseme poolest.Sõjategevuse algusel olid juhtival positsioonil aga lõunaosariigid.Neil oli soodne geograafiline asend ,sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Lincolni reformid ja kodusõja lõpp. Sõjalise ebaedu tagajärjel viis Lincoln läbi mitmed ümberkorraldused.Konföderatsiooni osariikides kaotati orjus ja seadustati neegrite värbamine föderaalvägedesse
vägivald. Ulatuslikke reforme viis ellu 1901. aastal presidendiks saanud Theodore Roosewelti, kes tõhustas järelvalvet trustide ning raudteede üle ja tegutses tulemuslikult loodusvarade kaitsmisel. Ühendriikide välispoliitika eesmärgiks 19. sajandi teisel poolel oli ülemvõimu kehtestamine. USA jaoks oli tähtis kanali ehitamine Atlandi ja Vaikse ookeani vahel läbi Panama maakitsuse. Kanal ehitati eelkõige sõjalistel põhjustel. Kodusõda- Kodusõda toimus Ameerika Osariikide konföderatsiooni ning Ameerika Ühendriikide vahel. Orjanduse kaotamist pooldasid põhjaosariigid ning lõunaosariigid olid orjuse poolt. Sõda kestis 1861-1865. Venemaa 1. Kus? Millal? Kelle valitsus? Vabastamise pos. Vabastamise neg. Tulemused tulemused Eesti 1816a Aleksander I Talupojad ei Maa jäi kuuluma
Pilet nr 1 1. Uusajamõiste uusaja algust pakutakse: Ameerika avastamist 1492 Konstantinoopoli vallutamist 1453 1517 luterliku reformatsiooni käivitumine Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1914 , mil algas Esimene maailmasõda. Uusajamõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid. Humanism tekkis , aga ajaperioodil , mida nimetatakse renessansiajastuks. Renessanss tähendad tagasipöördumist antiikkultuuri väärtuste juurde Uusaaeg pidi tähendama uut ideoloogiat ja maailmapilti Majandus Uue majandussüsteemi valitsemine
-- Lincoln oli põhja osariikide esindaja. Ta tahtis orjandust igalpool kaotada. Ta sai presidendiks, ning sellepärast tõususi kodusõda. Ta kaotas orjuse. Ta tegi nii et Ühendriikide kodanik võis lääneosas endale maa saada pärast 5 aastast harimist. -- Majandlikuse arengu põhjuseks olid maavarad ja arvukas sisserännanud tööjõud. Kiiresti võeti vastu maailmas tehtud tehnilised uuendused. Lai siseturg. Puudusid sõjalised kulutused. Rauteede rajamine. -- Hispaania - Ameerika sõjas võideti ülejäenud kolooniad Vaiksel ookeanil. Hakkati rajama lahtiste uste poliitikat, mis pidi andma Ühendriikidel Aasiaga kaubanduses Euroopa riikidega võrdsed võimalused. Kanali rajamine Atlandi ja Vaikse ookeani vahel sõjalisel eesmärgil. TEEMA NR. 9 -- -- 1871. Lõuna-Saksa läbirääkimised ühinemisega Põhja-Saksaga lõppesid edukalt ja Saksa keisririik kuulutati pidulikult välja Prantsusmaal Versaille lossis.
Kolumbust. Pinta sõitis aga Bayona sadamasse Hispaanias, tegi seal väikese peatuse laeva parandamiseks ja siis sõideti edasi. Palos´esse jõuti ubmbes tund aega Ninast hiljem. Pinzon arvas, et nüüd nimetatakse teda kangelaseks, kuid see nimetus oli juba Kolumbusele antud. Pinzon suri paari päeva pärast. Hiljem avastas aga Amerigo Vespucci, et India ei olnud India vaid hoopis täiesti uus manner ja seda nimetati Ameerikaks. Iseseisvussõda Põhja-Ameerikas ja Ameerika Ühendriikide tekkimine. Umbes 60% Ameerika valgeist asukatest oli pärit Inglismaalt ja seega olid nad inglased. Teistest maadest saabunud läksid ka varsti üle inglise keelele. 18. sajandil algas aga uute ameerika rahvuste kujunemine. Aluseks oli inglise keel ja kultuur, muusikat mõjutas neegrimuusika, indiaanlastelt võeti üle palju laen sõnu ning mõjutused nende mütoloogiast. Kujunes ameerikalik vaimulaad, mille iseloomulikuks jooneks oli aktiivsus ja ettevõtlikus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid