100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
muhkel666
Õppematerjali autor
Maailm pole staatiline ning status quo ei ole püha. Siiski ei saa me lubada muudatusi status quo's ÜRO harta vastaselt, kasutades selliseid meetodeid nagu ähvardus või petlikke vahendeid nagu poliitiline sisseimbumine. Aidates vabadel ja sõltumatutel rahvastel säilitada vabadust, aitab USA ÜRO harta põhimõtteid ellu viia. Marshalli Plaan Marshalli plaan (ametlikult Euroopa Taastamise Programm, inglise keeles European Recovery Program) oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Algatus nimetati USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Programm kestis neli aastat ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umbes 13 miljardi USA dollari väärtuses. Programmiga liitusid paljud euroopa riigid. Abi pakuti ka Nõukogude Liidule ja
USA PÄRAST II MAAILMASÕDA Harry S. Truman 1945-53 Manhattani projekt (1942-46) Juhendas J.Robert Oppeheimer. Teise maailmasõja aegne Ameerika Ühendriikide valitsuse projekt eesmärgiga luua esimene Ühendriikide aatomipomm. Tuumaplahvatused Hiroshimas ja Nagasakis. Trumani doktriin e pidurdamisdoktriin (1947) Seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa
Üliriigid Tunnikonspekt § 32 Lähiajalugu II I Ameerika Ühendriigid (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1945-53 oli presidendiks Demokraatliku partei esindaja Harry Truman. 1953-61 oli president vabariiklane Dwight Eisenhower. 1961 sai presidendiks noor demokraat John Kennedy. Ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta lubas USAle kiiret arengut, see ka toimus (valimisprogrammis rääkis “uuest rajajoonest”). Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Dallase linnas. Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai
Üliriigid Tunnikonspekt § 32 Lähiajalugu II I Ameerika Ühendriigid (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1945-53 oli presidendiks Demokraatliku partei esindaja Harry Truman. 1953-61 oli president vabariiklane Dwight Eisenhower. 1961 sai presidendiks noor demokraat John Kennedy. Ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta lubas USAle kiiret arengut, see ka toimus (valimisprogrammis rääkis “uuest rajajoonest”). Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Dallase linnas. Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai
1929-1933 Franklin Delano Roosevelt. 1933-1945 Harry S. Truman. 1945-1953 Dwight David Eisenhower. 1953-1961 John Fitzgerald Kennedy. 1961-1963 Lyndon Baines Johnson. 1963-1969 Richard Milhous Nixon. 1969-1974 Gerald Rudolph Ford, Jr.1974-1977 James Earl Carter, Jr. 1977-1981 Ronald Wilson Reagan. 1981-1989 George Herbert Walker Bush. 1989-1993 William Jefferson Clinton. 1993-2001 4 Theodore Roosevelt (27. oktoober 1858 6. jaanuar 1919) oli Ameerika Ühendriikide 26. president. Ta oli sellel ametikohal 1901 - 1909. Theodore Roosevelt oli William McKinley asepresident ja sai presidendiks pärast atentaati McKinleyle. Ta oli ametisse astumise hetkel läbi aegade noorim USA president (42-aastane). William Howard Taft (15. september 1857 8. märts 1930) oli Ameerika Ühendriikide 27. president. Ta oli ametis aastail 1909 1913. Thomas Woodrow Wilson (28. detsember 1958 3. veebruar 1924) oli Ameerika
Sõlmis NK liiduga salajase leppe, selle alusel toodi saarele tuumalõhkepeadega raketid. USA kuulutas saarele sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vaheline vastasseis ähvardas puhkeda tuumasõjaks. Lahenes rahumeelselt, raketid viidi välja. Vietnami sõda – 1954. oli Vietnam jagatud Põhja-Vietnamiks (NSVL ja Hiina) ja Lõuna-Vietnamiks (USA, Prantsusmaa). Kahe riigi vahel tekkisid vastuolud, Lõuna- Vietnami valitsuse vastu hakkasid võitlema vietkongid, keda toetas Põhja- Vietnam. Ameerika aitas Lõunat, toimusid pommitamised. Sõja tulemuste nägemise peale Ameerikas protestid, avalikkuse survel 1973 kirjutati alla sõja lõpetamise lepingule. Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. Sõda mõttetu. Berliini müüri rajamine – 1961 ehitati müür, mis eraldas Ida-Berliini Lääne- Berliinist. Saksa DV piirivalvuritel kästi tappa kõik, kes riigist põgeneda üritasid. Praha kevad -oli liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968. aasta jaanuarist augustini.
Ajalugu 2. Kursus 2.VA Külm sõda Ameerika presidendid 19451953 Harry Truman (DP) 19531961 Dwight Eisenhower (VP) 19611963 John F. Kennedy (DP) 19631969 Lyndon Johnson (DP) 19691974 Richard Nixon (VP) 19741977 Gerald Ford (VP) 19771981 Jimmy Carter (DP) 19811989 Ronald Reagan (VP) 19891993 George Bush sen. (VP) 19932001 Bill Clinton (DP) 20012009 George W. Bush jun. (VP) 2009 . .... Barack Obama NSVL juhid 19221953 Jossif Stalin 19531964 Nikita Hrustsov 19641982 Leonid Breznev 19821984 Juri Andropov 19841985 Konstantin Tserenko 19851991 Mihhail Gorbatsov Mõisted: × Külm sõda Ideoloogiline, poliitiline, sõjaline vastasseis USA ja NL (üliriikide) vahel, kes omasid liitlasi. × Võidurelvastumine NL ja USA vaheline võistlus, kus püüti s
Lubati parandada elujärge, vähendada tööpuudust, luua juurde elamispindasid jne. Teisel ametiajal jätkas ta kommunismivastast võitlust veelgi karmimalt. Samas tekkis 1949. a. Kommunistlik Hiina, mis tähendas kapitalistliku läänemaailma kaotust. Kartes edasisi kommunismi triumfe asus Truman 1950. a. toetama Prantsusmaa võitlust Indo-Hiinas. 1950. a. paljastati NSVL-i heaks luuranud ja tuumasaladusi edastanud USA-Inglise luurevõrk. Tõusuteel olid Ameerika filmid, mis lõid USA-st pildi kui 'Unistuste maast'. Eisenhoweri (1953-1961) eesmärgiks oli ähvardav kaitsestrateegia, mitte vastulöök igale kommunistide sammule, seega sisaldas uus strateegia paljuski bluffi. Palju kasutati CIA-d ja salaoperatsioone. Eisenhoweri ajal sekkuti aktiivselt ka Vietnami sõtta, tema ametiaja lõpuks oli USA andnud lubaduse astuda sõtta enam kui 40 riigi kaitseks. J. F. Kennedy (1961-1963) oli väga karismaatiline ja populaarne president, kelle mainet on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid