AMEERIKA ÜHENDRIIGID 2 Ameerika Ühendriigid (4 tundi) Ameerika Ühendriigid. PõhjaAmeerika koloniseerimine. Inglismaa ja Prantsusmaa rivaliteet PõhjaAmeerikas. Inglise kolooniate lahkulöömine ning Ameerika Ühendriikide iseseisvussõda. Poliitiline süsteem. Uute territooriumide hõlvamine läänes. Orjanduse küsimus. Lõuna ja põhja eripära. Kodusõda ja selle tagajärjed. Lõuna rekonstruktsioon. Tööstuslik tõus. Reformid majandusvabaduse tagamiseks ja sotsiaalsete olude parandamiseks. Iseseisvussõja lõpp Pariisi rahuleping 1783. a Lõplik rahuleping sõlmiti Pariisis 1783. a septembris GBR tunnustas 13 Ameerika Ühinenud Riigi iseseisvust, vabadust ja enesemääratlemisõigust GBR garanteeris neile Mississippi jõest itta jäävad alad; põhjas piiriks Kanada, lõunas Florida Hispaania sai tagasi Florida USA põhiseadus 1789
3.Liberaalid- nende ajal kehtestati inglismaal kohustuslik algharidus ning anti ametiühingutele tegevusvabadus. Inglismaa majanduslik edu aluseks oli teistest riikidest varem toimunud tööstuslik pööre ja üleminek vabrikutootmisele. Ameerika Ühendriigid 1.Milles seisnes 19. sajandi keskpaigas Ühendriikide sisepoliitiline kriis? Orjanduses. Millest oli tingitud Lõuna sõjaline edu kodusõja alguses? Soodne geograafiline asend, pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Millistes valdkondades tegi Abraham Lincoln kodusõja ajal ümberkorraldusi? Kaotas orjuse, seadustas neegrite värbamise föderaalvägedesse. Miks tõi orjuse kaotus kaasa uusi probleeme? Orjad olid töötud ning kirjaoskamatud, neile tuli anda perekonnanimed. Sellega ei lepitud lõunas, kus loodi rida rassistlike organisatsioone. 2.USA kiire tööstusliku arengu põhjusi 19. sajandi teisel poolel. · Maavarad · Arvukas sisserännanud tööjõud
sõjalaevastik,mis oli kaitseks igasuguse väliskallaletungi eest.Inglismaa soovis tegutsega eraldatult mis õnnestus ja seda poliitikat nimetati hiilgavaks isolatsiooniks (oldi isoleeritult). Saksamaa tugevnes väga oluliselt ja osutus Ibglismaale suureks ohuks.Saksa-Inglise vastuolud viisid lõpuks Esimese maailmasõja puhkemiseni. Ameerika Ühendriigid Kodusõja algus. Orjapidajate positsioonid tugevnesid,19.sajandi keskpaik sisepoliitiline kriis seoses orjandusega. Presidendiks sai Abraham Lincoln.Teda hinnati kui ausat ja orjusevastast riigimeest.See oli lõunaosariikidele suur poliitiline löök.Nad eraldusid ja lõid Ameerika Osariikide Konföderatsiooni.Algas kodusõda.Põhjaosariigid olid paremad elanikkonna arvu ja tööstusliku arengutaseme poolest.Sõjategevuse algusel olid juhtival positsioonil aga lõunaosariigid.Neil oli soodne geograafiline asend ,sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Lincolni reformid ja kodusõja lõpp.
Selline ühe kultuuri ulatuslik kasvatamine muutis maa peagi täiesti kõlbmatuks Põhjas tugines põllumajandus farmidele, kus kasutati eelkõige farmeri enda ja tema perekonna tööjõudu, mitte orjade Farmer tootis kõike vajalikku üksnes enda tarbeks, toodangut turustati esialgu vähe Põhjaosariigid tööstuslikult enam arenenud, sest seal levis ettevõtlik vaim ja hinnati töökust 1820.-1830.a ühendas raudteede ehitamine erinevaid piirkondi ühtseks majandustervikuks Orjus Sisepoliitilise elu üheks sõlmprobleemiks sai orjuseküsimus Iga osariigi enda otsustada jäi, kas see on orjusevaba või orjanduslik 1808.a keelati orjade sissevedu Ühendriikidesse Eelkõige puuvillakasvatuse laienemise tõttu muutus orjus veelgi tulutoovamaks ning järjest enam hakkas see teravdama põhja- ja lõunaosariikide suhteid Lõunas peeti orjust enesestmõistetavaks Põhjas seevastu kujunes isegi friisoilerite liikumine, mis nõudis, et orjust ei laiendataks
Otsustavaks sai see, et ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid inglased olid lihtsad palgasõdurid. Ameeriklased kasutasid lahkrivi, mida olid kasutanud indiaanlased. Pärast vahelduva eduga sõjategevust piirasid ameeriklased 1781. aastal Virginias Yorktown'i all Inglise väed sisse ja sundisid neid kapituleeruma. 1783.aastal sõlmitud Versailles'rahuga kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. Uus riik: Uue riigi nimeks võeti Ameerika ühendriigid USA (United States of America). Esialgu sidus 13 asumaad ühine esinduskogu Kontinentaalkongress. 1781. aastal moodustasid endiste asumaade asemele tekkinud riigid konföderatsiooni- riikide liidu. Ainus ühine organ oli endiselt Kongress, kus igal riigil oli üks hääl. 1787. aastal hakati välja töötama põhiseadust. Selle koostamise käigus käis võitlus kahe suuna vahel: ühed pooldasid tugevat keskvõimu, mida hakati nimetama föderaalvõimuks ja teised nõudsid demokraatiat.
1649. aastal Charles I hukati. Cromwelli diktatuur. 19.mail 1649 kuulutati inglismaa vabariigiks. Parlament oli muutunud vähemuse esinduseks, mis püsis armee toel. Inglismaal kehtis sõjaväeline diktatuur. Cromwell ise nimetas end eluaegseks lordprotektoriks. Keelatud oli tantsimine, teatris käimine ja tärgeldatud krae kandmine. Kui Cromwell märtsi 1658 aastal ootamatult suri, tuli rahvas Londoni tänavatele tantsima. 2) Usa 19 saj Põhja ja lõuna sõlmprobleem oli orjus. Lõunas olid suured istandused kus orjad olid põhi tööjõuks. Põhjas , aga tegutsesid rohkem väike farmerid , kes üritasid omal käel toime tulla.19. Sajandi keskpaigaks olid Ühendriigid jõudnud sügavassse sisepoliitilisse kriisi, mille keskmeks oli endiselt orjanduse küsimus. Orjuse kaotamist pooldas Vabariiklik Partei. Vabariiklaste populaarsus kasvas ning 1860.aasta valimstel valiti presidendiks nende kandidaat advokaat Abraham Lincoln. Lincolni presidendiks valimine oli
· 1986 86,4% täiskasvanutusest identifitseeris ennast kristlasena · 2007 protsent 78,4 % · Protestante 51,3% · Suurim üksik konfessioon on roomakat kirik: 23,9 % USA Eriaplgelised regioonid · Vabameelsed, linnastunud Ida- ja Läänerannikud: ,,euroopalik", demokraatide toetajad. · Nende vahele jääv Kesk- ja Kaug-Lääs: farmerid, põllumajandus, konservatiivsus, religioossis, vabariiklaste toetajad · ,,Sügav Lõuna": kodusõjas olid konföderatsiooni poolel, eriline identiteet ja kõnemaneer · ,,Piiblivöönd": kristlik-konservatiivne piirkond, mis paikneb lõunapoolsetes osariikides USA Mõju Maailmas I: Majanduslik Mõju · USA kui maailma majanduse vedur · Juba 20.saj. alguses sai USA-st maailma juhtiv tööstusriik · Arengu soodustajad: ettevõtlik vaim, tehnikalembus, ei olnud pidurdavaid traditsioone ja eelarvamusi · Alguseks piisavalt suur sisemajandus. Moodsa tarbimisühiskonna pioneer
Venemaal rahvuslik ajaloolane Karamzin, Inglismaal Macaulay. Viktooria ajastu Inglismaal 19. saj. Pärast inglismaa industriaalset revolutsiooni. Toimus ühtlane areng. PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789-1799 moodsa aja nurgakivi Ranke. Sotsiaalne revolutsioon suured ümberkorraldused ühiskondlikus elus. Kuivõrd Pr revolutsioon oli rahvuslik revolutsioon? Üle poole elanikkonnast Prml ei osanud pr keelt. Lisaks keldi, saksa, oksidaani (lõuna-prm olev keel), katalaani, itaalia ja flaami keel. 19. saj jooksul rahvastiku pilt paranes. Prantsuse revolutsiooni ajendiks finantskriis, millega nõrk valitsus ei suutnud toime tulla. Halduskorraldus oli väga pillav, sellel lisandus kuninga ja tema õukonna pillav eluviis. 1789ks aastaks riigil suur võlakoorem. Üheks lahendiks sellest vabaneda oleks olnud maksude tõstmine, kuid ka sellel olid oma piirid. Püüti sisse viia Louis XVI poolt
üritas kuidagi laveerida. Louis XVI üritab end päästa. 20 juuni 1791 üritab kuningas põgeneda, mis ei lähe korda. Ta sunnitakse tagasi pöörduma Pariisi 25. juunil kõrvaldatakse kuningas võimult. Feodaalõiguste ja -privileegide tühistamine (4.aug.1789), kiriku ja vaimulike seisund ja vara. 4. aug kuulutab rahvuskogu kõik senised aadliõigused. Aadliseisus kaotatakse täielikult aasta pärast. Kaotati seisulikud kohtud, gildid, korporatsioonid ja monopolid. Toimus ühiskonna lammutamine. Järgmiseks sammuks kirikuvara konfiskeerimine. Vaimulikel lubati, et riik hakkab neid ülal pidama. 1790 a kaotatakse kõik kloostrid ja kõik vaimulikud kuulutatakse tavakodanikeks. Viidi läbi haldusreform Prm jaotati 83 departemanguks. Inimeste ja kodanike õiguste deklaratsioon. 26. aug 1789 Inimeste ja kodanike õiguste deklaratsioon. Suure Prantsuse revolutsiooni poliitiline manifest, mille Asutav Kogu võttis vastu 26. VIII 1789. Põhineb 18
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse
president. Kuid selleks ajaks oli hakanud toimuma väga suur revolutsiooni mahasurumine. Franz Joseph pöördus abisaamiseks Venemaa keisri Nikolai I poole, kes oli 1830ndatel Poola ülestõusu maha surunud. Nikolai I hakati nimetama Euroopa sandramiks, kes jõuga kaitses vana korda. Nikolai I saatis suure väe Ungari vastu ning suvel 1849 suruti Vene vägede poolt igasugune iseseisuvsliikumine maha, augustis järgnes verine arvete õiendamine kõikide revolutsionääridega. Mõningad reformid, mis olid 1848 uue valitsuse poolt välja kuulutatud, jäid kehtima ka Austrias, nt pärisorjuse kaotamine. Teatud mõju avaldasid Ungari suured revolutsioonid 1867.aasta Ausgleichi poliitikaga, mis tähendas personaaluniooni kehtestamist Austria ja Ungari vahel, kus ühiseks peaks jäi Austria keiser, aga muus osas sai Ungari oma autonoomia ja pärast seda saigi impeeriumi nimetuseks Austria- Ungari keisririik. Kui Ungari kuultuas end
Suuline pärimus on Aafrika ajaloo uurimisel oluline, sest see on varaste ajastute kohta ammendamatu varamu. Seda ei saa samas eriti usaldada, sest Rwndas anti nt teatud koolides suulist pärimust põlvest põlve edasi. Selle tähtsustamine toimus suuresti alles 1960. aastatel tänu Belgia ajaloolasele Jan Vansinale. Tänu temale on suulist pärimust palju kasutatud, aga selle abil ei saa minna eriti kaugemale kui 1800. aasta. Ghana keskaladel elavad ashanti hõimud, kes 17. saj moodustasid konföderatsiooni ja allutasid mitmed teised rahvad ning alustasid integratsioonipoliitikat: nad keelasid teistel rahvastel enda ajalugu mäletada ning suulist pärimust hoida. Nad pidi omaks võtma ashantide ajaloo ja pärimuse. Afrikanistika Afrikanistika on kompleksne teadus, mis tegeleb aafrika rahvaste ajaloo, keelte, kirjanduse, kunsti, etnoloogia, õiguse, majanduse, sotsiaalsete ja poliitiliste probleemide uurimisega. See tekkis 19. saj orientalistika osana
Alistatud rahvastele kehtestati erinevad sõltuvustingimused, mis takistas ühist väljaastumist Rooma vastu ja andis võimaluse nende vahel pingeid õhutada. Elukorraldus, usk, keel, kombed, sageli ka valitsusviis jäid puutumata. Itaalias võeti ära osa maast Rooma maatagavara ühiskondlik maa. Vaesematele jagati sealt maad, rikkamad võisid rentida. Tähtsamatesse kohtadesse rajati Rooma kodanike asulaid kolooniaid. Neist ei saanud sõltumatuid riike need olid sõjalised tugipunktid. Osa võidetud linnu sai munitsiipiumi staatuse säilis omavalitsus, elanikele anti Rooma kodaniku õigused. Enamik Itaalia linnu ja rahvaid olid Rooma liitlased, pidid andma sõjaväe Rooma käsutusse, makse polnud. Kodakondsust jagati ka teenete eest. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid provintsid. Sealne maa kuulus Rooma omandusse, maksustatud. Linnad säilitasid omavalitsuse. Provintsi valitses asehaldur mõni endine magistraat kaitses välisvaenlaste
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu
kartul kui söödatoit ja juurviljad iluaedades. (Stolõpini agraarreform) 1906. aastal läbiviidud reform, mis lahutas külakogukonnad ja soodustas üksiktalude teket Sellega püüti anda ettevõtlikumale talupojale võimalus eraomanduslike üksikmajapidamiste loomiseks ja et liigne rahvas saaks omale vaba mad Põhja ja Ida-Venemaal. Selle reformi õnnestumine loonuks maal keskklassi, stabiliseerinuks poliitilist olukorda ja oleks olnud ka eeldus demokraatiale. Kuid Stolõpin taoeti 1911 ja reformid hakkasid venima. Maal jõuti individuaalse majapidamiseni viiendik taludest, kuid pinged külas jäid püsima või koguni suurenesid. tööstus (tekstiilitööstus, masinaehitus, paberitööstus, ehitusmaterjalide tööstus, toiduainetetööstus). Üleüldiselt: 1900 aastal oli 300 tööstusettevõtet, neist 9s oli 500 töölist ja 66% eestlasi, 1914 oli selliseid aga 14 ettevõtet ja 73% eestlasi. Sõja ajal oli oluline metalli ja riiete tootmine sõjatöööstusele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
