50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
103 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
karin7532
Õppematerjali autor
Orjandus ameerikas Eurooplaste tulekul elas Põhja-Ameerikas üle 400 erineva indiaani hõimu. Indiaanlased asutasid Ameerika arvatavasti 25 000 aastat tagasi, saabudes sinna Aasiast. Rannikuindiaanlased elasid paikselt lihtsates hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändava eluviisiga, elasid telkides ning elatusid piisonijahist. Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad kogu euroopast. Uues Maailmas läbi lüüa polnud kerge. Kolooniaid olid põhja ameerikas paljudel riikidel. Eurooplased hakkasid
Põhjapoolsed kolooniad Lõunapoolsed kolooniad · farmerlik põllumajandus, kus farmer · majanduse aluseks hiigelsuured hairs ise põldu, käis jahil, tegi puuvilla- ja tubakaistandused sepatööd, kudus riiet, ehitas, tegi kõik · kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati majapidamises vajaliku Aafrikast sisse vedama neegerorje · Ameerika elulaad aktiivsus ja · Ümberasunud pidasid end kuninga ettevõtlikkus alamateks · Metsade rohkus võimaldas tegelda laevaehituse ja käsitööga · Kujunesid iseseisvad vabariigid Kolooniad / kuningavõim 18.saj teisel poolel hakkasid asumaade ja Inglismaa suhted teravnema London hakkas sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut
AMEERIKA ÜHENDRIIGID 2 Ameerika Ühendriigid (4 tundi) Ameerika Ühendriigid. PõhjaAmeerika koloniseerimine. Inglismaa ja Prantsusmaa rivaliteet PõhjaAmeerikas. Inglise kolooniate lahkulöömine ning Ameerika Ühendriikide iseseisvussõda. Poliitiline süsteem. Uute territooriumide hõlvamine läänes. Orjanduse küsimus. Lõuna ja põhja eripära. Kodusõda ja selle tagajärjed. Lõuna rekonstruktsioon. Tööstuslik tõus. Reformid majandusvabaduse tagamiseks ja sotsiaalsete olude parandamiseks. Iseseisvussõja lõpp Pariisi rahuleping 1783. a Lõplik rahuleping sõlmiti Pariisis 1783. a septembris
1. Kõige olulisem: Eesti 19. sajandi I poolel. Talurahvaseadused: sisu, vastuvõtmise ajad, kubermangud. Hariduselu. Talurahvaseadused: 1802 Eestimaa * vallasvara 1804 Liivimaa & Eestimaa * talukoha põline kasutusõigus * kodukariõigus * vallakohtud * magasiaidad 1816 Eestimaa * pärisorjus kaotati 1817 Kuramaa * perekonnanimed 1819 Liivimaa * maa mõisnikule * keelati elukutse vahetamine * piirati lahkumist * teorent 1849 Liivimaa * teorendi asemel raharent 1856 Eestimaa * talud müüdi päriseks talupojale Hariduselu : 1802 Taasavati Tartu ülikool. Sajandi algul asutati kubermangulinnadesse gümnaasiumid ja maakonnalinna
kuberner, kel oli vetoõigus. Igal kogul oli seadudandlik seaduskogu ja omavalitsus. Kolonistide kasvav jõukus tekitas Inglismaa valitsuses soovi nende maksukoormust tõsta. Inglismaa tollipoliitika takistas h majanduslikku edenemist. See viis vaenusuhteni. Iseseisvusdeklaratsioon-4.juunil 1776 Philadelphias võeti vastu iseseisvusdeklaratsioon. Kuulutati välja 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. Iseseisvussõda: · Kelle vahel: Inglismaa ja Ameerika vahel · Inglaste plussid: Inglismaa oli suurem, paremini relvastatud ja parema väljaõppega. · Ameeriklaste miinused: Ameeriklastel olid vaid vabatahtlike salgad · Sõjataktika ameeriklastel: Ameeriklased kasutasid lahkrivi, mida kasutasid indiaanlased. · Sõjataktika inglastel: Inglased sõdisid pikkades tihedates viirgudes · Lahingu pöördehetk: 1781. Aastal Virginias Yorktowne'i all
avaldama panna(Iirimaa kuulutati inglismaa osaks ja kaotati nende parlament, töölistel puudus valimisõigus). Eeskuju oleks aga võinud võtta nende välispoliitikast. Nad säilitasid tasakaalu Euroopas(et ükski riik ei muutuks teistest tugevamaks). Selleks kasutasid nad kõiki vahendeid, kas siis rahalist toetust või isegi sõjalist sekkumist. Nad olid ka suutnud luua Inglise laevastiku, mis oli tollel ajal maailma kõige võimsam sõjaline jõud 3. Ameerika Ühendriigid: territooriumi laienemine ja sellega kaasnenud probleemid, Monroe doktriin, põhja ja lõunaosariikide erinevused, Missouri kompromiss, orjus kui probleem, abolitsionistlik liikumine. Territooriumi laienemine: Riigi territoorium suurenes umbes 3 korda ja juurde loodi 23 uut osariiki. Läände hakkas massiliselt juurde voolama valgeid, kes ajasid põlisrahva(indiaanlased) oma territooriumilt välja. Igapäevaseks nähtuseks said verised
1. Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) 1804. aastal. Prantsusmaast sai taas monarhistlik riik, tugevnes isevalitsuslik võim, kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsustega. Võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. 2. Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu, nad tahtsid taastada seadusliku monarhia ja vana korra, sellepärast jätkasid Prantsusmaa vastu sõjategevust. Ka kardeti oma võimu pärast. Suurimad sõjalised saavutused: 1. Prantsusmaa kontrolli alla läks Lääne-Saksamaa 100 väikeriiki, moodustati 16 Saksa riigist Reini Liit 2. purustas Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus 3. alistas Preisimaa 4. alistas Venemaa Tilsiti rahu. 3. Ku
· ,,Külma sõja" bipolaarne maailm: võidab demokraatlik ja kapitalistlik USA · USA võimas sõjaline potentsiaal: NATO · USA välispoliitikat on 20.saj. mõjutanud ameeriklaste kindel veendumus, et USA pol.-maj. süsteem on parim maailmas: missioon levitada vabadust, demokraatiat ja turumajandust. Kultuuriline mõju · Loomulik, et arenes demokraatlikule vabariigile kohane rahvalik ameerika kultuur · Oluline algusest saadik rahvapärane, ,,tavaliste" inimeste kultuur (elitismi ja kõrgkultuuri pärand) · Oluline kultuuri aineline ja praktiline aspekt · USA on massikultuuri/popkultuuri (,,popular culture") hälliks · ,,0 saj. oluliseks kujuneb kultuuri meelelahutuslik külg ja tarbimiskultuur · Kultuuriline mõju: maailma amerikaniseerumine · Tänapäeval USA on ka oluline kõrgkultuuri keskus ja maailma juhtiv teadusriik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid