TEEMA 5 Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12 demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID Demokraatiad Diktatuurid I maailmasõja lõpp, demokraatia laienemine Valimisõiguse laienemine (naised, töölised) Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine DEMOKRAATLIKUD RIIGID mõõdukad sotsiaaldemokraadid
Euroopasse. 192 Dawesi plaaniga anti Saksamaale laene ja vähendati 4 reparatsioone. NSV Liidu poolt toetatud kommunistide mässukatse Tallinnas (01.12.) 192 Locarno konverentsil nn Reini tagatispakti sõlmimine. 5 192 Suurbritannias toimus ajaloo esimene üldstreik. 6 192 Briand – Kelloggi pakti sõlmimine. 8 192 USA-s puhkes Suur majanduskriis. 9 193 Majanduskriis levis USA-st Euroopasse. 0 193 Jaapan vallutas Hiinalt Mandžuuria; Mandžukuo nukuriigi teke. 1 193 Saksamaa lõpetas majanduskriisile viidates reparatsioonide 2 maksmise. Desarmeerimiskonverentside algus. 193 Hitler sai Saksamaa kantsleriks; diktatuuri järk-järguline 3 kehtestamine. F.D.Roosevelt hakkas USA-s rakendama „New Deal`i” poliitikat. 193 K
IV. MAAILMAMAJANDUS JA DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: 1* Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt- igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis. 2* Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL, kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi). 1.1. Majanduse areng 1920-ndatel: 3* I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. 4* Selle põhjused: 1* Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest.
............................................................. 7 3.1. Suur Depressioon ............................................................................................................ 7 3.2. Euroopa ........................................................................................................................... 7 3.3. Inimeste igapäevaelu ....................................................................................................... 8 4. FRANKLIN DELANO ROOSEVELT.................................................................................. 9 KOKKUVÕTE ........................................................................................................................ 11 KASUTATUD ALLIKAD ...................................................................................................... 12 LISAD ...................................................................................................................................... 13 Lisa 1
· Rahvasteliit on rahvusvaheline organisatsioon riikidevaheliste konfliktide rahumeelseks lahendamiseks. · Wilsoni 14 punkti sõjajärgse maailma ümberkorraldamise kava, mis nägi ette sõja lõpetamise ilma kahjutasu nõudmise ja maade äravõtmiseta ning koloniaalvalduste avaliku ja erapooletu lahendamise. · Patsifismi ajastu tähendab sõdade vältimist. See oli populaarne, kuna I maailmasõja koledused jätsid sügava jälje inimeste teadvusesse. · Kuna Saksamaal oli majanduskriis, oli tal raskusi reparatsioonide maksmisega. Vastutasuks tungisid Prantsuse ja Belgia väed Ruhri tööstuspiirkonda, sõja ärahoidmiseks koostati Dawesi plaan (Saksamaale anti reparatsioonide maksmiseks laenu ning pikendati maksmise tähtaega), mis asendati hiljem uuega ning lõpuks vabastati riik reparatsioonide maksmisest (Dawesi plaan = USA sekkumine uue sõja kartuses) · 1925. a. peetud Locarno konverentsil töötati välja põhimõtted, et ei puhkeks uus sõda
sakslased), · 10% rahvastikust, · 75% rauamaagivarudest, · 25% kivisöest. Kas kõige ülekohtusemana tajuti Saksamaal: · Asumaade äravõtmist? · Poola koridori loomist? · Saksamaast tehti peamine sõjasüüdlane, reparatsioonimakseid? · Või muud? Versailles´i rahulepingust · Prantsuse president Clemenceau: "See on tasumise päev, mida me pool sajandit oleme oodanud. Tasumise päev on tulnud." · USA president Herbert Hoover: ,,Versailles' is kägistati õiglus ja õigusmõistmisest sai ebaõiglus." · Marssal Foch: "See ei ole rahu, vaid kahekümneaastane vaherahu." Mida me kaotama peame! Saksa plakat Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase · 20% Kolmas tase
USAs kiire majanduskasv, inimesed rikastusid kiiresi ja ostasid endale väärtuspabereid kokku. 1925.a Locarno konverents(In,Pr,Tseh,It,Belgia,Po,S)S võeti sinna esimest korda partnerina,sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sle paika pandud läänepiiri. Briand-Kelloggi pakt P väisministri ja USA riigisekretär, kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktsid rahumeelselt. ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS : 29. Okt 1929 puhkes börsil paanika, hakkati müüma väärtuspabereid ja nende hinnad langesid tohutult, varises kokku pangandus, ostujõud vähenes, töötus, USA nõudis laene ja kõrgendas tollimakse, see viis kriisi ka teistesse riikidesse. Kriisi põhjused. 1) ületootmine 2)valemajandamine( võeti riigilt laenu, ega suudetud tagasi maksta) 3) valitsuse vead : tolloimaks. TAGAJÄRJED : suur tööpuudus, näljahäda, keskklass vaesus, helde laenude jagamine, vaesumine, tootmise langus
3) sõjalised piirangud(4 punkti): Sõjaväge vähendati 100 000 meheni. Kohustus kaotada sõjaväekohustus ja võis olla ainult vabatahtlikes koosnev sõjavägi. Vähendati relvastust ja tehnikat. Reini vasakkallas ja 50 km laiune paremkallas kuulutati demitaliseeritud tsooniks 4 )reparatsioonid: Määrati sissemakseks 20 miljardit dollarit kullas, mille tähtaega pikendati, kuid ka see ostus ebareaalseks. 2. 1923. a. Kriis euroopas · 1923.a. algas esimene sõjajärgne majanduskriis ja tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga. · Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, siis hõlmas kriis peaaegu kõiki riike (st. levis riigist riiki). · Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku ületootmiskriisiga - toodeti rohkem kui tarbida suudeti, seejärel algas tööpuuduse kasv, mis omakorda mõjutas tarbimise vähenemist jne. Kriisi põhjused:
Kehtestas riigis diktatuuri, kuulutas oma eesmärgiks muuta IT sama võimsaks, nagu seda oli Rooma keisririik. FRANSCISCO FRANCO HSP noorim kindral. Peale HSP kodusõja lõppu vabariiklaste vastu, kehtestas riigis oma diktatuuri. Valitses 1939-1975. ADOLF HITLER 19331945 SM ja Natsionaalsotsialistliku Töölispartei juht. Lubas tühistada Versailles' rahulepingu, lõi võimsa sõjaväe, rikkus rahulepingut, lahkus RL-st. FRANKLIN DELANO ROOSEVELT demokraat, USA president 1933-1945. Koostas tegevuskava ,,New Deal'i" selleks, et majanduskriisist väljuda. HERBERT HOOVER vabariiklane, USA president 1929-1933. Arvas, et riik ei peaks majandusse sekkuma ja kriis lõppeb varsti. Tallinna aukodanik. 2. MÕISTED. PARIISI RAHUKONVERENTS 18. jaanuar 28. juuni 1919 Pariisis toimunud konverents, kus osalesid 27 riigi esindajad, kuid lõpuks otsustas ,,suur nelik". Otsustati, et SM on süüdi I MS
Poola ja Tsehhoslovakkiaga. Briand-Kellogi pakt 1928.a. sõlmitud leping, millega kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Patsifism maailmavaade, mis mõistab hukka kõik sõjad ja üldise vägivalla. Püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida. 3. Majandus pärast I maailmasõda: sõjajärgne kriis, kriisist välja tulek, Suur majanduskriis 1929-1932 Keeruline olukord pärast sõda maailmakaubandus ei elavnenud, ebakindel olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus ja inflatsioon. Sotsiaalsed probleemid. Seejärel rakendati Dawesi plaani, mille tulemusena olukord Saksamaal ja Euroopas hakkas paranema ning seejärel ka ülejäänud maailmas. Eriti kiire oli majanduskasv 1920ndate teisel poolel Ameerikas. Tegemist oli tõelise majandusbuumiga. Inimesed rikastusid kiiresti ning tarbisid üha rohkem
sakslastega asustatud alad tuli loovutada 3. Ungari pidi loovutama peaaegu kogu oma territooriumi 4. Venemaa pidas ka end kaotajaks, eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada 5. 1922 SM ja VM Rapallos Versailles' vastane koostööleping (sõjatööstus, armee) 6. Antandi poolel vähem rahul Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks peeti, ei saanud mingit kasu sõjast; Itaalia kandis raskeid kaotusi Sõjajärgne majanduskriis 1. Tavaliselt maj elavnes, nüüd seda ei juhtunud maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuududs (sõjast naasenud mehed) 2. Kõige raskemad probleemid Saksamaal, raskendas Antandi riikidele makstavad reparatsioonid 3. 1923, SM hüperinflatsioon, raha kaotas väärtust kiiremini kui seda jõuti trükkida (keskklass kaotas kõik säästud) 4. SM nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut tööpuudus ja inflatsioon mujalgi,
lepingud/otsused, konverentsi tähtsus, tagajärjed). Aeg: 1919-1920 Osalejad (27 riiki) ja domineerivad riigid : SBR ( George), Pr (Clemenceau), USA (Wilson), Itaalia (Orlando). ( Sõja kaotanud riigid jäeti kõrvale lõpliku allakirjutamiseni, et need ei saaks ära kasutada võitjariikide omavahelisi vastuolusid konverentsil) Põhjus: Et teha kokkuvõte I MS tulemustest, määrata kindlaks sõjajärgne korraldus, seada tingimused ja reparatsioonid kaotanud Keskriikidele. Tähtsad lepingud/otsused: · Impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke : 1. Venemaast: Poola, Eesti, Soome, Läti, Leedu ( nende viie puhul tuli iseseisvumist kaitsta relvajõul, nt Eesti vabadussõda) 2. Austria-Ungari : Sõjaliselt nõrk kogu I MS. Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia (mood. Serbia-Horvaatia-Sloveenia-Bosnia-Hertegoviina riikidest.) 3
4. Saksamaa reparatsioonide küsimus · Versailles`I rahulepingus ei sätestatud Saksamaa reparatsioonide suurust võitjariikidele (peamiselt Prantsusmaale ja Inglismaale). · Samal ajal olid Prantsusmaa ja Inglismaa võlgu USA-le (võlad olid tekkinud I maailmasõja aegsest abist). Kuna aga mõlemad riigid olid sõja tõttu majanduslikult nõrgenenud, ei suutnud nad võlgu USA-le tasuda. Seda oleks suudetud teha vaid juhul, kui Saksamaa tasub neile õigeaegselt reparatsioonid. · 1922.a. määrati lõpuks kindlaks ka Saksamaa reparatsioonide suurus (132 miljardit kuldmarka), kuid sakslased polnud võimeliselt tähtaegselt osamakse tasuma ja hakkasid nendega viivitama ning suuruse üle vaidlema. · Kindlustamaks reparatsioonide kättesaamist, okupeerisid Prantsuse ja Belgia väed 1923.a. Ruhri piirkonna Saksamaal (Ruhri kriis), üritades vägivallaga reparatsioonivarad (mitmesugused kaubad ja kivisüsi) kätte saada.
Negatiivne- inimesed laenasid end üle. 11. Millal toimus ja mida otsustati Locarno konverentsil? 1925 Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksmaale Versailles paika pandud liikmepiiri. 12. Millal sõlmiti Briand' i Kelloggi pakt? Mis oli selle pakti sisu? 1928 Pakt kohustas loobuma sõjast , kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 13. Millisest riigist ja millal sai alguse ülamaailmne majanduskriis? Riik USA Kriisi Algus 29. oktoober 1929 14. Nimeta ülemaailmse majanduskriisi kolm põhjust. Selgita iga põhjust näitega. Põhjus Ületootmine Näide Kaupa toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta. Põhjus: Vale majandamine Näide: Riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või tarbida. Põhjus: Valitsuse vead kriisi ajal Näide: Kõrgete tollimaksude kehtestamine ja loobumine vabakaubanduse põhimõtetest. 15
tervishoid, sõjavangid ja Euroopa rahvusvähemuste kaitse. ○ Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Wilsonilt, peakontor asus Šveitsis. ○ Lagunes, sest ei suudetud vastu seista diktatuuririikide agresiivsusele (Jaapani kallaletung Hiinale, NSVL ja Soome jms). 2. Saksamaa reparatsioonide küsimus ○ Saksamaa ja kaudselt kogu maailmamajanduse viisid tasakaalust välja Saksamaa suured reparatsioonid. ○ Kuigi reparatsioonide suurused räägiti korduvalt üle ei võtnud Saksamaa liitlaste nõudmisi vastu ja nende pealesundimiseks okupeeriti Duisburg ja Düsseldorf. ○ Saksamaa ja NSVL sõlmisid omavahelise lepingu, millega loobusid vastastikku reparatsiooninõuetest. ○ Et tagada reparatsioonide laekumine okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia Ruhri söetööstuspiirkonna. 3. Locarno konverents
MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern
rahulepingu sõlmimist. · 1935. kehtestas üldise sõjaväekohustuse. · 1936. aastal viis väed Reini jõe demilitariseeritud tsooni. · 1. septembril 1939. ründas Saksamaa Poolat, muutes sellega Versailles' rahulepingu kehtetuks ning alustas II maailmasõja. KASUTATUD ALLIKAD Vikipeedia, Vaba entsüklopeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Versailles%27_rahu, 05.11.2009 http://www.kool.ee/?5862 05.11.2009 Franklin Delano Roosevelt Franklin Delano Roosevelt (30. jaanuar 1882 12. aprill 1945) oli Ameerika Ühendriikide 32. president (4. märts 1933 12. aprill 1945). Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. Sellel oli riigi parima erakooli maine
· SISEPOLIITIKA enne kriisi: Sõja ajal oli president Wilson (demokraat). USA ei ratifitseerinud Versailles lepet. Wilsonit tabas seetõttu tugev kriitika. USA tõmbub eemale kogu euroopa poliitikast. Wilson ise saab infarkti, haigestub. Uueks presidendiks valitakse vabariiklane. Vabriiklased jäävad võimule kuni suure majanduskriisini. Vabariiklased toetavad majanuslikku liberalismi ja isolatsionismi. 1929. aastal saab USA presidendiks Herbert Hoover, kes kehtestab kuivseaduse. Uus president on veendunud, et riik ei peaks majandusse sekkuma. 1 · MAJANDUSKRIIS: o Börsi krahh: Põhjustatud ületootmisest. Tekib ostujõu defitsiit. Inimesed hakkavad rohkem laene võtma, isegi farmerid, kes pandivad oma talud ja saagi. Rikkused jaotuvad ühiskonnas väga ebaühtlaselt. 1929. aastal kuulus
60% kõigist rikkustest oli koondunud 2% elanikkonna kätte. Sotsiaalselt kaks suhteliselt lähedast parteid: Vabariiklik ja Demokraatlik partei. Nende vahel käis valimisvõitlus ja konkurents. 1900 toimusid presidendi valimised (võitsid vabariiklased). Presidendiks sai William McKinley. 1901 september sai ta anarhistide käe läbi haavata. USA-s põhiseaduse järgi ei toimu uusi valimisi (presidendiks saab asepresident), kui president sureb, jääb haigeks jne. Presidendiks saab Theodore Roosevelt. Teda on nim. Tasakaalustatud radikaaliks. Võttis vastu loodusvarasid käsitlevad seadused; veterinaarkontrolliseadused; võeti vastu seadus, mis lubas reguleerida monopolide tegevust. 1908 president William Taft. Vabariiklik partei lõhenes. Püüdis tähelepanu pöörata majandusele. 1912 presidendiks Woodrow Wilson (demokraat). Võimu oli raske rakendada, kongressis olid enamus vabariiklased. Enim probleeme välispoliitikaga. Wilson leidis, et USA peab Euroopa poliitikasse sekkuma
........................................................................................14 2.1 USA Suure Depressiooni ajal.............................................................................................. 15 2.1.1 1929. aasta börsikrahh USAs........................................................................................15 2.1.2 Majanduslangus USA-s 1929-1933..............................................................................16 2.1.2.1 Uus kurss................................................................................................................17 2.2 Eesti majandus Suure Depressiooni ajal..............................................................................18 2.3 Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Jaapan Suure Depressiooni ajal....................... 19 2.3.1 Saksamaa Suure Depressiooni ajal............................................................................... 19
juhtpositsiooni maailmas. Esiplaanile nihkusid nüüd Ameerika Ühendriigid. Ühendriikide panus Saksamaa purustamisse oli minimaalne ning nende endi kaotused väikesed. Kuid varustades oma toodanguga sõdivaid Antandi maid, kasvas USA tööstustoodang viiendiku võrra ning muutus ka rahanduslik seisund. Enne Esimest maailmasõda olid Ühendriigid võlgu Euroopa riikidele, kuid nüüd tasuti tarnitud toodanguga kõik võlad ja võlgnikuks jäid omakorda Euroopa riigid. Just sõda andis Ühendriikidele majandusliku võimsuse. Olles teistest majanduslikult üle, tahtsid Ühendriigid senisest rohkem kaasa rääkida ka maailmapoliitikas. 8. I 1918. a. avaldas tollane USA demokraadist president W. Wilson oma nn. "14 punktis" põhimõtted, mille alusel tuleks tema arvates maailmas sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu. Ta sõitis isiklikult Pariisi rahukonverentsile, et viia ellu oma kava. Kahjuks see
Inimesed aga ei loobunud alkoholist ja selle levitamise võttis enda peale organiseeritud kuritegevus ehk maffia, rikastudes salaalkoholi toel. Siiski tundus Ameerika olema tuhande võimaluse maa. Seda hoiakut toetas 1920.aastatel Ühendriike juhtinud vabariiklaste poliitika, mis rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust. Selle mõtteviisi kehastuseks oli lihtfarmeri perekonnast üheks Ameerika rikkamaks meheks tõusnud president Herbert Hoover. Seda valusam oli Ühendriikidele 1929.aastal alanud majanduskriis. 1932. Aastal valiti USA presidendiks demokraat Franklin Delano Roosevelt, kes lubas maa kriisist välja tuua. Roosevelti reformikava sai nimeks uus kurss. Ta tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, see omakorda eeldab elanike sissetulekute suurendamist. Inglise majandusteadlane J.M. Keynesi teooria järgi võis selle nimel taskaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni. Nii tõstis Roosevelt makse, kuid see
Hiljem liitus paktiga 50 riiki. Leping ei sisaldanud desasmeerimise nõuet ja ei näinud ette agressorivastaseid sanktsioone. 1920ndatel aastatel algatati rahvusvaheline desarmeerimiskonverents, mis avati veebruaris 1932 Genfis. Aasta hiljem lahkus konverentsilt Jaapan. Saksamaa taotles relvastuse alal endale võrdõiguslikkust teiste riikidega, mitte relvastuse vähendamist ja otsustas samuti konverentsilt lahkuda 1932a. Vabastati Saksamaa reparatsioonidest. Suur majanduskriis Esimese maailmasõjaga muutus USA Euroopa riikide võlgnikkust võla usaldajaks. USAs algas auto- ja elektrimasina tööstuse kiire areng, järsult suurenesid ehitusmahud. Ameeriklastel tekkis veendumus, et on saabunud muretu õitsenguaeg. Inimesi õhutati raha aktsiatesse investeerima ja tarbekaupu järelmaksuga ostma. President Herbert Hoover kuulutas 1929a. ametisse astudes, et vabariiklased kaotavad USAs lõplikult vaesuse. Aktsiate hinnad olid üles kruvitud
esimest korda teisega kui võrdne partner =>1925. a Reini tagatispakt: tagama Saksamaa&Prantsusmaa, Belgia & Saksamaa piiri puutumatuse; => ,,on alanud rahu ajastu" >1928. a Briand'i-Kellogi pakt: kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist, lahendama kõik konfliktid rahumeelselt *alla kirjutas 15+48 riikidevahelis *mõju siiski väike, sest ei nähtud ette desarmeerimist ega sanktsioone agressiooni korraldati 1929-1933 ülemaailme majanduskriis ehk Suur Depressioon >esimesena ilmnevad kriisinähtused põllumajanduses (ületootmine, teraviljaturu kokkuvarisemine) >29. ok 1929 New Yorgi börsil paanika =>pangandus varises kokku=>järgnes pankrotilaine tööstustes >USA nõuab Euroopalt tagasi sinna antud laenud; kehtestab sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud =>kriis Euroopasse, teistesse maailmajagudesse >Peamisteks põhjusteks tuuakse: ületootmine, liigne laenamine, valitsuse vead kriisi ajal (tollimaksud)
ees tootmise eest, riik võis sekkuda tootmisküsimustesse. Klasside koostööd organiseeriti läbi korporatiivses süsteemi. Töövõtjaid-töölisi esindasid korporatsioonides fasistlikud ametiühingud, kes polnud valitavad. Keelati streikimine. Loodi fasistlike noorte organisatsoon, mille deviisiks oli ,,Uskuda, alluda, võidelda!", organisatsioonid haaras endasse praktiliselt kogu noorsoo. 10. Ameerika 1930. aastatel 1932. a saabus Ameerikas majanduskriisi sügavseis, Hoover kaotas oma populaarsuse, keeldudes majandusse sekkumast ning uueks presidendiks sai Roosevelt, Tal õnnestus president olla 4x järjest. Poliitikat, mida ta võimule tulles teostama hakkas nimetatakse uueks kursiks. Enamjaolt olid need majanduslikud ja sotsiaalsed abinõude süsteemid. Otsustati sekkuda majandusprobleemide lahendamisse. Põllumeestele tehti ettepanek vähem toota ja kahjud hüvitas riik. Arendati välja
põhjendab end mingisuguse missiooniga (näiteks kommunismi ehitamine, aaria rassi valitsemine). Diktatuur ei ole mitte vahend pöördumiseks normaalse olukorra juurde, vaid tegemist ongi ainuõige ühiskonnakorraldusega. Kandvat ideoloogiat tõlgendab võimuladvik ja ennekõike selle juht. Totalitaarsed reziimid on olnud eranditult agressiivsed ja territoriaalsele laienemisele suunatud. 2. Millised olid suure majanduskriisi põhjused, tunnused, mõju. Miks tabas majanduskriis tugevamini USAd ja Saksamaad. Milliseid meetmeid rakendas president Roosevelt USA majanduse kriisist väljaviimiseks. Mõisted inflatsioon, hüperinflatsioon, tööpuudus, pankrot, Dawesi plaan. 1929, 1932 Kriisi teke: Põllumajanduses ületootmine hinnad hakkasid langema ebakindlus USA aktsiaturul 29.oktoobril 1929 New Yorgi börsil paanika väärtpaberite hinnad langesid inimesed kaotasid oma varanduse ei suutnud
Hiljem selgus, et selleks oli 296 miljardit kuldmarka. See tähendas, et seda võis tasuda näiteks erinevate kaupadega (kivisüsi, puit jne). Saksamaa oleks pidanud reparatsioone tasuma kuni aastani 1963. Enamik reparatsioonidest läks Prantsusmaale. Pärast I MS oli Prantsusmaal kasutada Euroopa suurim armee. Peagi selgus, et need reparatsioonid olid Saksamaale liiga kõrged ning ta ei suutnud neid maksta. Saksamaad tabas kõrge inflatsioon. 1923 jättis Saksamaa reparatsioonid maksmata, sest tal lihtsalt ei olnud raha. Prantsusmaa ja Belgia tahtsid raha kätte saada ning nad okupeerisid Ruhri piirkonna (seal olid sured kivisöepiirkonnad). Sealsed sakslased ei hakanud tööle. Sellest ähvardas puhkeda uus konflikt. Tegevusse asus USA, kes hakkas seda kriisi vahendama ja see lahendati. Ka Euroopale ei olnud Saksamaa majanduslik langus kasulik, kuna turg puudus. 1924 käidi välja Dawesi
leiutasid ratta ning esimene hakkasid kirjutama piiblis kirjeldatud veeuputust. Otsingud, saavutused: - A. Einsteini üldrelatiivsusteooria (gravitatsioonijõud suudab painutada valguskiiri, päikesevarjutus) - Universum paisub - Aatomi tundmaõppimine - Neutroni avastamine - Määramatuse printsiip - Keemilise sideme olemus - Autode ehitus - Raadio 2.Majandus kahe maailmasõja vahel - Majandus pärast I MS, sõjajärgne majanduskriis. Tõusu aastad. Ülemaailmne majanduskriis, selle põhjused, käik ja väljatulek. Pärast sõda oli maailmamajanduses mõjuvõimu saavutanud Inglismaa ja Prantsusmaa asemel Ameerika Ühendriigid, kuna nad olid sõja käigus üsna palju tulu teeninud ning arenesid edasi sõja käigus, kuid Euroopa riigid langesid. Sõja käigus oldi Ameerikalt võlgu võetud, mida üritati tagasi maksta, sama juhtus ka Inglismaa, kes varasemalt oli maailmamajanduse tipus olnud
Maailm esimese maailmasõja järel Pinged säilivad Esimese maailmasõja ainsaks selgeks võitjaks osutus USA, mille alad jäid sõjast puutumata ja sõjavägi väheste kaotustega. Suurim pettumus oli Saksamaal, kes polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega. Ungari loovutas osa oma aladest. Kaotajaks pidas end ka venemaa, kes seadis eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. 1922 sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille' süsteemi vastase koostöölepingu. Sõjajärgne majanduskriis Pärast sõja lõppu kasvas tööpuudus ning kaubandus ei taastunud eeldatava kiirusega. Kõige keerulisemad olid probleemid Saksamaal, mille maj.olukorda raskendasid Antand riikidele makstavad reparatsioonid. Maksejõuetuse tõttu okupeeris Prantsusmaa 1923 Ruhri, mis oli Saksamaa suurim tööstuspiirkond. Saksamaal hakkas hüperinflatsioon. Eriti raskelt kannatas keskklass. Saksamaa nõrkus tõi kaasa inflatsiooni ja tööjõupuuduse mujalgi. Äärmusliikumiste tugevnemine
Esimene oluline rahvusvaheline konverents oli 1922 aastal toimunud Genova majanduskonverents. Seni oli Nõukogude-Venemaa ja Saksamaa rahvusvahelisest tegevusest kõrvale jäetud, sest üks oli kaotajariik ja teine kommunismiga riik. Genova majanduskonverentsile kutsuti mõlemad. Nõukogude-Venemaa kutsuti sinna teatud tagamõttega Venemaa oli enne esimest maailmasõda koht, kuhu kapitali paigutati. Riike huvitas, kas Nõukogude-Venemaa maksaks tagasi Tsaari- Venemaa võlad ja kas Venemaal olnud asutused, mis olid lääneriikide inimeste omanduses, kompenseeritaks. Nõukogude-Venemaa vastus oli kindel ei, sest nemad ei pidavat Tsaari-Venemaa võlgu tasuma. Saksamaa ja Nõukogude-Venemaa leidsid seal üksteist, sest mõlemad olid kõrvale jäetud. Nad sõlmisid omavahel Rapallo lepingu: kahe riigi vahel seati sisse diplomaatilised sidemed ja lepiti kokku, et Venemaa koolitab Saksamaale sõjalendureid ja tankiohvitsere, sest neid väeosasid ei tohtinud Saksamaal olla
konkurents, juhtide vahetumine; paljud I ms võitjariigid või neutraalsed riigid. Diktatuur: ühe partei/juhi ainuvõim, parlamendi tegevus piiratud v formaalne, demokraatlike vabaduste piiramine, avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes, autoritaarne; totalitaarses kasutati inimeste vastu vägivalda- massitapmised, koonduslaagrid jms. 2. Millised olid suure majanduskriisi põhjused, tunnused, mõju. Miks tabas majanduskriis tugevamini USAd ja Saksamaad. Milliseid meetmeid rakendas president Roosevelt USA majanduse kriisist väljaviimiseks. Mõisted inflatsioon, hüperinflatsioon, tööpuudus, pankrot, Dawesi plaan. 1929, 1932. Majanduskriisi põhjused: suur ületootmine, pankadelt suur laenamine. Tunnused: langesid põllumajandus toodangu hinnad, inimsed ei suutnud tagasi maksta laene- kokku varises pangandus, pankrotide laine tööstuses- tööta jäid miljonid; inimeste
Komintern ehk kommunistlik internatsionaal. 1919. aastal Venemaal moodustatud organisatsioon, mis koondas maailma kommunistlikke parteisid. Eesmärgiks oli ülemaailmne proletaarne revolutsioon ja ülemaailmne Nõukogude Vabariigi loomine. Mitmes riigis prooviti korraldada riigipöördeid (nt. Bulgaaria, Poola, Saksamaa, Eesti), mis ebaõnnestusid. Majandus peale I MS. Ei taastunud loodetud kiirusega. Kasvas tööpuudus ja rahanduses oli raske olukord. Saksamaa olukorda raskendasid reparatsioonid. Et tagada rahasaamist, okupeeris Prantsusmaa Saksamaa Ruhri tööstuspiirkonna, mis tõi Saksamaal kaasa hüperinflatsiooni. Sotsiaalsed pinged tõid kaasa äärmuslike liikumiste aktiviseerumise. Inimesed arvasid, et karmi käega valitsejad ja riigikontroll suudavad riigi raskest olukorrast välja tuua. USA-s allkirjastati Dawes´i plaan USA andis Saksamaale laenu ja vähendas reparatsioone. USA majandusele mõjus I Maailmasõda hästi (laenuintressid, relvamüük, kaubad Euroopasse)
1. Majanduskriisi põhjused, iseloomulikud jooned, lahendused ja tagajärjed; Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Põhjused: Esimeseks põhjuseks toodi välja ületootmine. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta Teiseks toodi vale majandamine. Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
