Ameerika Ühendriigid peale II maailmasõda (2)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

USA presidendid

KONSPEKT. 1945-1960. 1945-.ndast USA globaalsetes küsimustes juhtpositsioonil (IIms üks võitjatest, ise sõjast purustamata, rahvas kindel oma missioonis nii kodu-(valitsuse volituste laiendamine, uue kursiga välja kuulutatud heaoluriigi ehitamine, sõjajärgne jõukus) kui välismaal 1950-60-ndatel afro-ameeriklastene aktiivne tegutsemine, millega ühinesid vähemusgrupid ja naised, et nn Ameerika unelmast võrdselt osa saada. HARRY TRUMAN (DP)(1945-1953) ,,The Buck Stops Here" valmisolek võtta vastu otsuseid ja vastutada. ,,Õiglane kurss" või õiglane plaan: Riik peab tagama rahvale majanduslikud võimalused ja sotsiaalse stabiilsuse. SISEPOLIITIKA: *Kommunistliku ideoloogia takistamine USAs-: endise aseriigisekretärim Hissi alusetu süüdistamine kommunismi spiooniks olemises, kohtuprotsess E ja J Rosenbergi üle aatomisaladuste reetmise

Ajalugu

8

docx

Demokraatlikud riigid Külma sõja ajal

Demokraatlikud riigid Külma sõja ajal 1. Mõisted ja nimed: Maailmapank: Lääneriikide ja Jaapani majanduse ülesehitamiseks peale II MS loodud rahandusorganisatsioon. peamiseks eesmärgiks on arengu- või üleminekumajandusega riikide majandusarengute jälgimine ja nende järjeleaitamine laenude, strateegilise nõustamise, tehnilist abi ning kogemuste jagamise toel, juulis 1944 USAs IMF: ehk rahvusvaheline valuutafond, on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, juulis 1944 USAs Sotsiaalne õiglus: võrdsete võimaluste tagamise eesmärk kõigile ühiskonnaliikmetele

Ajalugu

7

docx

Külm sõda

KÜLM SÕDA 04.02. Muutused pärast II Maailmasõda (piirid, jõudude vahekord maailmas). · Saksamaa jagati 4 okupatsioonitsooniks. · NSV-le liideti palju riike. · USA osatähtsus lääneriikide hulgas kasvas. · NSV Liit sai määravaks jõuks ­ Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid ülejäänud maailmast raudse eesriidega. Külma sõja algus. · NSV ­ kehtestada kontroll Euroopas, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viima, suunas majanduse sõjatööstusele

Ajalugu

6

doc

Lähiajalugu II

oleva rahamassi reguleerimise teel. Peamine eesmärk võitlus inflatsiooni vasti. Maksukoormuse vähendamine. Milton Friedman. Kritiseerisid pingelõdvenduspoliitikat. 1979. Margaret Thatcher. Raudne Leedi. Kärpis sotsiaalprogramme, lõpetati perspektiivitute ettevõtete toetamine. Ametiühingute seaduseid piirati. Inflatsioon vähenes ja raha väärtus stabiliseerus, tööpuudus vähenes, elujärg tõusis. Falklandi kriis 1982. ­ Argentina tahtis endaga liita Falklandi saared, saatis laevad peale. Reaganoomika. Ronald Reagan. Kärpis sotsiaalprogramme, turumajandus. Maksued kärpimine.Reagan käivitas ka ulatusliku relvastusprogrammi. Stalini kuriteod mõistetu hukka NLKP XX kongressil. Sulaaeg: majanduselu detsentraliserruimine, st loodi rahvamajandusnõukogud, mis andsid Balti majanduspiirkonnale ja sealsetele liiduvabariikidele suhtelise autonoomi. Esimesed kolhoosid, tööstusettevõtted allutati kohalikule kontrollile, kiirenes linnastumine, vaimse

Ajalugu

11

doc

Demokraatlikud lääneriigid pärast Teist maailmasõda

IX. DEMOKRAATLIKUD LÄÄNERIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (USA, Suurbritannia ja Saksamaa Liitvabariigi näitel): 1. AMEERIKA ÜHENDRIIGID: (Vt. ka õpik lk.50; 75-77; 91-96) 1.1. Majanduse areng: · II maailmasõja lõpp tõi USA majanduses kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks · USA tähtsus maailmamajanduses sõja järel kasvas (andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust); selle põhjused:

Ajalugu

5

odt

Heaoluühiskond

a) kodanikust on saanud tarbija, kellega suurfirmad oma huvides manipuleerivad b) koos keskklassi ostuvõime ning tähtuse tõusuga on välja kuj massikultuur c) Massikultuur on orienteeritud ,,keskmisele" nimesele, keda töödeldakse agressiivse reklaamiga, et ta püüaks iga hinna eest olla ,,nii nagu naaber" Tänu televisiooni hoogsale levikule tõusis 1950-60 reklaami tähtsus. Levis suhtumine, et kodanlik ühiskond ja keskklass on silmakirjalikud ja inimene peab vabastama end talle peale surutud kohustustest, tavadest jms vabastama ­ väljendas eriti 1950.a keskel USAs alanud boheemlaslik liikumine, nn beat generation 1960.a toimus murrang: vastuhakk senistele väärtustele ja elukorraldusele muutus massiliseks Traditsioonilise, kogukonnakeskse ja religioonile toetuva ühiskonnamudeli lagunemine ja asendumine valdavalt ateistliku ja minakeskse maailmavaatele (sai olulise tõuke juba IMS ajal)

Ajalugu

8

docx

Majanduse areng peale II Maailmasõda

venima jäämine ning uute keskkonnakaitsele orienteeritud poliitiliste parteide teke paljudes riigid tulid võimule konservatiivid, kes kärpisid sotsiaalprogramme, vähendasid riigi rolli majanduses, pöördusid tagasi vaba konkurentsi juurde Mitmetes riikides tugevnesid paremäärmuslikud jõud rõhutasid rahvuslust, nõudsid immigratsiooni piiramist, vastandasid end Euroopa Liidule. SAKSAMAA LIITVABARIIK SLV poliitiline süsteem SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale II maailmasõda Bonn SLV kui föderatiivne riik koosneb 16 liidumaast igal liidumaal oma põhiseadus, parlament ja valitsus Parlament ­ Bundestag võtab vastu seadusi, määrab ametisse valitsusjuhi(liidukantsleri) presidendi funktsioonid on esinduslikud Kolm parteid: Kristlik-Demokraatilik Liit/Kristlik Sotsiaalne Liit(KDL/KSL) Vaba Demokraatlik Partei(VDP) Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei(SDP) 80. aastatel asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas keskkonnakaitsjaid ja mitmeid

Ajalugu

28

pdf

Maailm pärast II ms, USA ja Euroopa

vabariiklase J.McCarthy järgi)- hüsteeriline antikommunism, mille käigus riigiasutustes toimusid lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuses või antiamerikanismis. Makartismi käigus hakati taga kiusama ka lihtsalt vasakpoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. Liikumine vaibus 1950.aastate algul. 2. Rassiline diskrimineerimine. Vaatamata USA poolt deklareeritava demokraatiaga, esines ka pärast Teist maailmasõda riigis rassilist diskrimineerimist. Esines neegrite lintšimisi ja seadustatud oli segregatsioon (e rassieralduspoliitika) transpordis, koolides, haiglates, tööhõives jne. Paljudes lõunaosariikides tehti neegritele takistusi valimistel (nt nõuti kirjaoskuse testi). 1950.-1960.aastatel jõudsid rassiprobleemid ka põhja. See oli seotud mustanahaliste sisemigratsiooniga, kes hakkasid lõunaosariikidest massiliselt siirduma põhjaosariikide suurlinnadesse ning seal getostuma. 1940

Ajalugu

Kommentaarid (2)