Ameerika Ühendriigid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Aste Põhikool







Ameerika Ühendriigid
Referaat



Koostaja: Kerly Pere
Juhendaja : Virge Lember









Aste 2009
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDEST 4
1.1 Rahvastik 4
1.2 Riigikord 5
1.3 Ajalugu 6
1.3.1 Ameerika Riikide Konföderatsioon 6
1.3.2 Ameerika Ühendriikide kodusõda 6
1.4 Loodus 7
2.SÜMBOOLIKA 9
2.1 Ameerika Ühendriikide lipp 9
2.2 Ameerika jalgpall 10
2.3 Ameerika Ühendriikide vapp 10
2.4 USA dollar 11
3. KUULSAD AMEERIKLASED 12
4. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE KUULSAMAD EHITISED 16
4.1 Valge Maja 16
4.2 Pentagon 17
4.3 Kapitoolium (Washington) 18
KOKKUVÕTE 19
KASUTATUD KIRJANDUS: 20
LISA 22
Ameerika Ühendriikide hümn 22






  • SISSEJUHATUS


    Valisin oma töö teemaks Ameerika Ühendriigid, kuna olen alati unistanud sellesse riiki reisimisest. Ameerika Ühendriigid on esimene riik ajaloos, mille riigipeaks sai president . Praegune president on Barack Obama , kes on 44. USA president. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Ameerika Ühendriikidest. Selleks, et töö eesmärki saavutada kirjeldan Ameerika Ühendriikide ajalugu, riigikorda, loodust, rahvastiku ja sümboolikat. Ameerika Ühendriikide lühend on USA, mis tuleneb ingliskeelsest sõnas the United States of America. Ameerika jaguneb 50 osariigiks, mille pealinnaks on Washington, D.C. (the District of Columbia). USA on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. USA alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas, Hawaii osariik Vaikses ookeanis ja USA Alaska osariik Põhja-Ameerika mandri looseosas. Ameerika Ühendriikidel on värvikas ajalugu. Alates 20. sajandist on Ameerika olnud üks juhtivamaid riike maailmas. Ameerika Ühendriikide pindala on 9 826 630 km2 2009. aasta seisuga elab USA's 30 634 700 inimest.
  • 1. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDEST

  • 1.1 Rahvastik


    Üle 4/5 rahvastikust moodustab inglise keelt kõneleva ameerika rahvus, kes on kujunenud peamiselt Euroopast sisserännanute, vähemal määral 17.-18. sajandil Aafrikast toodud neegriorjade järglastest. 1820-1980 rändas USA-sse 51 miljonit inimest, neist 33 miljonit enne I maailmasõda. 1820-1915 moodustas rändeiive üle kolmandiku rahvastiku üldiibest. Sisseränne oli suurim 20. sajandi alguses, kui aastas immigreerus keskmiselt 0,8 miljonit inimest. 1924 hakati tööpuuduse tõttu sisserännet rangelt piirama. 1930-65 immigreerus kõigest 5 miljon inimest ja ränne moodustas vähem kui kümnendiku üldiibest. (ENE 1, 1985, lk. 179-181)
    1965 kehtestatud immigratsiooniseadus kaotas rahvuslikud piirangud ja soodustas esmajoones kvalifitseeritud tööjõu sisserändu, rändeiive suurenes taas. 1970-80 oli sisserändajaid 4,7 miljonit inimest ehk kuuendik üldiibest. 1981 rändas USA-sse üle 0,5 miljoni inimese. Rändeiibe osa on suurendanud ka sündimuse vähenemisest juhtunud loomuliku iibe langus. 1960-64 sündis 1000 elaniku kohta aastas keskmiselt 22 last, 1975-79 15,5 last (loomuliku iibe koefitsient oli vastavalt 13,1 ja 6,6%. (ENE 1, 1985, lk. 179-181)
    Sisserännu suunad on muutunud ning põhjustanud nihkeid ka etnilises koosseisus . 1895. aastani tuli asukaid kõige rohkem Briti saartelt, Saksamaalt ja Skandinaaviast, seejärel I maailmasõjani Lõuna- ja Kagu-Euroopast. Kahe maailmasõja vahel rännati ülekaalukalt Kanadast ja Ladina-Ameerikast (eriti Mehhikost ja Puerto Ricost), sõdadejärgseil aastail suurenes taas immigratsioon Euroopast. (ENE 1, 1985, lk. 179-181)
    Pärast 1965. aastat on kasvanud märgatavalt sisseränd Aasiast ja Lääne-India saartelt. 1974-79 (1961-62) saabunuist tuli Euroopast 18,1 (44,6), Kanadast ja Mehhikost 16,5 (28,7), Kesk-Ameerikast 21,7 (8,8), Ladina-Ameerikast 6,1 (6,0) ja Aasiast 34,8 (7,9) %. 1980 oli ligi 14 miljon ameeriklast (6,2% rahvastikust) sündinud väljaspool praegust kodumaad (1970. a. oli neid 9,5 miljon ehk 4,7%). USA-s jaotatakse rahvastik valgeteks (1980. a. 188,3 mln. Inimest ehk 83%; 1970. a. 178 mln inimest 88%) ja mustadeks (1981. a keskel 27,3 mln inimest ehk 11,9%; 1970. a 22,6 mln inimest ehk 11,2%), Põliselanike indiaanlaste, eskimote ja aleuutide arv oli 1980. a, 14,4 mln inimest (0,6%). Nende arvu märgatav suurenemine (1970. a. 827 000 inimest) seletub indiaanalste täielikuma loendamisega. Kodune keel on rohkem kui 90%-l rahvastikust inglise keel. Erisuguse etnilise päritolu tõttu on rahvastik usundilt kirev . 1979 oli 132,8 mln usklikust 72,4 mln protestanti (sealhulgas palju baptiste ja metodiste), 49,8 mln katoliiklast, 5,8 mln juuidiusulist ja 3,8 mln õigeuskliku. (ENE 1, 1985, lk. 179-181)
    Enamik vähemusrahvusi elab koos esialgseis sisserännukoldeis: New Yorgis , San Franciscos, Los Angeleses ja Suure järvistu äärseis linnades. Mehhiklased on jäänud eriti Texasesse jt. Mehhikoga külgnevaisse osariikidesse, kuid viimasel ajal on neid siirdunud ka mujale. Neegrid asustasid varem peamiselt maapiirkondi lõunaosariikides, nüüdisajal elab neist pool Põhjas ja Läänes, eelkõige suurlinnades; maale farmidesse on jäänud ainult 5%. Indiaanlasi on mägiosariikide reservaatidest tööotsinguil lahkunud ja asunud linnadesse. Sõjajärgseil aastail suurenenud sisseräne on märgatavalt muutunud rahvastiku paiknemist. (ENE 1, 1985, lk. 179-181)
  • 1.2 Riigikord


    USA on föderatiivne vabariik. Põhiseadus võeti vastu 1787 ja jõustus 1789; 1982. aastani on selles tehtud 26 parandust , neist esimesed 10 (tuntud kui Bill of Rights) 1791. Kõrgeim seadusandlusorgan on Kongress ; see koosneb Esindajatekojast, kuhu igast osariigist valitakse esindajad otsestel valimistel 2 aastaks võrdeliselt elanike arvuga (Esindajatekojas on 345 saadikut), ja Senatist, kuhu igast osariigist valitakse 2 senaatorit 6 aastaks. Iga kahe aasta tagant valitakse kolmandik Senati koosseisust ümber. Riigipea ning valitsuse juht on president, kelle rahvas valib valijameeste kaudu 4 aastaks ja kes sellele ametikohale võib olla valitav 2 korda järjest. (ENE 1, 1985, lk. 177-178)
    Vastavalt põhiseadusele võib presidendiks valida isiku, kes on sünnilt USA kodanik, vähemalt 35-aastane ja USA-s alaliselt elanud vähemalt 14 aastat. President moodustab kabineti (valitsuse), mis koosneb departemangude (ministeeriumide) juhtidest sekretäridest; ta on ühtlasi relvajõudude ülemjuhataja, nimetab ametisse (kooskõlas Senatiga) sõjaväelisi, diplomaatilisi jt. kõrgemaid ametiisikuid ning sõlmib rahvusvahelisi lepinguid. Presidendil pole õigust seadusi algatada, kuid ta võib panna veto Kongressi vastuvõetud seaduseelnõule. Veto puhul muutub seaduseelnõu seaduseks, kui ta saab vähemalt 2/3 hääli Kongressi mõlemas kojas . (ENE 1, 1985, lk. 177-178)
    Kõrgem apellatsiooniorgan on Ülemkohus, selle 9 liiget nimetab president Senati nõusolekul ametisse eluks ajaks. Ülemkohus võib nii Kongressi kui ka osariikide seadusandlusorganite vastuvõetud seadused tunnistada põhiseadusevastaseks, siis kaotavad need kehtivuse. Igal osariigil on oma põhiseadus ja kahekojaline (Nebraskal ühkojaline) kongress; osariike juhib 2 või 4 aastat valitav kubener. (ENE 1, 1985, lk. 177-178)
  • 1.3 Ajalugu

  • 1.3.1 Ameerika Riikide Konföderatsioon


    Ameerika Riikide Konföderatsioon oli Põhja-Ameerikas 1861–1865 eksisteerinud riik. Pärast Vabariikliku Partei kandidaadi Abraham Lincolni võitu presidendivalimistel 1860 lõid Lõunaosariigid 4. veebruaril 1861 11 osariigi
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ameerika Ühendriigid #1 Ameerika Ühendriigid #2 Ameerika Ühendriigid #3 Ameerika Ühendriigid #4 Ameerika Ühendriigid #5 Ameerika Ühendriigid #6 Ameerika Ühendriigid #7 Ameerika Ühendriigid #8 Ameerika Ühendriigid #9 Ameerika Ühendriigid #10 Ameerika Ühendriigid #11 Ameerika Ühendriigid #12 Ameerika Ühendriigid #13 Ameerika Ühendriigid #14 Ameerika Ühendriigid #15 Ameerika Ühendriigid #16 Ameerika Ühendriigid #17 Ameerika Ühendriigid #18 Ameerika Ühendriigid #19 Ameerika Ühendriigid #20 Ameerika Ühendriigid #21 Ameerika Ühendriigid #22 Ameerika Ühendriigid #23
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kelluly Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    8
    pdf
    Ameerika Ühendriikide presidendid
    36
    pptx
    Ameerika Ühendriigid
    12
    doc
    Ameerika Ühendriikide sünd
    17
    pptx
    Ameerika Ühendriigid 19 sajand
    15
    docx
    Ameerika Ühendriigid 1945-1963
    12
    xlsx
    Ameerika Ühendriikide kronolooiga
    10
    docx
    Ameerika Ühendriigid
    14
    pptx
    Ameerika Ühendriigid 17-- 19 saj





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !