Ameerika Ühendriigid 1920-datel ja 30-datel aastatel (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

13

doc

Ameerika ajalugu

Kolumbust. Pinta sõitis aga Bayona sadamasse Hispaanias, tegi seal väikese peatuse laeva parandamiseks ja siis sõideti edasi. Palos´esse jõuti ubmbes tund aega Ninast hiljem. Pinzon arvas, et nüüd nimetatakse teda kangelaseks, kuid see nimetus oli juba Kolumbusele antud. Pinzon suri paari päeva pärast. Hiljem avastas aga Amerigo Vespucci, et India ei olnud India vaid hoopis täiesti uus manner ja seda nimetati Ameerikaks. Iseseisvussõda Põhja-Ameerikas ja Ameerika Ühendriikide tekkimine. Umbes 60% Ameerika valgeist asukatest oli pärit Inglismaalt ja seega olid nad inglased. Teistest maadest saabunud läksid ka varsti üle inglise keelele. 18. sajandil algas aga uute ameerika rahvuste kujunemine. Aluseks oli inglise keel ja kultuur, muusikat mõjutas neegrimuusika, indiaanlastelt võeti üle palju laen sõnu ning mõjutused nende mütoloogiast. Kujunes ameerikalik vaimulaad, mille iseloomulikuks jooneks oli aktiivsus ja ettevõtlikus.

Geograafia

3

docx

Ameerika Ühendriikide majanduskriis

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Ameerika Ühendriikide majanduskriis Õppeaines: Mikro- ja makroökonoomika Transporditeaduskond Õpperühm: AT- Üliõpilane: Tallinn 2012  Ameerika Ühendriigid majanduskriisis 20-date aastate alguses oli Ameerika maailmas üks kõige tugevamaid riike. Selle edu põhjuseks oli I maailmasõda, kus Ameerika tegelikult eriti osa ei võtnudki. Kuna Ameerika harrastas Euroopa riikide suhtes isolatsioonipoliitikat, mis tähendas, et Euroopa konfliktidesse ei sekkuta, sai ta I maailmasõjas minimaalseid kahjustusi. Võib isegi väita, et Ameerika oli ainus riik, mis I maalimasõjast kasu lõikas. Seda saavutas ta laenu andmisega, relvade ja muude sõjavarustuste tootmisega ja üheks plussiks oli ka see, et sõda ei toimunud USA territooriumil. Selle tulemusena kasvasid 1920

Mikro- ja makroökonoomika

18

doc

Lähiajalugu, konspekt

4. 1929.a. alanud maj. kriispani nn. noored demokraatiad tõsisele proovile. ISELOOMULIKKU 1930. AASTAIL: 1. Maj. kriisiga seoses pööras enamik noori riike demokraatiale selja. 2. Vanadest demokraatiatest oli kõige dramaatilisem sisepoliitiline olukord Prantsusmaal (fasistlikud organisatsioonid). 3. Demokraatiast taganemine ja totalitarismi pealetung viisid maailma arengu suure sõja suunas. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: Majanduse areng 1920-ndatel: I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. Selle põhjused:  Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest.  Sõdade järel kasvab alati tarbimine = vaja rohkem toota.  Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel. Majanduskriis 1923.a.-1924.a: 1923.a. algas esimene majanduskriis peale sõda. Tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga.

Ajalugu

18

doc

12. klassi ajalugu.

tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks. 20. saj alguseks oligi peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa riikide, kui nende hulka arvata ka Venemaa, oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu ­ Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Suurriikide kõrval oli tõsiseltvõetav koloniaalimpeerium ka mitmel Euroopa väiksemal riigil, nagu näiteks Belgial ning Portugalil. Samas teravdasid imperialistlikud hoiakud vastuolusid nii Euroopas kui ka väljaspool seda. Kuigi ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, ei tahtnud ükski suur ega ka väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest kuuldagi. Positiivseks erandiks oli Norra rahumeelne

Ajalugu

6

docx

MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

IV. MAAILMAMAJANDUS JA DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: 1* Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt- igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis. 2* Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL, kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi). 1.1. Majanduse areng 1920-ndatel:

Ajalugu

33

doc

1929. aasta majanduskriis ehk Suur depressioon

Lisad..............................................................................................................................................32 Lisa 1 Dow Jonesi tööstuse keskmine...................................................................................... 33  4 SISSEJUHATUS 1929. aastal alguse saanud majanduskriis ehk Suur Depression on saanud aktuaalseks just praegustel aastatel, sest maailmamajandust on tabanud ka laiaulatuslik majanduskriis. Öeldakse, et praegune majanduskriis on kõige suurem pärast 1929. aasta kriisi. Sellest tekkiski huvi 1929. aasta majanduskriisi vastu, et kui halvaks olukord siis muutus. Eesmärgiks on teada saada, mis eelnes Suure Depressioonile, mis selle põhjustas ja mille see endaga kaasa tõi. Töö on jaotatud kolme peatükki. Esimene peatükk käsitleb Suurele Depressioonile eelnevat aega,

Uurimistöö

22

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja USA, kusjuures juhtivat osa Rahvasteliidus etendasid Inglismaa ja Prantsusmaa. Rahvasteliidu Alaline Sekretariaat asus Sveitsis Genfis. Rahvasteliit pidi haarama kõiki maailmariike ning pidi tegelema otseselt sõja ja rahu küsimustega, et riikidevahelisi tüliküsimusi mitte lasta sõjaks kasvada, eesmärgiga tagada maailmas riikidevaheline rahu, julgeolek ja territoriaalne puutumatus. Rahvasteliidu põhikirja peamine autor oli Ameerika president W. Wilson. Ometi Ameerika Ühendriigid ei astunud Rahvasteliidu liikmeks. Ladina-Ameerika riikidest liitusid Rahvasteliiduga vähesed, Aasias ja Aafrikas olid siis vaid mõned iseseisvad riigid. Rahvasteliit jäi peamiselt Euroopa riikide organisatsiooniks ja neistki polnud mitte kõik riigid kogu aeg selle liikmed. Saksamaa astus liikmeks 1926. a. ja lahkus sealt 1933. a. Samal aastal lahkus ka Jaapan. Itaalia astus liidust välja 1937. a. ja NSV Liit, kes oli vastu võetud 1934. a.,

Ajalugu

11

doc

Ajalugu §11-14

2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenceau) ja Inglismaa (Lloyd George) huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. Versaille rahu Kirjutati alla 28.06.1919 Versailles'i peeglisaalis. Põhipunktid: · Saksamaa loovutas alasid Elsass-Lotringi alad Prantsusmaale, Poola sai tagasi nn Poola koridori (Ida-Preisimaa polnud enam Sks

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)