ABJA GÜMNAASIUM Mirell Põllumäe Amedeo Modigliani Referaat Juhendaja: Maile Kreevs Abja-Paluoja 2013 Sissejuhatus ,,Elu on väheste, kes teavad ja askavad, kingitus paljudele,kes ei tea ega oska."
Barclay de Tolly majas aadressil Raekoja plats 18, alguses nimetati seda Kivisilla galeriiks. 2014. aasta lõpus koosnes TKMi põhikogu 44 650 säilikust. Olulise osa moodustab kunstikool Pallase pärand ja 20. sajandi Tartu kunstnike looming. Viimastel aastatel on kiirelt kasvanud 1999. aastal loodud kaasaegse kunsti kogu. 2014. aastal paigaldati Raekoja platsi äärde näitusemaja ette Eesti kunstniku Mare Mikof skulptuur "Maanaised". 6. Viinistu Kunstimuuseum Viinistu Kunstimuuseum on muuseum Viinistu külas. Muuseum avati 2002. aastal endise kalatööstuse (vaata Kirovi kalurikolhoos) renoveeritud hoonetes. Viinistu kunstimuuseumis on esil selle omaniku Jaan Manitski kogusse kuuluvad teosed
vanaaegset elulaadi. Gauguin`i ideeks oli lahti ütlemine impressionismist ja püüd lihtsustava laadi poole. Mõnda aega töötas ta koos van Goghiga Arles`is. 1891. aastal asus ta lõplikult elama Okeaaniasse Tahiti, hiljem Dominique`i saarele, kus sureb kõigist mahajäetuna ja unustatuna. Tahiti saarel elades leidis Gauguin end lõplikult. Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani ja egiptuse kunst, nagu neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. Oma maalidel kujutab ta peamiselt Tahiti elanikke värviküllase eksootilise maastiku foonil. Tema maalide peakangelane on Tahiti naine – ilusa kehaga, sale, meeleline olend, kelle võlu Gauguin on kirjeldanud ka oma autobiograafilises romaanis „Noa – Noa“. Gauguini loomingus domineerib stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Käsitlusviis on pinnaline ja kontuure toonitav
Sünteetiline kubism kombineeris enne pildile värvid ja vormid ning viis siis sisse mingi motiivi, mis tavaliselt oli natüürmort. Tihti alustati tööd abstraktsest kompositsioonist. Iseloomulikud on varasemast suuremad geomeetrilsed pinnad. Skulptuuris üritati leida subjekti olemuslikku põhivormi. Kubistlikku skulptuuri iseloomustab geomeetriliste vormide harrastus, kujud koosnevad tihti kuupidest ja koonustest ning soovitud vorm on vaevuaimatav. Maal: Pablo Picasso Georges Braque (analüütiline) Juan Gris (sünteetiline) Robert Delaunay Fernand Leger Skulptuur: Constantin Brancusi Aleksandr Arhipenko Jacques Lipchitz Futurism - Itaalia sai iseseisvaks teistest EUroopa riikidest hiljem ning seal oli seega ka uue ja vana kontrast suurem. Noorte kunstnike jaoks oli Itaalia jätkuvalt provitslik ja aeglaselt arenev ning
3.Kubism Kubistid tõid maalikunsti kollaazi.Kubism on üks omapärasemaid kunstivoole, mille mõjud kestsid kohakuti 1960-ndateni. Eestis 1920-ndatel aastatel. Kubismi eeskujuks oli Euroopasse toodud neegri skulptuurid ja Paul Cezanne tööd. Kubism taandab kõik esemed lihtsamateks geomeetrilisteks kujunditeks. Selle järgi sai ka nime ''kuubi kunst'' ehk kubism. Maailm, mille kubistid lõid oma maalidel on rahutult nurklik ja tahuline. Selle stiili loojaks P. Picasso. ja G. Braaque. Nende põhimõteteks oli, et kunstnik ei pea maalima olemasolevat tegelikkust vaid looma uue tegelikkuse, mis allub kunsti reeglitele. Kubistid püüdsid jäädvustada ühel maalil üht ja sama eset erinevatest külgedest. Värvidest eelistati kahvatult pruune ja halle toone, millele kohati lisati rohekast või tuhmi sinist. Kubismi tekke aasta 1907., kui Picasso maalis ''Avignoni neiud''. Pablo Picasso
annetatud erakollektsionääri poolt. Muuseumi vahetuvate näituste programm keskendub erakogude, aga ka laiemalt kunstikogumisega seotud teemade tutvustamisele ja mõtestamisele, pakkudes erakordset võimalust tutvuda muidu Eesti koduuste taha jäävate aaretega ja tuua esile kunsti kogumise isiklikum pool. 4) Niguliste Muuseum – Asutati 1919.aastal. Suur osa vanemast kirikukunstist on muuseumi kollektsiooni jõudnud 1920.–1930. aastatel. Pärast Teist maailmasõda liideti muuseumi varadega sakraalkunsti teoseid teistest Eesti muuseumitest ja pühakodadest, kuid enamik Nigulistes näha olevast pärinebki Niguliste kirikust. Kõige tuntumaks muuseumis olevaks teoseks on Bernt Notke maalitud „Surmatants" 15. sajandi lõpust. Suure osa Niguliste väljapanekust moodustab reformatsioonijärgne kirikukunst 16.–17. sajandist. 2001. aastal avatud Hõbedakambris asub valik Eesti Kunstimuuseumi hõbedakogust, mille
venuse sünd(firenze, uffizi) (1445- 1510) itaalia vararensanssi tippteos, näeme ilu ja primavera (firenze, uffizi) armastusjumalanna just mervahust sündinuna, ta tegelased mercurios(hermes) kaitsmas kevadist piltidel on selgesti väljaloetav renessansiajastu aeda tormituulte eest,kolm graatsiat, venus ja naise iluideaal. Temaoli esimene, kelle naised olidtema poeg- tiivuline amor, flora oma täies ilus, tõelised firenze naised, jeesus ja ristija johannes tavalised noorukid. leonardo da vinci 1452-1529 daam hermeliiniga(poola) j.a.d ingres temast on järel ainult 15 lõpetatud tahvelmaali ja iLa grande odalisque 1814(louvre) seinamaal, madonna värtnaga varasti, 6 leonardo odalisk on teener või tantsija haaremis. tööd on louvre's, 2 ermitage'is, 1 washingtonis, Ta oli neoklassitsist, mängis viiulit, temat tuli
KUBISM Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne),
Napoleoniga ühendust pidada tema pagenduse ajal Saint Helena saarele. Canova tegi palju naisakte veel, näiteks ,,Kolm graatsiat" . Hiljem hauamonumendid, ka paavstidele. Matkib antiigi skulpuuri ja reljeefi. Vaimsed võimed polnud eriti suured, ei õppinud elu lõpuni ära lugemist ja kirjutamist. Bertel Thorvaldsen - Taani skulptor, üks tüüpiline näide klassitsistlikust skulptorist. Matkis antiikskulptoreid: ,,Karjapoiss", ,,Ganymedes kotkaga" huvitav skulptuur, sest Ganimedes oli jumalate ori (joogikandja), ent Thorvaldsen oli teda kujutanud sangarlikuna. ,,Tulge minu juurde"- lahtiste kätega Jeesus, Kopenhaagenis For frue Kirkes. Meesakt valitsev temaatika, väga palju antiik-kreeka kangelasi: ,,Jason" Jean Antoine Houdon - Prantsuse skulptor. Tuntud eelkõige kultuuritegelaste portretistina. ,,Voltaire'i büst", portreteeris ka Ameerika riigitegelasi nagu näiteks ,,George Washington", ,,Thomas Jefferson"
vanaaegset elulaadi. Gauguin`i ideeks oli lahtiütlemine impressionismist ja püüd lihtsustava laadi poole. Mõnda aega töötas ta koos van Goghiga Arles`is. 1891. aastal asus ta lõplikult elama Okeaaniasse Tahiti, hiljem Dominique`i saarele, kus sureb kõigist mahajäetuna ja unustatuna. Tahiti saarel elades leidis Gauguin end lõplikult. Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani ja egiptuse kunst, nagu neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. Oma maalidel kujutab ta peamiselt Tahiti elanikke värviküllase eksootilise maastiku foonil. Tema maalide peakangelane on Tahiti naine ilusa kehaga, sale, meeleline olend, kelle võlu Gauguin on kirjeldanud ka oma autobiograafilises romaanis ,,Noa Noa". Gauguini loomingus domineerib stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Käsitlusviis on pinnaline ja kontuure toonitav
poolsaare rannakülades, kus oli säilinud vanaaegset elulaadi. Gauguin`i ideeks oli lahtiütlemine impressionismist ja püüd lihtsustava laadi poole. Mõnda aega töötas ta koos van Goghiga Arles`is. 1891. aastal asus ta lõplikult elama Okeaaniasse Tahiti, hiljem Dominique`i saarele, kus sureb kõigist mahajäetuna ja unustatuna. Tahiti saarel elades leidis Gauguin end lõplikult. Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani ja egiptuse kunst, nagu neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. Oma maalidel kujutab ta peamiselt Tahiti elanikke värviküllase eksootilise maastiku foonil. Tema maalide peakangelane on Tahiti naine ilusa kehaga, sale, meeleline olend, kelle võlu Gauguin on kirjeldanud ka oma autobiograafilises romaanis ,,Noa Noa". Gauguini loomingus domineerib stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Käsitlusviis on pinnaline ja kontuure toonitav
Ideoloogiaid ei saa tõestada, aga põhjendada. Ideoloogia püüab korrastada väärtusi. Tahestahtmata ei saa kunstis ( ja üldse humanitaarteadustes) eristada teooriat hinnangutest. PRANTSUSE KUNST (st Pariis) Prantsuse Akadeemiad kunstihariduse keskused alates 17saj, õpetuse alusepanijaks Nicolas Poussin (lähtus RafaelistjtItaaliast lõi akadeemilise kunsti õpetamise aluse; maalikunsti alus kui ideaalne joonistus, värv allub joonistusele) vaidles Rubensiga maaliline maalikunst on pildi lähtekohaks ja värvimass on 'joone' lähtekohaks. P; on olemas üks igavene ja muutumatu ilu mille poole kõik püüdlevad (kõige lähemal sellele olid Vana- Kreeka kunstnikud). Kui maalikunst oli alates renessansist kujutanud 3mõõtmelist nähtavat maailma, ,siis akadeemia ei pidanud piisavaks lihtsalt nähtava looduse jäljendamist (loodus kui toormaterjal; vaja minna sellest kaugemale), figuraalne kunst kui kõrgeim. Figuurid
aastal põgenes Courbet Sveitsi, kuhu ta jäi kuni elu lõpuni.[6] Courbet kuulsus põhineb suures osas tema 1840. aastate lõpu ja 1850. aastate alguse talupoegi ja töölisi kujutavatel olustikumaalidel, mida mõjutasid tugevalt kunstniku poliitilised vaated ja realismi kaanon.[6] Kunstnik veendus pärast 1848. aasta revolutsioonist osavõtmist, et tema kohus on kujutada tegelikkust, eelkõige inimesi, kelle elu ja töö on talle lähedased. Tema loomingut iseloomustavad julgelt maalitud aktid ja maastikud, milles on tunda vanade meistrite mõjutusi. 1850. aastate keskpaigast eelistas kunstnik poliitilistele teemadele jahistseene, maastikke ja vaikelusid.[6] Maalimislaad liikus üha enam abstraktsiooni poole. Järgmisel aastakümnel hakkas ta taas maalima [6] sotsiaalselt tundlikel teemadel. Teise Keisririigi aegsete olude sunnil piirdus tema
Ta oli esimene eestlane, kes sellise elukutse valis. · 1911. aastast töötas Paul joonistusõpetajana Peterburi Kunstide Akadeemias ning 1914. aastast Tallinna Tütarlaste Kommertskooli.Kahekümnendatel õpetas Riigi Kunsttööstuskoolis. · Majandusliku kitsikuse tõttu ja kunstniku staatuse säilitamise nimel ei abiellunud Paul Raud kunagi. · Pärast ootamatut südamerabandust ja äkksurma ateljee väravas 1930. aastal meenutati kunstnikku eelkõige armastusväärse seltskonnainimesena ja jäeti tegelikult tänaseni väärilise tähelepanuta. Ühe suurima Paul Raua visandite erakogu omanik Helgi Reemets mainis oma eluajal, et Pauli visandeid anti talle Kristjani teostele pealekauba kaasa. Paul Raud jäi ajastu rahvusromantilistes kunstieelistustes esile tõusnud suurema venna varju. Looming
soojalt vastu võeti. Kunstniku 90. sünnipäeva auks korraldati Louvreis tema loomingu unikaalne näitus ja teda autasustati Auleegioni Suure Ristiga. Marc Chagall suri 28.märtsi õhtul 1985.a. Minu arvamus Valisin Jean-Paul Crespelle kirjutatud raamatu sellepärast, et see nimi jäi kõlama juba raamatus "Elu Picassoga", mida eelnevalt kunstiajaloo tarbeks lugesin. Mõlemas raamatus oli kajastatud Picasso ja Chagalli mitte eriti hea läbisaamine. Chagalli raamat meeldis mulle sellepärast, et see oli üsna ajalooline. Kuna tol ajal oli elu väga raske, vaesus oli väga suur, kunstnikke ja teisi kultuuriinimesi represseeriti, siis see kõik tegi lugemise väga huvitavaks. Raamat kirjeldas suurt nälga, mis NSV Liidus aset leidis, ning ka kahte maailmasõda. Muidugi on see ajaloos õpitud, kuid see raamat avardas teadmisi veelgi. Väga hästi oli välja toodud raamatus juudi rahva
.......................................................................23 2 Sissejuhatus Picasso oli maailmakuulus kunstnik. Ta elu kujunes väga pikaks ja loomerohkeks. Ta on üks vähestest kunstnikest, kes sai kuulsaks juba oma eluajal. See võimaldas talle kõik vajaliku töötamiseks, kuid pidev meedia tähelepanu segas mingil määral keskendumist kunstile. Suur tähtsus oli Picasso elus ka naistel, neid jagus igasse elu etappi. Picasso looming jaotatakse perioodidesse, kuigi selline jaotus on väga tinglik. Picasso otsis pidevalt uusi lahendusi. Ta püüdis leida vormi, mis annaks edasi mõtteid ja tundeid. Loominguperioodid: sinine, roosa, kubistlik, klassitsistlik, sürrealistlik, barbaarne, sõjajärgne ja hiline looming. Iga perioodiga püüdis ta luua midagi uut ja enneolematut, mis tal ka õnnestus. Picasso suutis
objektidele. Autoportreed näitavad, et kibestumus oli saanud tema isiksuse osaks. Vaatamata Toulouse- Lautreci rõõmsameelsele loomusele, saatis puue teda kogu elu nagu vari, mida ta eneseiroonia abil eemale peletada püüdis. 8 Elu Pariisis Kunstiõpingud 1882. aasta märtsis võeti Henri Léon Bonnat'I ateljeesse õppima. Seal hakkas Toulouse- Lautrec süstemaatiliselt valmistama eskiise kipskujude ja aktimodellide järgi, esialgu vähese eduga. Veel samal aastal sulges Bonnat oma ateljee. Seejärel astus Toulouse-Lautrec vabameelse akadeemilise maalikunstniku Fernard Cormoni (1845-1924) ateljeesse. Seal alustas kunstiõpilane samuti aktimodellide joonistustega, mi saga Cormonit suurema tunnustuse pälvisid.9 Hoolega tegeles ta modelli psüholoogia analüüsimisega, mis teda ülimalt haaras, kuid ei süvenenud kuigivõrd impressionistide vaevavatesse probleemidesse. Ta võttis küll omaks nende heledad toonid, kuid ei lähe milleski muus nende teed mööda
Sellest hetkest oli tema otsus kindel, temast pidi saama maalikunstnik. 1.4 Uued maalikunstnikest sõbrad 4 Monet saabus Pariisi 1859. Aastal. Tema perel polnud midagi kunstnikukarjääri vastu, sest ajaloo- või portreemaalijatel olid head teenimisvõimalused. Ilma aega viitmata otsis Monet ülesse nimekda salongi kunstnikud, kes pidid talle koolituseks õige ateljee valikul abiks olema. Lõpuks registreeris ta end ühte odavamasse ateljeesse- Academie Suisse'i. Vale ateljee valik, seadis ohtu tema kunstnikukarjääri, mis peale lõpetas nüüd ka isa poja rahalise toetamise. Monet veetis nüüd palju aega boheemlaste lemmiklokaalis, kus joonistas ja müüs edasipidigi akrikatuure, et oma rahavarusid hoida ja neid tagasi teenida. Aeg Academie Suisse'is, mis tõi kaasa sõpruse noore maalikunstniku Camille Pissarroga, sai lõpule 1861
Autoportreed näitavad, et kibestumus oli saanud tema isiksuse osaks. Vaatamata Toulouse- Lautreci rõõmsameelsele loomusele, saatis puue teda kogu elu nagu vari, mida ta eneseiroonia abil eemale peletada püüdis. Saabumine Pariisi 1882-1884 Kunstiõpingud 1882. aasta märtsis võeti Henri Léon Bonnat'I ateljeesse õppima. Seal hakkas Toulouse-Lautrec süstemaatiliselt valmistama eskiise kipskujude ja aktimodellide järgi, esialgu vähese eduga. Veel samal aastal sulges Bonnat oma ateljee. Seejärel astus Toulouse-Lautrec vabameelse akadeemilise maalikunstniku Fernard Cormoni (1845-1924) ateljeesse. Seal alustas kunstiõpilane samuti aktimodellide joonistustega, mi saga Cormonit suurema tunnustuse pävisid. Liikumatuna püsivate modellide joonistamine ei vastanud aga Toulouse-Lautreci kunstiandele. Tema peamine huvi oli liikumise tabamine ning värvide edasi andmine, mitte kehavormide anatoomiliselt täpne jäädvustamine, mis oli aktijoonistuste eesmärk. 1884
kõnekoosolekuil muinsushuvilisena esinenud Kristjan Rauale. Pöördelised sündmused maailmapoliitikas, vaidlused "Kalevipoja" keele üle ja ilmselt ka rahapuudus venitasid "Kalevipoja" illustratsioonide valmimist aastast-aastasse. 1929. aastal ilmus August Roosilehe illustratsioonidega tagasihoidlik "Kalevipoja" kooliväljaanne. Kristjan Raua elus aga tulid tööaastad 1919 1924 haridusministeeriumi muinsusosakonnas, hiline abiellumine ning Nõmme kodu ja ateljee rajamine 1920. aastate lõpus. Pärast 1926. aasta ergastavat Pariisi reisi valmis Nõmme ateljees kogu eelnevast loomingust erinev "Kalevipoja võitlus sortsidega" ja 1928. aastal võistlustööna suuremõõtmeline söemaal "Kalev kosjas". Kujutavate Kunstide Sihtkapitali Valitsuselt saadud auhind taastas Raua juba kõikuma löönud maine rahvuseepose võimaliku illustreerijana ning kui Eesti Kirjanduse Selts 1933. aastal taas
Kuldsesse kolmikusse kuulusid: Kristjan Raud (söejoonised, esimene illustreeritud Kalevipoeg), Ants Laikmaa (pastellid, portreesid, aga ka maastikke), Nikolai Triik (Õlimaalid, pisut sütt, nendest tuntuim Juhan Liivi portree). Nad on jätnud jälje Eesti kultuurilukku loominguline tegevusega, pedagoogiline tegevusega ja näitust korraldamisega. Laikmaa õppis Düsseldorfis (kõndis sinna jala). Teda on kutsutud Eesti kunsti kaanekukeks. Tallinnasse tagasi tulnud avas ateljee kooli Pikale tänavale(hiljem kolis Tatari tänavale) Korraldas õpilastööde näitusi; Laikmaa majamuuseum asub Tallinnas. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. Tema majamuuseum asub Nõmmel. Ta rajas ka Tartusse ateljee.
Kuid seesuguseid megaliitseid rajatisi on ka mujal. Jälle tekib küsimus, miks inimesed nii suurt vaeva nägid ja kuidas nad üldse nii suured megaliidid püsti said? Tõenäoliselt on nii Carnacis kui Stonehenge'is tegemist tähtsate kultusekohtadega. Kui Altamira koobastes Hispaanias ja Lascaux'4 koobastes Prantsusmaal tehti koopamaale juba 20 000 aastat tagasi ja megaliitseid rajatisi püstitati ligi 5000 aastat tagasi, võib vabalt väita, et skulptuur on veelgi vanem. Mitmest kohast on leitud luust, kivist või savist loomakujusid. Üks vanemaid Euroopas valmistatud inimest kujutavaid skulptuure kannab oma Austrias asuva leiukoha järgi nime "Willendorfi Veenus". Huvitav on märkida, et sellel skulptuuril ei näe me naise nägu. Arvatakse, et selle kiviaja skulptuuri vanus on üle 25 000 aasta. NB! Suurenda pilte! a) Menhirid Carnacis b) Dolmen Bretagne'is c) Willendorfi Veenus, Loodusajaloo Muuseum, Viin
KULDNE KOLMIK 2. 1. ANTS LAIKMAA Ants Laikmaa (kuni 1935. a. Hans Laipman) sündis 1866. a. 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus Hans Laipmani ja Leenu Redlichi neljateistkümnenda lapsena. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest. Seal Kanuti gildimaja saalides nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. 1891. aasta sügisel asus kahekümneviieaastane Ants Laikmaa teostama hullumeelset plaani: kõndida Riiast jalgsi Düsseldorfi, et seal maalikunstnikuks õppida. Rongisõiduks oleks tal raha olnud küll, kuid tema võttis nõuks talitada omamoodi. Kuus nädalat hiljem jõudis Ants Düsseldorfi. Äsjase kogemuse põhjal võis ta nüüd end kindlamana tunda: suutis ta niimoodi siia tulla, peab ta suutma selles võõras linnas kuidagiviisi ka jalad alla saada
Realismi levik ja ühiskondlik tunnustus kibestasid kunstniku viimased eluaastad. AUGUST WEIZENBERG (1837 - 1921) Õpingud: • 1863-65 Preisi KA Berliinis • 1865-68 Peterburi KA vabakuulaja, ei lõpetanud kumbagi • 1870-73 Müncheni KA Elukohad: 1873-1890 vabakunstnik Roomas - huvitavaim periood. Lemmikmaterjal marmor. Seal leidub seda. Oma suuremad figuraalsed tööd raiub Itaalias. Mõned balti aadlikud toetasid andekat noormeest ja sai minna. Suutis seal endale varsti ateljee hankida ja kujurina läbi luau. Tahus marmorisse ja modelleeris klassikalise kirjanduse tegelasi või abstraktsete ideede allegooriaid. Mõned kujud oli mõeldud paarikaupa vatandama erinevaid printsiipe (tihti on nendes idee väljendamise püüe liiga pealetükkiv). Soov palju jutustada viis naturalistlike detailide kasutamisele ja oli vastuolus klassitsistliku üldkonstseptsiooniga. Paremini on õnnestunud rahulikud poosis üksikfiguurid ja portreed, milles klassitsistlik
Pablo Picasso Elu Pablo Picasso, täisnimega Pablo (ka Pablito) Diego José Santiago Francisco de Paula Juan Nepomuceno Crispín Crispiniano de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Ruiz Picasso sündis 25. oktoober 1881 Málagas, Hispaanias ning suri 8. aprill 1973 Mouginsis. Ta oli maalikunstnik, skulptor ja graafik. Picasso oli 20. sajandi üks kõige kuulsamaid ja mõjukamaid kunstnikke. Kuulsaim on ta 20. sajandi alguses koos Georges Braque'iga loodud uue kunstivoolu kubismi poolest. Tema isa oli kunstiteadlane, kes tegutses peamiselt kohalikus muuseumis kuraatorina. Picasso esimesed kunstialased teadmised on just pärit isalt, näiteks õlimaalide tegemise oskus. Kogu lapsepõlve kestel külastas Pablo mitmeid kunstikoole, kus tema isa tunde andis. Vaatamata
Figuratiivne kunst – totalitaarsete riikide ametlikult heaks kiidetav kunst; “kunst massidele”. Esindab nõukogude riigi ametlikust seisukohast “progressiivset” “materialistlikku filosoofiat” K. F. Juon, Uus planeet. 1921 Lissitsky ateljee Wassili Kandinsky „Improvisatsioon“ „Lenin-tribüün“, 1924 A. P. Faidõsh-Krandijevski Monument nõukogude rahva saavutustele kosmose vallutamisel. 1964 -Monument kui tõestus sellest, et NL on sammukese USA-st kõrgemal mööda progressi joont tänu Juri Gagarinile ja kosmoses käimisele. < P. A. Krivonogov „Võit“ (Reichstagi vallutamine). 1948 V. K. Dmitrievski >
Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................................................2 ELULUGU JA LOOMING..........................................................................................................................................3 Teoseid..........................................................................................................................................................10 ................................................................................................................................................................................. 11 ................................................................................................................................................................................. 12 ,,Berberi naine" (Itaalia pliiats)..................................................
vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. · Realismi kunstnikud 19.sajandi teisel poolel. Gustave Courbet(1819-1877) prantsuse kunstnik. Esindab realismi koolkonda. Ta veendus pärast 1848. aasta revolutsioonist osavõtmist, et tema kohus on kujutada tegelikkust, eelkõige inimesi, kelle elu ja töö on talle lähedased. Courbet´ teostes ilmneb kohati jõhker realism. Tema loomingut iseloomustavad veel julgelt maalitud aktid ja maastikud, mis ilmutavad vanade meistrite stiili ,mida ta Louvre´is uuris. Tema üks kuulsamaid töid on "Matus Ornans´is". Ta palus Ornans´i elanikel kordamööda oma vanaisalt päritud maja pööningul poseerida. See maja on näha ka maali kaugeimas vasakus nurgas. Hiljem pani ta erinevatest maalidest kokku ühe suure. Maalil kujutas ta matuseid, kuhu olid kogunenud kodanlased ja talupojad. Courbet on kasutanud ka modernset stiili, mis väljendub punase ja
Seda kasutas ta oma koolikaaslastega kui sõimusõna, millega pilkasid nad vihatud suurkodanlikku ja konservatiivset ühiskonda. (Weyers, 2006; Federico Carcia, 2000) 3.3. Tutvused Pariisis 1926. aastal külastas Dalí esmakordselt Pariisi ning kohtus Pablo Picassoga, keda ta jumaldas. Picasso oli juba kunstnik Joan Miró käest Dalí kohta kiidusõnu kuulnud ning oli temast vaimustuses. Järgnevatel aastatel maalis Dalí mitmeid teoseid, kus võib märgata Picasso ja Miró mõjutusi. (Salvador, 2001) 3.4. Kunstilised eksperimendid Kooli ajal huvitus Salvador Dalí peamiselt impressionistmist, kuid Madridis õppimise ajal omandas ta erinevaid kunstistiile nii kiires tempos, et pälvis paljude kaasõpilaste imetluse. Nimelt õnnestus tal oma töödes alati säilitada omapära ja mitte lihtsalt jäljendada. Dadaismis pealus teda kollaazlik kompositsioon. Mõnel futuristlikul maalil püüdis ta lahendada liikumise kujutamise probleemi
Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas eriti naisi ja lapsi. Naised maalis kunstnik väga kenana ning veetlevatena. Inimesed maalidel olid täis rõõmu ning samas ka ilu. Tulvil tervist. Värvid aja jooksul muutuvad aina heledamaks, hiljem domineerivad roosa ja sinine. Kohati on maalid liiga magusad.
aimub piina ja ängistust. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodustas 1905. aastal rühmituse "Die Brücke" (tõlkes "Sild "). Rühma kuulusid Ernst Ludwig Kirchner (1880-1938) algatajana, Karl Schmidt-Rotluff (1884-1976) ja teisi kunstnikke, lühiajaliselt ka Emil Nolde (1867-1956). Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Sõja üle elanud kunstnikud nägid varasemas loomingus lausa prohvetlikku ettekuulutust ja nii ongi ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline. Sünged, grotesksed. puhuti lausa karikatuursed pildid väljendavad jõuliselt maailmavalu, ängistust ja leina, põlgust ühiskonna vastu. Rindesõdurina sõja üle elanud Otto Dixi (1891-1969) töödes kajastuvad võimsalt kaevikute õudused ja sõjajärgsel Saksamaal valitsenud kaos
Impressionismi teke Impressionism tekkis eelkõige maalikunstis, Prantsusmaal 1870-ndate lõpus. See on seotud grupi kunstnikega, kelle maale juba aastaid Pariisi ametlik Salong tagasi lükkas. Esimene näitus korraldati 1874.aasta kevadel, Pariisi keskuses. Nendeks tollel ajal vähetuntud kunstnikeks olid: Claude Manet, Auguste Renoir, Camille Pisarro, Alfred Sisley, Edgar Degas, Paul Cezanne, Berthe Morisot, kelle töödest ka hiljem tutvustus. See esimene näitus panigi alguse uuele suunale. Need samad, juba keskealised kunstnikud, alustasid võitlust ametliku silmakirjatsemise vastu kunstis, et leida tõde raskustele vaatamata. Neil olid seljataga pikad üksinda võitlemise aastad täis visa tööd ja puudust. Akadeemiale orienteeruv kriitika nimetas väljapandud teoseid ,,nõdrameelseks kunstiks", mõttetute värviplekkide kogumiks", milles nähti organiseeritud sõjakäiku ametliku kunsti vastu. Esialgu tekkiski idee nimetada uut rühma ,,Kaputsiiniks" (Kress), sest nende esime
- Alguses olid tema teosed rahvus romantilises stiilis. - "Autoportree"; "Aida tänav Tallinnas"; "Laboratooriumi tänav Tallinnas"; "Kahepoolne töö". Kubism - Kubismi alguseks võib lugeda 1907.aastat. Lähtekohaks võime lugeda Cezanne loomingut, eriti püüet leida looduses nähtavais esemeis nende põhivorme ja püsivaid struktuure. - Kubismi rajasid Pablo Picasso ja Georges Braque. - Lemmikvärvideks olid pruunid, rohelised ja hallikad värvid. Hakati heleduse ja tumedusega teoseid modelleerima. - Olulisel kohal olid jooned ja erinevad pinnad, värvidel ei olnud nii suurt tähtsust. - Teosed olid justkui tükideks lõigatud ja killustatud. - 1911.aastal toimus suur kubistlik näitus. - Kubism jaguneb neljaks erinevaks alaliigiks: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
