Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alvar Aalto, Aarne Jacobsen ja Eero Aarnio (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Alvar Aalto-Aarne Jacobsen ja Eero Aarnio #1 Alvar Aalto-Aarne Jacobsen ja Eero Aarnio #2 Alvar Aalto-Aarne Jacobsen ja Eero Aarnio #3 Alvar Aalto-Aarne Jacobsen ja Eero Aarnio #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor erleem Õppematerjali autor
Lühike kokkuvõte Alvar Aalto ja tema disainist ning materjaist mida kasutasl. Aarne Jacobsen ja tema mööbel, tarbeesemed ning orgaaniline materjal, vorm. Eero Aarnio, karikatool ning tema loomingule kosmoseajastu mõju. 


Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Alvar Aalto

Tartu Kõrgem Kunstikool Alvar Aalto side Eestiga Kolm projekti referaat Tartu 2009 Sisukord Alvar Aalto 3 Elu ja looming 4 Hooneid 5 Kolm projekti 7 Pärnu mudaravila 7 Tammekannu villa Tartus 8 Tallinna Kunstimuuseum 9 Tähtsus Eestile 10 Kasutatud kirjandus 12 2 Alvar Aalto Hugo Alvar Henrik Aalto (3. veebruar 1898 Soome, Kuortane ­ 11. mai 1976 Helsingi) oli soome arhitekt ning mööbli- ja klaasnõude disainer. Teda peetakse üheks väljapaistvamaks arhitektiks arhitektuuri ajaloos. Aalto oli üks Skandinaavia moodsa arhitektuuri mõjukamaid esindajaid ja organisatsiooni Congrès Internationaux d'Architecture Moderne (CIAM) liige. Tema tuntumad hooned on Villa Mairea, Finlandia-talo Helsingis ja Helsingi Tehnikaülikooli (Teknillinen korkeakoulu) hoone.

Eesti kunstiajalugu
thumbnail
32
doc

Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks

Tallinna kõige moodsam hoone. Kuni aastani 1921 kaunistasid paraadtrepiga hoonet Jaan Koorti tehtud egiptuseteemalised dekoratiivskulptuurid. Hoonet võib käsitleda Saarineni Suur-Tallinna projektiks, mis kahjuks esimese ilmasõja tõttu teostumatta jäi. Aastal 1913 valmis eestlaste rahvusteater, Estonia. Hoone arhitektideks on juba eespool mainitud Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Wivi Lönn oli Soome arhitekt, kes tegi oma eluajal palju koostööd nii Armas Lindgreni kui ka Alvar Aaltoga. Tollane Estonia seltsi komisjoni esimees Juhan Umblia omas kindlat visiooni kuidas tulevane rahvusteater välja peaks nägema. Ta soovis, et terve hoone tuleks Soome stiilis. Samuti tuli vältida tuleb liigset toredust, et ennetada olukorda, kus hoone läheb liiga kalliks maksma. Ehitusmaterjalina soovis ta seetõttu näha kohalikku paasi. Eeslinna pool jääv fassaad kujundati pidulikumalt, turu poole jääv tagasihoidlikumalt Hoone on jagatud kaheks osaks, üks

Arhitektuuri ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun