seega – objektivalikuks sisestada "S ↵" ja viirutuse täpsemaks seadistamiseks sisestada "T ↵". Mõne Valikurea lõpus võib olla nool-<>-sulgudes mingi sõna või arv, mis tähendavad kas siiani kasutataut või soovitatavat nime või arvulist suurust. Kohati (eriti mingi mõiste esmakordsetel mainimisetel) kasutatakse mingi tegevuse, nime või abistava võtte kirjeldamist nii, et selle tegevusega seotud nime algustäheks on SUURTÄHT, näiteks Tarbijateljestik, Ülariba, Käsurida jne. Arvulise suuruse või omaduse sisestamise näidetes on sisestamised kujutatud poolpaksus rasvase kirjaga, näiteks: 3.14286 ↵ – lõppu on paigutatud sõrmise [ Enter ] piltkujutis (tähis) või on see arvsuurus paigutatud look- { } –sulgudesse: {3.14187} ↵ kui aga mingi sisestamine vajab täpsustamist, siis lisatakse ka selgitus looksulgudesse, näiteks:
F .5 Tööülesanne Ülesanne II Tihend 1 Tööülesane: Joonestada tihendi joonis, lähtudes punktist A(235,185). Valmis jooniselt leida punktide L ja F koordinaadid. 1) Alustame mõõtühikute seadistamisega (käsk UNITS). 2) Määrame joonestusvälja piirid (käsk LIMITS). 3) Loome kihid (käsk LAYER). Arvuti pakub välja välja vaid ühe kihi kasutamist, mille nimeks on "0". Senise õppetöö alusel võib väita, et kui kasutatakse kogu joonise valmistamiseks vaid kihti nimega "0", siis selle arvutitarbija IQ-test annaks tulemuseks ~ 0. Tingituna joonise suhtelisest keerukusest – joonisel on mitut liiki jooni
to {punkt joonel g } ┐ (kuigi see punkti võib olla joone g mis tahes kohas, on siiski soovitatav, et ta asuks „silma järgi” tulevaase puutepunkti ligiduses. NB! Soovitatav on kõik käsu OSNAP alamprogrammid välja lülitadaa sõrmisega [ F3 ], sest alamprogrami TAN tunnusarv on palju suuem kui alamprogrammil END ja "konkureerivate" tunnusarvude puhul kipub arvuti valima ikka kõige pisema tunnusarvuga alamprogramme: Sinna kohta, kuhu kursoriga näidati, et see joon kujuneb puutujaks, ilmub ka vastav puutumise OSNAP-tähis koos kolme punktiga, mis tähendab seda, et on vaja edasi töötada ja leida veel kolmas punkt:. Järelikult kui on vähegi võimalus „kaksipidiseks” punkti täppisasukoha automaatvalimisels, kasutada KOLmetähelisi valikusilpe. to
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) I Kahemõõtmeline raalprojekteerimine Tartu 2000 Käesolev kaheosaline lühijuhend käsitleb tarkvarafirma Autodesk tuntuimat produkti joonestuspaketti AutoCAD 2000. Tegemist on ühe levinuima universaalse joonestuspaketiga kogu maailmas. Võrreldes sama paketi eelmise versiooniga (14.0) on käesolevasse versiooni (15.0) sisse viidud suurel hulgal muudatusi ja täiendusi, arvult üle 400. Nii ulatuslikku uuenduskuuri ei ole paketi varasemate versioonide puhul läbi viidud. Muuseas on muutunud peaaegu kogu dialoog arvutiga, millega joonestusprotsess arvatavasti muutub tarbijasõbrali- kumaks. Märgime siinkohal, et paketi nimetus AutoCAD on lühend sõnadest Automated Computer Aided Drafting and Design, mida võib tõlkid
GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad 1. Millega tegeleb kartograafia (erinevad jaotused, millega tegelevad alljaotused) Kartograafia on õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti nende tundmisest ja kasutamisest. Kartograafiaga haakub GIS. Kaardiõpetus – õpetab tundma geograafilisi kaarte, nende arengut, omadusi, elemente,liike ning kaartide kasutamise meetodeid. Matemaatiline kartograafia on õpetus kaardiprojektsioonide liikide, omaduste, hinnangumeetodite, valiku ja uurimise kohta. Rakenduslik matemaatiline kartograafia lahendab kaartide kasutamisel tekkivaid ülesandeid, sh mõõtkavade, koordinaadi-võrkude ja aluspunktide probleeme, mis on seotud kartograafiliste projektsioonidega. Kaartide koostamine ja toimet
59. Millistel põhimõtetel valitakse projektsiooni? a. Äärmised moonutused sama ala kohta väiksemad teistest projektsioonidest. b. Kaardi eesmärk (konformsus (topograafilised kaardid, navigatsioon), ekvidistantsus (spetsiaalkaardid), õigepindsus (pindalade mõõtmine), vähimvealisus (ülevaatekaardid). c. Kaardistatava ala asend, kuju ja orientatsioon (ekvaatoril; keskmised laiused (kooniline); polaarne ala; ala suurringi suunas venitatud; keskmised laiused (tüsedad alad) (kooniline), topotsentrilised lahendused) d. Projektsiooni sobivate parameetrite leidmine (standardjooned, projektsiooni kese) 60. Mis on mõõtkava? a. Kaardil oleva ja looduses oleva joone pikkuse suhe. b. Joonte pikkuse vähendamise määr. 61. Kuidas liigitatakse mõõtkavasid? a
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on Maapinna või muu taevakeha vähendatud, üldistatud ning leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: 1) erilised matemaatilised seaduspärasused(transformatsioon, projektsioon, mõõtkava 2) sümbolism(leppemärkide kasutamine-vähendamiseks, ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks, mittefüüsiliste nähtuste kujutamiseks) 3) abstraktiivsus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? 1. Igal kaardil on esile toodud just antud juhul oluline info. Seetõttu on kaardi võrreldes satelliitpildi või aerofotoga palju kergem mõista ja lugeda. 2. Kaardi abil on võimalik saada ülevaate ka selliste nähtuste levikust ja paiknemisest, mida tegelikkuses ei ole võimalik otseselt näha nagu maapõue geoloogiline kaart, õhutemperatuuri jaotumise kaart või rahvastiku tihenduse kaart 3. Pilt annab
geomeetria alusel – käsu OSNAP alamkäske END, INT ja CEN, mis tuleb eelnevalt seadistada järgmisel moel:. OSNAP ↵ Töö 3 Klamber 6 Punkti asukoha täppismääramise seadistamise aknal klõpsame väljal [ Clear All ] ja teeme „linnukesed ruutu” järgmiste ridade ette: Endpoint, Center ja Intersection Sihiku suuruse määrame käsuga APERTURE ↵ ↵ Oleme sellega nõus. Kontrollime, kas OSNAP on sisse lülitatud – vajutame [ F3 ] ja kui käsureale ilmus teave < Osnap off >, tähendaski see, et punkti asukoha täppismääramine joonise geomeetria alusel oli kasutusel, aga nüüd enam ei ole. Vajutame uuesti [ F3 ] ja nüüd ilmub sinna käsu OSNAP sisselülitatust kinnitav teade käsureale < Osnap on >, Kutsume välja käsu PLINE Töö 3 Klamber
- üles - keskele - alla 28 Kilingi-Nõmme Mäo Kristiina 9. klass 16 . http://www.elcivics.com/lop_rabbit_easter. g 29 Change Text Direction nupp muudab aktiivse teksti suunda . Paljud kitsaid veerge saad nii : · Muuda teksti suund · Muuda veergude laiused ühe korraldusega · Lisa uued veerud ( aktiveeri vajalik arv ) Aktiv. Table Table Properties Column ...Preferred Width ... 2 30 · Distribut evenly nupp muudab aktiivsete lahtrite kõrgused/laiused võrdseteks. Swedbank Nordea Sampo
1 Auto CAD käsklused ZOOM suurendamine, kujutise mõõtkava muutmine, mingi joonise osa suurendamine Käsk ZOOM ise ei suurenda objekti mõõtmeid, vaid töötab suurendusklaasi põhimõttel. Kui kirjutada Command ribale (käsuribale): ZOOM Kuvatakse vastuseks tekst- Specify corner of window, enter scale factor or [All/Center/Dynamic/Extens/Previous/Scale/ Window] Seega küsitakse vaikimisi ,,akna" diagonaali esimest otspunkti A. Kui see on sisestatud, küsib arvuti selle aknadiagonaali teist otspunkti B. Seejärel suurendatakse kogu nelinurka jääv ala joonestusvälja suuruseni. Teised võimalused on: A (All) kogu määratud ala toomine joonestusväljale C (Center) suurendamine etteantud keskpunkti järgi D (Dynamic) käsitsi/hiirega juhitav sujuv suurendamine E (Extens) kõik, mis on joonisel, tuuakse joonestusväljale P (Previous) tagasiminek eelmisele suurendusele S (Scale) suurendatakse etteantud kordi W (Window) suu
· äärmised moonutused sama ala kohta väiksemad teistest projektsioonidest · kaardi eesmärk: 1) konformsus topograafilised kaardid, navigatsioon, (eriti nurkade mõõtmine); 2) ekvidistantsus spetsiaalkaardid (nt vahemaade mõõtmine); 3) õigepindsus pindalade mõõtmine, geograafilise tiheduse näitamine; 4) vähimvealisus ülevaatekaardid · kaardistatava ala asend, kuju, orientatsioon: 1) ekvaatoril normaalsilindriline; 2) keskmised laiused kooniline; 3) polaarne ala asimutaalne; 4) ala suurringi suunas välja venitatud kaldsilindriline; 5) keskmisel laiusel "tüsedad alad" kooniline; 6) topotsentrilised lahendused asimutaalne · Projektsiooni sobivate parameetrite leidmine (standardjooned, projektsiooni kese) 35. Kuidas liigitatakse mõõtkavasid? Mõõtkavade liigitus: · määramiskoha järgi: o peamõõtkava (üldine mõõtkava) o erimõõtkava
viljasaaki (kõigil) uue väetisega väetatavatel põldudel; uurida (kõigi) Tallinna koolilaste õpimotivatsiooni jne. Nagu te näete, ei mõelda üldkogumi all mitte ainult inimesi, vaid üldkogumi võib moodustada mistahes meid huvitavate sarnaste objektide hulk. On aga selge, et tegelikus elus ei ole võimalik vaadelda (mõõta, loendada, küsitleda jne.) kõiki meid huvitavaid objekte. Seepärast peab uurija välja valima suhteliselt väikese osa üldkogumist, et selle põhjal teha järeldus kogu üldkogumi kohta. Sellist uurimiseks valitud väikest objektide gruppi nimetataksegi VALIMIKS. Näiteks psühholoog, kes uurib valgete hiirte õppimisvõimet, loodab, et saavutatud tulemused ning seega ka järeldused kehtivad kõigi valgete hiirte puhul - mitte ainult praegu olemasolevate, vaid ka veel sündimata hiirte puhul ning ta võib isegi loota, et tema tulemusi võib sedavõrd
Integer, täisarv (-32768 kuni 32767) Long Integer, täisarv (- 214483648 kuni 2147483647) Single, reaalarv (-3,40282E38 kuni 3,402823E38) Double, reaalarv (- 179769313486232E308 kuni 1,797693133486232E308) Date/Time Kuupäev ja kellaaeg. 8 baiti
kasuta klaviatuuri noole-klahvide abil (kas mäletad klahvikombinatsiooni Ctrl+End). Edasi sisesta menüükäsk Lisa > Piir… (ingl. Insert > Break…), mispeale avaneb järgmine dialoogiaken: Kõrvalolev pilt räägib enda eest; ehk vajab pisut selgitamist mõiste „Sektsioonipiiri tüübid“. Dokumenti on võimalik jagada omaette sektsioonideks, mida saab erinevalt vormindada (näit. erinevad ääriste laiused, vertikaal- või horisontaalpaigutus, lehekülje numbrite näitamine ja mittenäitamine jms); edaspidi puutume sellega pisut kokku. Praegusel juhul on meil vaja kõige esimest valikut, mida programm ka pakub (Vihje: kiirem viis lehepiiri lisamiseks on kasutada klahvikombinatsiooni Ctrl+Enter). -6- Sissejuhatus – MS Word 2003 Jüri Kormik Harjutamiseks 1
ARVE VORMISTAMINE Selle peatükiga töötamiseks vajad tabelitöötlusprogrammi. Pildilõiked on tehtud MS Excelist. SISSEJUHATUS Iga ettevõtlusega tegelev inimene peab esitama klientidele dokumendi, millele on kirjutatud ARVE. Arve koosneb tavalisest kahest ühesugusest poolest. Üks pool jääb arve esitajale ja teine arve saajale. Arvel peavad olema esitatud järgmised andmed: · müüja nimi, aadress ja registreerimisnumber või isikukood, · arve number ja väljastamise kuupäev, · ostja nimi ning aadress, · kauba või teenuse nimetus, kogus, hind kroonides ning kaupade ja teenuste kogumaksumus ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga, · kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev, juhul kui see on erinev arve väljastamise kuupäevast, · kaupa või teenust müüva füüsilise isiku allkiri. Joonis 5.7.1 1 TEKSTANDMETE SISESTAMINE
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt ............................................................................................................................
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4).....................................71 Üle
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites ja tööjaamades, nt kahe protsessori tugi, failide ja kaustade krüpteerimine, erinevate õigustega kasutajad jms. Käesolevas dokumendis toodu käib mõlema versiooni kohta, kui pole teisiti öeldud. Võrreldes Windows 2000-ga, on laiendatud riistvara ja m
1. Milleks oli tarvis taimkatte punktide faili? Taimkatte punktide faili on vaja selleks, et registreerida rasterpilti. 2. Mis on pildi registreerimine? Milleks seda tarvis on? Kuna rasterkaart on tavaliselt skaneeritud pilt siis sellel puuduvad koordinaadid. Pildile koordinaatide andmist nimetatakse pildi registreerimiseks. Pildi registreerimisega antakse talle kindel suurus ja asukoht. 3. Millise päringuga valiksite te välja kihilt TaimkateAV kõik nõgesed ja seaohakad (vastav väärtus asub veerus “Taimkate”), mille pindala (vastav väärtus asub veerus “Pindala”) on väiksem kui 20 m2? (’’Taimkate’’ = ’Nõges’ OR ’’Taimkate’’ = ’Seaohakas’) AND Pindala < 20 4. Millist tüüpi statistikat võimaldavad uurida ArcGISi statistika vahendid Statistics (kirjutage vastavate näitajate nimed inglise ja eesti keeles ning kirjeldage, mida vastavad näitajad näitavad)? Millist tüüpi statistikat võimald
1. Topograafiliste kaartide iseloomustus. Topograafiline kaart ehk topokaart on maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart. Topokaardi iseloomulikuks omaduseks on reljeefi kujutamine. Tavaliselt tehakse seda samakõrgusjoonte abil. Siiski ei tee reljeefi kujutamine kaardist veel kindlasti topokaarti. Topokaart on suuremõõtkavaline, nii et sellel saaks kujutada ka asulaid, vetevõrku, teid, taimkatet jms. Topograafiliseks kaardiks on näiteks Eesti põhikaart, mille mõõtkava on paberkaardil 1:20 000. 2. Eesti põhikaardi projektsioon. Iseloomustus ja valiku põhjendus. Selle kaardi tegemise eesmärgiks oli anda suverräänsele riigile oma kaardisüsteem. Eesti põhikaardi koostamisele eelnes suur projekteerimistöö ja põhikaardi programm valmis 1990.aastal. - Projektsioonid Põhikaardi projektsiooni valikul lähtuti järgmistest kriteeriumitest: 1) Moonutuste lubatav suurus 2) Eesti peab olema ühel projektsiooni pinnal 3) Ühtse ristkoordinaadistiku ja kaard
Ava oma liuväli (juhuks kui on kadunud, siis vali minu oma - http://metshein.com/CAD/harjutus_lium2gi.skp) 46 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein Vali Select tööriist ning märgista liuvälja ülemine äär ning Offset Tool tööriista abil määrame ääre kõrguse Paranda loodud nihe otstes joontega (Line Tool) ja lisa laiust Push/Pull tööriista abil 47 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein Puhasta ääre pealmine osa joontest, kasuta Shift+Eraser Tool abi Kasuta samat tehnikat ja loo samasugune äär ka teisele poole. (Tegin veel
IGAKUINE TULUDE-KULUDE ARVESTUS PÄEVARAAMAT Selle peatükiga töötamiseks vajad tabelitöötlusprogrammi. Pildilõiked on tehtud MS Excelist. SISSEJUHATUS Et oma igakuulistest sissetulekutest ja väljaminekutest ülevaadet omada, võid MS Excel'is koostada ise lihtsa raamatupidamis-arvestuse. Raamatupidamine saigi kunagi aluse sellest, et kaubandusega tegelevad ärimehed soovisid saada ülevaadet oma kuludest ja tuludest. Tänapäeval peavad füüsilisest isikust ettevõtjad pidama raamatupidamist ka igaaastase tuludeklaratsioonide esitamise tarbeks. Raamatupidamis-arvestus võib olla tekkepõhine või kassapõhine. Kassapõhises raamatupidamises kajastatakse ainult seda, mille eest on raha tegelikult laekunud või siis seda, mis kassasse (pangaarvele) on tegelikult laekunud. Tekkepõhises raamatupidamises kajastatakse tehinguid siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud. Kui kaup või teenus on saadud või arve väljastatud, tuleb kulu või tulu kohe arv
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid r ja on tavalised polaarkoordinaadid
1. Klõpsutame nupul Start, 2. All Programs, 3. Leia kataloog Microsoft Office 4. Kataloogis on kirje Microsoft Office Excel 2007, tee sellel hiireklõps. Ekraanipilt Riba Excel 2007 ülaosas kutsutakse lindiks (1). Lint koosneb eri menüüdest (2). Iga menüü on seotud kindla tegevusega, mida Excelis tehakse. Klõpsake menüüsid lindi ülaosas, et iga menüü käske näha. Vasakult esimene menüü Kodu sisaldab igapäevaseid käske, mida kõige rohkem kasutatakse. Käsud on jagatud väikestesse jaotistesse. Näiteks käsud lahtrite redigeerimiseks on koondatud jaotisesse
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond Graafika lisamine teksti ja selle töötlemine Referaat Koostaja: Tomas-Daniel Naanuri Juhendaja: Maire Pruus Vana-Võidu 2010 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Graafika lisamine teksti...............................................................................................................4 Graafika vormindamine tekstis................................................................................................... 4 Pildi suurus..................................................................................................................................5 Paigutus ja tekstiga mähkimine.........
· hingamisteede põletikud ja köha · kähe hääl · liigtundlikuse ilmingud · iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass hooned võivad kasutusel olla vaid piiratud aja 5. Millised tegurid mõjutavad inimese soojuslikku tasakaalu? Sugu, vanus, riietus, tegevusega haaratavus. 6. Kirjelda tõenäosuslikku niiskuse mugavustunde skaalat. Skaala on horisontaalne ning selle keskel on 0-punkt, mis tähendab neutraalset. Nullist vasakule läheb skaala kuni -3'ni. -3 on väga halb ehk väga niiske. Nullis paremale läheb skaala kuni +3'ni. +3 on samuti väga halb ehk väga kuiv. 7. Mida tähendab Met? Millest see sõltub? Met on metabolismi ühik ehk soojaeritus inimese kohta keha 1m2 suuruse pinna kohta. 1 met = 58 w/m2 keha pinnalt
• hingamisteede põletikud ja köha • kähe hääl • liigtundlikuse ilmingud • iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass – kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass – tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass – mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass – hooned võivad kasutusel olla vaid piiratud aja 5. Millised tegurid mõjutavad inimese soojuslikku tasakaalu? Sugu, vanus, riietus, tegevusega haaratavus. 6. Kirjelda tõenäosuslikku niiskuse mugavustunde skaalat. Skaala on horisontaalne ning selle keskel on 0-punkt, mis tähendab neutraalset. Nullist vasakule läheb skaala kuni -3'ni. -3 on väga halb ehk väga niiske. Nullis paremale läheb skaala kuni +3'ni. +3 on samuti väga halb ehk väga kuiv. 7. Mida tähendab Met? Millest see sõltub? Met on metabolismi ühik ehk soojaeritus inimese kohta keha 1m2 suuruse pinna kohta. 1 met = 58 w/m2 keha pinnalt
2.Exceli vaade...............................................................................................................................................2 3.Põhilised mõisted.......................................................................................................................................2 4.Töö alustamine ja lõpetamine.................................................................................................................... 2 5.Töökeskkonna elemendid ja nende kohaldamine...................................................................................... 3 6.Menüüde lühiülevaade............................................................................................................................... 4 7.Menüüriba..................................................................................................................................................4 8.Nupuribad...................................................................
1. Töölaua häälestamisel kasutatava ekraanisäästja ingliskeelseks vasteks on (1) Desktop Screen Saver Themes 2. Mis võib olla põhjuseks, kui klaviatuurilt teksti sisestades sisestusväljale midagi ei ilmu? sisestusväljaga aken pole aktiivne klaviatuur on suurtähtede reziimis sisestusväli pole aktiivne 3. Milliseid järgmistest operatsioonisüsteemidest on kasutusel laua- ja sülearvutites? Windows Android Linux 4. Mitu valikunuppu on võimalik korraga sisse lülitada? üks kaks suvaline arv 5. Mida saab muuta töökeskkonna kujunduses? kasutatavaid fonte töölaua taustavärvust ikoonide paigutust töölaual ekraanisäästja valikut 6. Akent saab teise kohta vedada, kui hiirega hoida kinni... tegumiribast tiitliribast kerimisribast 7. Kuidas näitab üles-alla suunalise kerimisnupu suurus aknas osaliselt näha oleva tekstifaili suurust? mida suurem on kerimisnupp, seda suurem on f
pinnast. · Ristkoordinaatsüsteem e. Descartes` koordinaatide süsteem affiinne koordinaatide süsteem, mille puhul koordinaatteljed on teineteise suhtes risti. Euroopas X telg (abstsisstelg) ühildatud meridiaaniga, Ameerikas aga paralleeliga (horisontaalse koordinaadiga kaardil). · Mercator mõtles välja silindrilise projektsiooni, mis ei tekita nurgamoonutusi ja mõõtkava on igas punktis asimuudist sõltumatu. · O-süsteemi kaardid 6 kraadi laiused tsoonid Gauss-Krügeri projektsioon. o Vastab topokaardi reeglitele · C-süsteemi kaardid - 3 kraadi laiuste ,,nihutatud" tsoonidega. Vormistuses puuduvad asukohamäärangud. · Eestis kasutatavad koordinaatsüsteemid o L-EST`92 (L-EST) Eesti põhiline riiklik ristkoordinaatsüsteem (Eesti põhikaardi oma). Koordinaatide lähtepunkt on võetud nii, et baaskaardi ja põhikaardi koordinaadid langeksid võimalikult kokku.
(järelvalve, puhastamine kruusateed, kraavid, haljastus, sillad, truubid, talihoole Perioodilise hoolduse finantseerimine Tehtud tööde kohta peetakse mahulist arvestust.Tööde vastuvõtmine toimub aktide alusel.Perioodilise hoolduse tegemise eesmärgiks on selle koosseisu kuuluvate töödega tee-elementide kulumise ja kahjustuste tagajärgede kõrvaldamine ning maanteede seisunditasemete nõuetele vastavuse võimaliku mahajäämuse likvideerimine ühekordse või mahuliselt määratud tegevusega, tagades olemasoleva katte säilimise ja tee vastamise kehtestatud nõuetele. Perioodilise hoolduse koosseisu kuu luvad punktides 2.1.-2.14. toodud tööd, mida finantseeritakse tegevuskuludest ja investeeringutest. 9. Teedele mõjuvad koormused mis mõju avaldavad ja seos katendiarvutusega; liikluskoormus -täismass-teljekoormus-rattakoormus(olulisim on raske liiklus. katendiarvutuse põhiosaks on
Elu jooksul on igaüks lugenud miljardeid tähti ja miljoneid sõnu, aga võimalik, et pole iial märganud nende kirjatüüpi. Ent srift on olulisemaid lugeja alateadvuse mõjutamise vahendeid. Ta köidab tähelepanu, rõhutab dokumendi stiili ja tooni, annab värvingu kasutatud sõnadele, loob lehekülje meeleolu - ja seejuures ei tunne lugeja reeglina srifti äragi. Kuigi sriftist ja selle kasutamisest on kirjutatud palju raamatuid ja kunstnikud õpivad "oma" valima eluaeg, algab valik kahest ülitähtsast põhimõttest: Srift on vahend teksti edastamiseks. Ta peab tegema sõnad kergesti loetavaks ja looma sobiliku tausta. Ta ei tohi teksti tappa. Pole olemas häid ega halbu srifte, on sobilikud ja sobimatud. Mõelge, kes peaks teie teksti lugema hakkama ning 11
ESRI® ArcGIS Desktop Juhendmaterjal ©ALPHAGIS 2007 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1.1 A RCGIS KASUTAJALIIDES 3 1.1.1 ArcMap 4 1.1.2 ArcCatalog 4 1.1.3 ArcToolbox 5 1.1.4 Command Line 6 1.1.5 ArcGISi töövahendid 6 2 ANDMETE KUVAMINE JA NAVIGEERIMINE ARCMAP`IS 8 2.1 K AARDIKIHT 10 2.2 A NDMEFREIM 10 2.3 K AARDIKIHTIDE JA ANDMEFREIMIDE HALDAMINE KIHIHALDUR (TOC) 11 2.4 K AARDIDOKUMENDI LOOMINE JA AVAMINE
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
