50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
65 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
k2rolain123
Õppematerjali autor
Kohtades, kus on ette näha ebaühtlast vajumist nähakse ette deformatsioonivuugid vajumisvuugid peavad läbima ka vundamenti Vajumisvuugid nähakse ette kohtadesse(joonis1.) kus surve pinnasele järsult muutub(joonis2.) kui hoone all on ebaühtlane pinnas. Vundamendi rajamissügavus sõltub: Pinnase külmumis sügavusest, Pinnase geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest omadustest, Hooni koormusest, Vundamendi liigist, Ehitise kapitaalsusest, Keldrikorruse olemasolust Vundamendi alused Ühtlaseks nimetatakse sellist alust, mis koosneb ühest pinnasekihist ja ebaühtlaseks kui alus koosneb mitmest erinevast kihist. Kihti, millele toetub vundament, nimetatakse tegevkihiks, allpool asuvaid kihte-aluskihtideks Ehitusalusena jagunevad pinnased kaheks: 1.Kaljupinnased 2.Purdpinnased Pinnased jagunevad: Looduslikud pinnased-looduslikes lasutingimustes olevad pinnased. Tehisalused- eelnevalt tihendatud või erimeetoditega tugevdatud pinnased.
· Kuidas jagunevad vaiad süvitamisviisi poolest? · Mis on vaia materjali olek? · Kuidas tehakse kohtvaiu? · Mis puhul kasutatakse plaatvundamente? plaatvundamente kasutatakse karkassiga hoonete puhul.(keldritega hoonete puhul samuti) · Mida nim. Sokliks? Vundamendiosa, mis ulatub üle maapinna nimetatakse sokliks · Kuidas jagatakse vundamente rajamissügavuse järgi? - madalvundamendid - rajatakse külmumispiirist kõrgemale. Sellised vundamendid võivad olla külmakerkeohtlikud kui ei takistata maapinna külmumist nende all. Üldiselt sobivad madalvundamendid väikemajadele. - külmumispiirist sügavamale rajatud vundamendid kuna pinnas nende all ei külmu, siis pole ka külmakerkeid karta. - vaivundamendid · Süvavundamendi joonis. · Madalvundamendi joonis
ALUSED JA VUNDAMENDID 1. Looduslikud alused Looduslikeks alusteks nimetatakse pinnasekihte, mis võtavad vastu hoonete ja ehitiste koormust. Looduslikud ehitusalused peavad rahuldama järgmisi nõudeid: olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutavad, mis tagab hoonete ühtlase ja vähese vajumise; olema vajaliku tugevusega; olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad); ei tohi külmumisel paisuda, paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama
kandevõimet. Hooned tuleb rajada allapoole pinnase külmumispiiri (EE - 1.2m maapinnast) Ehitusaluseks kasutatavad pinnased: · Kaljupinnased - koormuse all ei deformeeru · Jämeteralised pinnased (moreen, jäme-, kesk- ja peenliiv) - võib lugeda headeks ehitusalusteks · Peeneteralised pinnased (savi, tolmliiv) · Eripinnased (turvas, muda, muld) - ehitusalusena ei kasutata Tehislikud - tugevdatud looduslikud alused Tugevdamise võtted: · Pinnase tihendamine · Nõrga pinnase asendamine · Tsementeerimine · Silikaatimine · Termiline töötlemine Enne hoone projekteerimist tuleb kindlaks määrata aluse kandevõime. Selleks tehakse ehitusgeoloogilised uurimistööd, mille käigus määratakse kindlaks aluse mehaanilised omadused, pinnasevee tase, kihtide asetus ja paksus. Vundamendid Hoone maa-alused konstruktsioonid, mille ülesandeks on hoone koormuse ülekandmine alusele.
vundamendi, ehitise osa või ehitussüvendi sügavaim punkt). Mitmesuguste za väärtuste puhul peaks neist kasutama suurimat. Väga suurte ja eriti keerukate ehitiste puhul peaks mõni uurimispunkt ulatuma sügavamale Ebasoodsates geoloogilistes tingimustes, kus nõrgad või palju kokkusurutavad kihid asuvad tugevamate kihtide all, peaks alati valima suurema uurimissügavuse. 3.Geotehnilised konstruktsioonid: vundamendid (madal-,vaivundamendid, plaatvundamendid), tugiseinad 4.Pinnaseosakeste klassifikatsioon. Pinnaste klassifikatsioon. Pinnaseosakeste suurus varieerub väga laiades piires alates kividest, mille läbimõõt võib olla kümnetest sentimeetritest kuni kolloidosakesteni suurusega alla 0,001 millimeetri. Jättes kõrvale jämeda fraktsiooni (kivid) kuuluvad pinnaseosakeste hulka kruusa, liiva, mölli ja saue terad. Pinnaseosakeste nimetused nende suuruse järgi on kokkuleppelised
1. PINNASE DEFINITSIOON JA KOOSTIS. Pinnase koostis. Pinnas kujutab endast poorset purdmaterjali, mis koosneb pinnase skeletti moodustavatest kõvadest mineraalidest, veest ja õhust. Pinnaseosakeste omadused sõltuvad nende kujust, mõõtmetest ja mineraloogil-isest koostisest. Pinnase koostises eristatakse kahte liiki osakesi. 1. Osakesed, mis on tekkinud pinnase mehaanilisel purunemisel. Nende keemiline koostis ühtib lähtekivimi koostisega. 2. Osakesed, mis on tekkinud keemilise ümberkujunemise teel. Need osakesed on liblekujulised, nende paksus on pikkusest10 kuni 100 korda väiksem. Osakesed on väga väikesed. Pinnaseks nimetatakse ehituse all olevaid ja ehitusest tingitud jõudude ja protsesside mõjusfääri jäävaid kivimeid. Pinnast vaadeldakse harilikult kolmefaasilise süsteemina: tahke kivimiskelett, tühikutes olev vesi ja õhk. Looduslikes oludes võib konkreetse ehituse all nimetatud faaside vahekord oluliselt muutuda. Vastavalt faaside vahekorrale eral
5. Millel põhineb ja kuidas leitakse E<5 Mpa Pinnasekihid ehitise ulatuses ühtlase elastsusteoorias vundamendi vajum? · s0 algvajum paksusega Süvendid ei ulatu pinnasevee tasemini Elastsusteooria seosed vajumise arvutamiseks on Kategooria 2 tuleb teha uuringud pinnase enamasti kasutatavad lihtsa pinnase like korral - · s1 konsolidatsioonist põhjustatud omaduste määramiseks, tavalised, standardsed juhul kui vundamendi all suure sügavuseni on vajum meetodid tavalised üksik-, lint- ja ühtlane pinnas või kui talla alune kiht on plaatvundamendid; - vaivundamendid; - tugi- ja suhtelisel
Filtratsioonimoodul. 5 2.3.4. Deformatsioonimoodul. 6 2.3.5. Pinnase nihketugevus. 6 2.3.6.Normaalselt tihenenud ja ületihenenud pinnased. 7 2.4. Geotehnilised uuringud. 7 2.5. Pinnase liigi määramine. 8 3. Geotehnilise projekteerimise alused. 3.1. Piirseisundid. 9 3.2. Pinnase omadused. Osavarutegurid. 9 3.3. Koormused ja mõjurud. Osavarutegurid. 9 4. Madalvundamentide projekteerimine. 4.1. Ehitise ja aluspinnase koostöö. 11 4.1.1. Pinnase omakaalusurve. 11 4.1.2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid