Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Alusõppe uurimistöö (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis meil siis viga on ?
 
Säutsu twitteris
SISUKORD
1.Sissejuhatus ……………………………………………………………………………………………………………………2
2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt………………………………………………………………………………
3.Pikaajaline töötus……………………………………………………………………………………………………………
4.Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul……………………………………..
5. Tööjõu vaba liikumine…………………………………………………………………………………………………….
6. Kokkuvõte……………………………………………………………………………………………………………………….









  • Sissejuhatus
    Struktuurse tööpuuduse all mõistetakse tööjõu kvalifikatsiooni ja geograafilise asukoha mitte kattumist nõudlusega tööturul. Struktuurne tööpuudus tingib olukorra, kus eksisteerivad koos vabad töökohad ja töötud. Struktuurse tööpuuduse tekkimist selgitatakse tööjõu vähese mobiilsusega – nii vähese regionaalse kui ka sektoriaalse mobiilsusega. Vähene sektoriaalne mobiilsus tingib situatsiooni, kus vabade töökohtade ja töötute kvalifikatsioon ei lange kokku ja töötutel puudub võimalus ümberõppeks. Vähene regionaalne mobiilsus tähendab olukorda, kus töötu ei taha vahetada elukohta. Regiooniti erineb tööpuudus üle kolme korra, maakonniti koguni üle 5 korra. Keskmine töötuse määr varieerub 5,1 %-st Kesk-Eestis 16,2 %-ni Kirde-Eestis. Kirde-Eesti on ainuke regioon, kus töötuse määr ulatub üle keskmise. Endistes kõrge tööpuudusega Lõuna-Eesti maakondades on viimastel aastatel aset leidnud tööpuuduse langus, mis on seotud mitte niivõrd hõive suurenemisega, kui töötute liikumisega mitteaktiivsusesse. Eesti tööturul võib välja tuua mitmed riskirühmad, kellel tööturule integreerumine on ühel või teisel põhjusel raskendatud. Nendeks on noored, pikaajaliselt töötud, puudega inimesed, mitte-eestlased, kes ei valda eesti keelt, vangist vabanenud ja üle 55 aastased tööotsijad.
    Kahjuks puuduvad täiesti usaldusväärsed andmed vakantside kohta, kuna suur osa vabadest töökohtadest ja tööotsijatest jääb tööturuametis registreerimata, seda nimetatakse varjatud tööpuuduseks. Kuna tööotsijal ei ole tegelikult üldist registreerimiskohustust tööametite juures, siis statistika hõlmab töötutena ainult neid tööotsijaid, kes erinevatel põhjustel on end registreerinud. Need, kes pole ennast registreerinud, kuid siiski ostivad tööd ilma tööhõivetalituse abita , ei ole kajastatud statistikas.
    Pikaajalise töötuse kõrval kasvas aasta teisel poolel ka heitunute arv. Kõik need, kes pärast pikka otsimist on tagasi tõmbunud, kuid siiski põhimõtteliselt sooviksid töötada, nimetatakse heitunuteks. III kvartalis oli tööotsingutest loobunud 11 000 inimest, sest nad ei uskunud enam töö leidmise võimalusse. Sama palju oli heitunuid ka IV kvartalis. Märkimisväärne on, et mitteeestlaste töötus on ligi kaks korda kõrgem kui eestlastel, kuid tööotsinguist loobuvad kergekäelisemalt hoopiski eestlased. 2009. Aastal olid pikaajalistest töötutest pooled mitte-eestlased, heitunute hulgas aga oli mitte-eestlasi ainult viiendik.
    Antud töö keskendubki struktuurse tööpuuduse analüüsimisele läbi erinevate aspektide. Ühiskonna seisukohalt nõuab pikaajaline töötus olulisi lisainvesteeringuid toetamaks nii isiku passiivset kohanemist (sotsiaaltoetused jne). kui tema aktiivset arengu võimet. Selleks, et tehtavad investeeringud aitaksid vältida ühiskonnas tekkida võivaid sotsiaalseid pingeid ning võimaldaksid tõsta tootlikkust ja konkurentsivõimet, on oluline omada usaldusväärset infot töötuse ning sellega kaasnevate riskifaktorite kohta nii riigi kui subjektide tasemel. On vaja teada, kes on need inimesed, kes on jäänud töötuteks, millised on nende isikutunnused (sugu, vanus, rahvus, haridustase jne).
    Püüangi oma uurimistöös välja selgitada need inimeste grupid, kellel on suurem tõenäosus jääda Eestis töötuks ning muutuda mitteaktiivseteks.











    2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt.
    2009. aastal toimusid Eesti tööturul ülemaailmse finants - ja majanduskriisi tõttu ulatuslikud muutused. Tööhõive , mis oli alates 2001.aastast pidevalt suurenenud, vähenes järsult ja kukkus 2004.aasta tasemele . Töötuste arv kasvas aastaga kaks ja pool korda.
    15-74 aastastest oli 2009.aastal majanduslikult aktiivsed 691 000, neist hõivatuid 596 000 ja töötuid 95 000. Majanduslikult mitteaktiivseid oli 348 000. Suuremad muutused rahvastiku majanduslikus aktiivsuses toimusid aastatel 2006-2008, kui tööjõus osalemise määr märkimisväärselt tõusis. 15-74 aastaste tööjõus osalemise määr, mis püsis 2000-2005 aastal 62-63% piires, tõusis 2008.aastal 67%-ni ja jäi samale tasemele ka 2009.aastal. Kolm aastat kestnud rahvastiku majandusliku aktiivsuse kasv 2009.aastal aga peatus .
    Tööhõive vähenes enamikul tegevusaladel. Kõige rohkem mõjutas hõive vähenemist ehitus, kus aastaga oli töö kaotanud 23 000 inimest, ja töötlev tööstus, kus oli 21 000 hõivatut vähem kui 2008.aastal. Ametipositsiooniti vähenes hõive peamiselt sinikraede (lihttöölised, seadme- ja masinaoperaatorid, oskus- ja käsitöölised, teenindus- ja müügitöötajad) hulgas. Valgekraesid (seaduseandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid, keskastme spetsialistid ja tehnikud) oli ainult veidi vähem kui aasta varem. Hõivatud sinikraede arv vähenes 2009.aastal 54 000 võrra, samal ajal hõivatud valgekraede arv ainult 7000 võrra.
    Et hõive vähenemine oli suurem nendel tegevus- ja ametialadel, kus töötab mehi suhteliselt rohkem kui naisi, vähenes hõivatud meeste arv naistega võrreldes rohkem. Seetõttu oli 2009.aastal Eesti tööturul olukord, kus töötavaid naisi (308 000 ) oli 20 000 võrra rohkem, kui töötavaid mehi (288 000).
    Eurostati andmetel on Eesti naiste tööhõive üks Euroopa Liidu suuremaid . 15-64 aastaste Eesti naiste tööhõive määr on EL-i keskmisest kõrgem olnud kogu viimase kümnendi. 2008.aastal oli 15-64 aastastest Eesti naiste tööhõive määr 66%, mis 7 protsendipunkti võrra kõrgem kui EL-i keskmine. Eesti näitajatest kõrgem oli naiste tööhõive määr ainult Taanis , Hollandis, Soomes ja Rootsis. Erinevalt naistest oli Eesti meeste tööhõive määr aastatel 2000-2006 EL-i keskmisest madalam, 2007.-2008. aastal aga samal tasemel. 2009.aastal langes 15-64 aastaste naiste ja meeste tööhõive määr nii Eestis kui ka EL-is. Samal ajal oli Eesti naiste tööhõive määr EL-i keskmisest endiselt kõrgem, meeste tööhõive määr aga madalam.
    Et majanduskriis mõjutas kõige rohkem tööstust ja ehitust, siis kahel eelmisel aastal kasvanud sekundaarsektori osatähtsus kahanes2009.aastal 32%-ni. Tertsiaarsektori osatähtsus kasvas aastaga 61%-st 64%-ni. Primaarsektori osatähtsus, mis on viimasel kümnendil järsult vähenenud,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Alusõppe uurimistöö #1 Alusõppe uurimistöö #2 Alusõppe uurimistöö #3 Alusõppe uurimistöö #4 Alusõppe uurimistöö #5 Alusõppe uurimistöö #6 Alusõppe uurimistöö #7 Alusõppe uurimistöö #8 Alusõppe uurimistöö #9 Alusõppe uurimistöö #10 Alusõppe uurimistöö #11 Alusõppe uurimistöö #12 Alusõppe uurimistöö #13 Alusõppe uurimistöö #14 Alusõppe uurimistöö #15 Alusõppe uurimistöö #16 Alusõppe uurimistöö #17 Alusõppe uurimistöö #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Olympic Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    25
    docx
    Tööturu ja hõive probleemid Eestis
    126
    doc
    Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
    44
    doc
    Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
    62
    docx
    Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
    62
    doc
    Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
    196
    pdf
    Makroökonoomika
    161
    pdf
    Juhtimise alused
    72
    docx
    Majanduse alused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun