Alumiiniumi referaat (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Janno Reilik
ALUMIINIUM
REFERAAT
Õppeaines: TEHNOMATERJALID
Mehaanikateaduskond
Õpperühm: MI11
Juhendaja : lektor Annika Koitmäe
Esitamiskuupäev: 29.10.2014
Üliõpilase allkiri :…………….
Õppejõu allkiri: ……………..
Tallinn 2015
SISUKOR
SISSEJUHATUS 3
1. ALUMIINIUM 4
1.1.Tootmine 4
1.2.Ajalugu 5
1.3. Aatomi ehitus 5
1.3.1.Kristallvõreehitus 6
1.4.Alumiiniumi kasutamine 6
1Alumiiniumi ühendid 7
1.6.Alumiiniumi sulamid 7
1.6.1. Alumiiniumisulamid 8
1.6.2.Alumiiniumsulamite termotöötlus 8
1.6.3.Alumiiniumi deformeeritavad sulamid 9
1.6.4.Alumiiniumi valusulamid 10
1.7.Alumiiniumi omadused 12
Kokkuvõte 14
Viidatud allikad 15
SISSEJUHATUS 3
1. ALUMIINIUM 4
1.1. Tootmine 4
1.2. Ajalugu 5
1.3. Aatomi ehitus 5
1.3.1. Kristallvõreehitus 6
1.4. Alumiiniumi kasutamine 6
1.5. Alumiiniumi ühendid 7
1.6. Alumiiniumi sulamid 7
1.6.1. Alumiiniumisulamid 8
1.6.2. Alumiiniumsulamite termotöötlus 8
1.6.3. Alumiiniumi deformeeritavad sulamid 9
1.6.4. Alumiiniumi valusulamid 10
1.7. Alumiiniumi omadused 11
Kokkuvõte 14
Viidatud allikad 15

SISSEJUHATUS


Käesolev töö annab ettekujutuse alumiiniumist, selle ehitusest ning tootmisest. Lisaks sellele on lahti seletatud tema sulamid, omadused ning räägitud on ka ajaloost. Referaadis on kasutatud peamiselt välismaa allikaid .
  • ALUMIINIUM


    Alumiinium on hõbevalge metall , keemiline element, järjekorra numbriga 13. Alumiinium on kõige levinum metall maakoores (8%). Samuti on ta kolmandal kohal, hapniku ja räni järel, keemilise elemendina, mida leidub maakoores. Puhtal kujul alumiiniumi ei leidu, kuna see seguneb väga lihtsalt teiste elementidega. [1] Alumiiniumil on üks stabiilne looduslik isotoop massiarvuga 27. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 26 tekib looduses kosmiliste kiirte mõjul. Alumiiniumil on metalli kohta märkimisväärselt väike tihedus ja hea vastupidavus korrosioonile. Alumiinium ja selle sulamid on olulised lennunduses ja muudes transpordisektorites. Kõige kasulikumad alumiiniumiühendid on oksiidid ja sulfaadid . Vaatamata alumiiniumi laiale levikule looduses ei ole teada ühtegi eluvormi, kes tarbiks alumiiniumi soolasid. Laia leviku tõttu on alumiiniumühendite bioloogiline kasulikkus siiani teadlaste huviobjektiks. [2]
  • Tootmine


    Puhast alumiiniumi ei esine looduses puhtal kujul. Alumiiniumi toodetakse peamiselt elektriga , mis kujunes välja aastal 1886 ning on kasutusel tänaseni. [3]
    Alumiiniumi tootmise protsess algab boksiidi kaevandamisest, mis on alumiiniumirikas mineraal , nimega alumiiniumhüdroksiid. Umbes 90% maailmas asub boksiit troopilistes piirkondades. [3]
    Alumiiniumhüdroksiidi tootmisel boksiit purustatakse, kuivatatakse ja jahvatatakse veskites, kus segatakse seda väikese koguse veega. Selle tulemusel tekib kuum, paks pasta ning seejärel kuumutatakse, et eemaldada sealt räni. Maagi laaditakse autoklaavides ja töödeldud lubjaga seebikivina. Alumiiniumoksiid jääb peale ning ülejäänud mineraalid tekitavad põhja punase muda . Naatriumalumiidi lahust segatakse sadestajas mitu päeva ning lõpuks puhas alumiiniumoksiid, Al2O3, settib allosas. [3]
    Vähendamise protsessil valatakse alumiiniumoksiid vormidesse ja pannakse ahju 950 kraadi juures. Elektrit kasutades 400kW või rohkem, eemalduvad hapnik ja alumiinium üksteisest ning poti põhja jääb puhas alumiinium. [3]
  • Ajalugu


    Aastal 1808 inglise keemik Sir Humphry Davy palkas elektrolüüsijad, kes tuvastasid mitmeid metalle ning sealhulgas ka seda, et alumiiniumoksiidist saab metalli ning ta nimetas selle alumiiniumiks.Aastal 1821 avastati boksiit, mis sai nime oma asukohast Les Bauxi provints, mis asub lõuna Prantsusmaal. Avastuse, et boksiidist saab alumiiniumi, tegi geoloog Pierre Berthier. Aastal 1825 25. märtsil teatas taani füüsik Hans Christian Oersted, et elektrolüüsijad on tootnud esimese alumiiniumi, kuid jäi teadmatuks,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Alumiiniumi referaat #1 Alumiiniumi referaat #2 Alumiiniumi referaat #3 Alumiiniumi referaat #4 Alumiiniumi referaat #5 Alumiiniumi referaat #6 Alumiiniumi referaat #7 Alumiiniumi referaat #8 Alumiiniumi referaat #9 Alumiiniumi referaat #10 Alumiiniumi referaat #11 Alumiiniumi referaat #12 Alumiiniumi referaat #13 Alumiiniumi referaat #14 Alumiiniumi referaat #15 Alumiiniumi referaat #16 Alumiiniumi referaat #17
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor juut8 Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    SISSEJUHATUS 3
    1. ALUMIINIUM 4
    1.1. Tootmine 4
    1.2. Ajalugu 5
    1.3. Aatomi ehitus 5
    1.3.1. Kristallvõreehitus 6
    1.4. Alumiiniumi kasutamine 6
    1.5. Alumiiniumi ühendid 7
    1.6. Alumiiniumi sulamid 7
    1.6.1. Alumiiniumisulamid 8
    1.6.2. Alumiiniumsulamite termotöötlus 8
    1.6.3. Alumiiniumi deformeeritavad sulamid 9
    1.6.4. Alumiiniumi valusulamid 10
    1.7. Alumiiniumi omadused 11
    KOKKUVÕTE 14

    alumiinium , termotöötlus , tehnotöötlus , boksiit , aatomi ehitus , tehnomaterjalid , kristallvõre ehitus , oksiidid , kloriidid , sulfaadid , alumiiniumi sulamid , deformeeritavad sulamid , alumiiniumi omadused

    Mõisted

    Sisukord

    • Janno Reilik
    • ALUMIINIUM
    • REFERAAT
    • Õppeaines: TEHNOMATERJALID
    • Mehaanikateaduskond
    • Õpperühm: MI11
    • Juhendaja: lektor Annika Koitmäe
    • Esitamiskuupäev: 29.10.2014
    • Üliõpilase allkiri:……………
    • Õppejõu allkiri: ……………
    • Tallinn 2015
    • SISSEJUHATUS
    • ALUMIINIUM
    • Tootmine
    • Ajalugu
    • Aatomi ehitus
    • Kristallvõreehitus
    • Alumiiniumi kasutamine
    • Alumiiniumi ühendid
    • Sulfaadid
    • Oksiidid
    • Kloriidid
    • Alumiiniumi sulamid
    • Alumiiniumisulamid
    • Alumiiniumsulamite termotöötlus
    • Alumiiniumi deformeeritavad sulamid
    • Alumiiniumi valusulamid
    • Alumiiniumi omadused
    • Tõmbetugevus
    • Soojuspaisumine
    • Vormitavus
    • Mehaaniline töötlemine
    • Liitmine
    • Elektrijuhtivus
    • Peegeldamisvõime
    • Varjestamine ja elektromagnetiline ühelduvus
    • Korrosioonikindlus
    • KOKKUVÕTE
    • VIIDATUD ALLIKAD

    Teemad

    • ALUMIINIUM
    • Tootmine
    • Ajalugu
    • Aatomi ehitus
    • Alumiiniumi kasutamine
    • Alumiiniumi sulamid
    • Alumiiniumi omadused

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    6
    docx
    DURALUMIINIUMI TERMOTÖÖTLUS
    3
    rtf
    Alumiiniumi referaat
    8
    docx
    Alumiiniumi kordamine
    6
    odt
    Alumiinium
    6
    docx
    Raskmetallid ja nende sulamid
    7
    doc
    Alumiinium
    6
    doc
    Alumiinium
    6
    doc
    Alumiinium





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !