Ksenia Kiseljute TAAB41 Hoiu-laenuühistud on omaalgatulikud ühistulised rahaasutused. Nende tegevuse seaduslikud alused tuleneved peaasjalikult kahest Eesti Vabariigi seadusest: Hoiu-laenuühistu seadusest ja Tulundusühistuseadusest. Allikas: Hoiu-laenuühistu liidu kodulehekülg Hoiu-laenuühistud pakuvad oma liikmetele peaasjalikult kahte põhilist rahateenust. Kõigepealt hoiustavad oma liikmete ehk ühistu kaasomanike raha, tehes seda kõige vastutustundlikumal võimalikul moel. Teiseks, annavad oma liikmetele mitmel eluliselt vajalikul otstarbel laenu, tehes sedagi ülimalt vastutustundlikul moel. Allikas: Hoiu-laenuühistu liidu kodulehekülg 1) raha hoiustamiseks vastuvõtmine oma liikmetelt; 2) laenude andmine oma liikmetele; 3) ülekannete ja väljamaksete sooritamine hoiu- laenuühistus peetavatelt hoiukontodelt; 4) hoiukontodele tulevate sissemaksete ja ülekannete vastuvõtmine; 5) välissularaha ost ja müük; 6) vahendusteenuste osut
Hoiustajale anti vastu „kviitung“ (või mingi dokument). Niimoodi hakati kasutama hoiuse teenust. Kui hoiustaja läks kaupmehe juurde ja tahtis midagi osta, siis pidi enne minema hoidlasse ja midagi välja võtma. Ja siis ostab kaupmehelt. Kaupmees viib samuti oma varad hoidlasse. Selline edasi tagasi pendeldamine. Kõik need tehingud pandi kirja sellele „kviitungile“ (dokumendile). Põhimõtteliselt on see esimene väärtpaber - nimeline veksel. Veksel – kirjalik väärtpaber, mille esitajal on õigus oma vara kätte saada esimesel nõudmisel. Selline edasi tagasi käimine ei ole mõttekas. Järgmiseks arenguks on see, et kaupmees hakkab sinna veksli peale kirjutama, et kes, mida ja kui palju ostis. Arveldati ainult nende vekslitega. Polnud enam nii palju seal hoidlas vaja käia. Enam raha ei liigutatud. Mõne aja möödudes leitakse, et ka see ei ole hea lahendus. Järgmiseks: hoiustajale väljastatakse hoiustatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
