50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
klaPP
Õppematerjali autor
Tagarataste ees paiknev kahekordsete vedrudega, polsterdatud ja seljatoega iste sarnanes kutsaripukiga. Tõlda ise nimetas leidur ise naljatades ,,Benzineks" (2, lk 39; vt lisa 10.). Väga tähtsad olid sakslaste Nikolaus Otto, Carl Benz ja Gottlieb Daimler leiutised sisepõlemismootorite alal, mis võimaldasid Benzil ja Daimleril esimesena maailmas alustada massilist autode tootmist, sakslastele lisandusid alates 1903. aastast ameeriklased Henry Ford jt. Autode kasutamine suurendas oluliselt energia nõudlust (9, lk 16). Nafta Naftat tunti juba antiikajal. Siis kasutati teda kütusena ja teedeehitusel. Nafta oli tuttav ka Muinas- Egiptuses, kus seda kasutati surnute balansseerimisel, ka Antiik-Kreekas kasutati naftat kütusena. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puutornid juba IV sajandil
Hübriidauto on auto, mis kasutab sõitmiseks mitut energiaallikat ehk elektrimootorit ja sisepõlemismootorit. Võib näida ülemäärane, et raisatakse nii palju aega ja raha, et arendada ökonoomsemaid autosid alternatiiviks bensiiniga töötavatele sõidukitele, eriti kui üleüldine populatsioon näib olevat perfektselt õnnelik olemasoleva iseliikuva auto tehnoloogiaga, aga hübriidautod pakuvad teist suurt eelist; kõvasti madalamat väljavoolu. Kui väljavool või väljalaske toru väljavool on mainitud auto arutlustes, siis tingimused eelistavad bensiini põlengus tekkinud gaase, mis saastavad atmosfääri. Need gaasid on Carbon Dioksiid, Carbo Monoksiid, Nitro Oksiid ja Hüdrocarbon. Need gaasid, harilikult eelistatud kasvuhoone gaasidena on tegelikult suureks mureks, sest nende efekt maa kliimale, püüdes kuumust atmosfääri, mis muidu põrkuksid tagasi kosmosesse. Elektrimootori kasutamisel saab auto energiat akudest. Hübriidauto puhul laeb akusid elektrigeneraator, mil
Keskkonnasõbralikud autod Seoses viimase 20 aastaga aktuaalseks muutunud keskkonnaprobleemide lahenduseks on erinevad autotootjad ja insenerid teinud palju koostööd, muutmaks sõiduautosid keskkonnasõbralikumaks. Probleem: Kütusekulu Suur osa sõiduautodest tarbib kütuseks bensiini või diiselkütust, mille tooraineks on nafta. Iga aastaga suureneb nafta tootmine ja tarbimine. Kuna nafta on taastumatu energiaallikas, siis oleme silmitsi faktiga, et naftavarud lõpevad ca 50 a pärast. Mis edasi? 1950. aastate autorevolutsioon Ameerika Ühendriikides pani aluse suurtele, mugavatele, mahukatele ja võimsatele sõiduautodele. Autod võtsid meeletul hulgal kütust, ligi 45 l/100 km kohta (võrdluseks tänapäeva keskm. Kütusekulu 12 l/100 km kohta), saastades ühiskonda ning raisates kiirelt naftavarusid. 90-ndatel hakkasid inimesed mõistma, et tuleb võtta keskkonnasõbralikum visioon ning säästa keskkonda, muutes autosid säästlikumaks. Suured moo
Hübriidajam vähendab kütusekulu, kusjuures see võib seisul langeda nullilähedaseks: sisepõlemismootor lülitub välja ja käivitub taas vajaduse järgi. Võrreldes tavaautoga on hübriidauto mõju keskkonnale väiksem nii heitgaaside kui müra suhtes ning tema mootor kulub aeglasemalt. Alates esimeste hübriidautode Honda Insight ja Toyota Prius turuletoomisest on nende populaarsus pidevalt kasvanud Eestis on oma hübriidajamit enim välja reklaaminud Lexus. Vesinikkütus Vesiniku kasutamine autokütusena on alles algstaadiumis ja selle suuna arendamise mõttekuse üle käib siiani tuline debatt. Peamine probleem peitub selles, et vesinikku ei saa pidada energiaallikaks, vaid pigem on see patareisarnane energiakandja: vesiniku tootmiseks läheb vaja eelnevalt jõujaamade toodetud energiat. Kui selleks kasutada ainult taastuv- või tuumaenergiat, oleks süsinikdioksiidi paiskumine atmosfääri olematu. Praegu ei ole see aga reaalne, hoolimata vesiniku küllusest.
Teise maailmasõja järel olid puugaasil sõitvad autod mitmes riigis üsna levinud. 1000 kg puitu asendab autokütusena umbes 200-350 liitrit bensiini. 3.6 Vedelgaas ehk butaani ja propaani segu on maailmas laialt levinud energiallikas. Seda toodetakse kahel viisil: toodetakse toornaftast ja eraldatakse maagaasi maardlatest. Vedelgaasi kasutatakse hoonete kütmiseks, gaasipliitides, tööstuslikes kütteseadeldistes kui ka auto kütusena. Vedelgaasi kasutamine autokütusena on suhteliselt loodussõbralik. Bensiinkütusemootorit saab suhteliselt lihtsalt kohandada vedelgaasile sobivaks. Tuleb vaid lisada sobiv mahuti vedelgaasi hoidmiseks ja mõned gaasiseadeldised. Vedelgaasi kütteväärtus on bensiinist ja diislikütusest madalam, selle tõttu langeb vedelgaasi kasutades mõnevõrra mootori võimsus. 4. Erinevate kütuste mõju keskkonnale Maailmas kõige enimkasutatavad kütused on bensiin, diisel ja vedelgaas. Neid kõiki toodetakse naftast
Antud materjal on koostatud, Veoautod, Enn Kullerkupp, õppematerjal, Tln, 2004 paberkandjal õppematerjali põhjal SISEPÕLEMISMOOTOR ja selle kasutamine Enamusel veoautodel on energiaallikaks diiselmootor. Diiselmootoris muundub soojusenergiast 30...42% kasulikuks tööks. See on eelis ottomootori ees, kus kasulikuks tööks muundub soojusenergiast 21...28%. Seega on diiselmootorite kütusekulu 25...35% väiksem, kui ottomootoritel. Diislikütus on võrreldes bensiiniga vähem tuleohtlik, kuid keskkonda saastab rohkem.. Diiselmootorite töötsükli iseärasuste tõttu esitatakse kõrgendatud nõuded mootori detailidele. Puudusteks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Masinaehituse instituut Autotehnika õppetool ELEKTRIAUTODE EHITUS, TEHNILISED NÄITAJAD JA ARENGUPERSPEKTIIVID. ELEKTRIAUTODE LAADIMINE. AKUTÜÜBID. ELEKTRI- JA SISEPÕLEMISMOOTORIGA AUTO KULUDE VÕRDLUS. KAS ELEKTRIAUTO VÕIDAB TAVAAUTO? Referaat Koostaja: Tallinn 201 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1.ELEKTRIAUTODE EHITUS........................................................................................... 4 1.1.Elektrimootor.....................................
Paide Täiskasvanute Keskkool Kätrin Tarjus MIS ANNAB AUTOLE ELU EHK MIS ON MOOTOR? Uurimustöö Juhendaja: Kai Parman Paide 2014 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................lk 3 1.Peatükk MIS ON MOOTOR?.................................................................lk 4 1.1 Mis on ottomootor?...............................................................................lk 4 1.2 Mis on diiselmootor?..............................................................................lk 4 2.Peatükk KUIDAS MOOTOR TÖÖTAB?................................................lk 5 2.1 MOOTORI EHITUS ehk millistest osadest mootor koosneb?............. . lk 6 3.Peatükk KUIDAS KÄSITLEDA/HOOLDADA MOOTORIT?...............lk 8 4.Peatükk ERITÜÜPI MOOTORID.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid