50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
153 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Daiga Daiga
Õppematerjali autor
ALLIKAÕPETUS 1. Allikaõpetusajaloo abiteenus, mis uurib ajalooallikate analüüsimise ja kasutamise teooriat ja metoodikatAllikaõpetus tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailmas Leopold von Ranke 1
Allikaõpetus- ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate kasutamist. Tegeleb enamasti kirjalike allikate uurimisega. Väline kriitika selgitab välja tekstide usaldusväärsuse ja päritolu , autori eesmärgid. Esmane allikas on kõige olulisem allikas, algallikas on usaldusväärsem, kui teised allikad. Sekundaarne allikas- mingi eesmärgi uurimisel abistavaks, nt raamat, ajaleht. Tekst on märgisüsteem. Kontekst-- taust, infoväli. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi väljaselgitamine-. Negatiivne sisemine kriitika- eesmärgiks on otsida vigu. Allikaõpetuse isaks peetakse Leopold von Ranket 1795-1886. Ta ütles, et igal rahvusel on oma vaatenurk oma ajaloole. Ütles, et asju tuleb vaadata nii, nagu need tol ajajärgul olid. Ajalugu tuli esitada objektiivselt. Ta rajas oma koolkonna ja pani aluse historistlikule uurimussuunale. Õppejõuna võttis kasutusele ajaloo seminari. Eestis peetakse allikaõpetuse isaks Sulev Vahtret 1926-2007. Ta uuris Eesti ajalugu, e
kujundab maailma saatust. Ajakirjandus on niisugune allikas, mis kõige täielikumalt ja operatiivsemalt peegeldab jooksvaid sündmusi ning väljendab kontsentreeritult avalikkuse meeleolusid, hoiakuid ja väärtushinnanguid. Ajalehe abil saab uurija suhteliselt hõlpsalt sisse elada ajastu probleemidesse. Ajaloo allikana on perioodiline trükisõna eriti oluline olnud viimased 200 aastat. Johann Gutenberg leiutas trükikunsti 15.sajandi keskpaiku ja esimesed perioodilised väljaanded ilmusid Euroopas 16.sajandil. Esimesed ajalehed Liivi-ja Eestimaa kubermangus hakkasid ilmuma 17.sajandi lõpul. Eestis olid need rootsiaegsed baltisaksa Ordinari Freytags (Donnerstag) Post Zeitung (1675) ja Revalische Post Zeitung (1689-1710). Esimene eestikeelne ajakiri Lühhike öppetus... ilmus Põltsamaal 1766-1767, esimene eestikeelne ajaleht Tarto maa rahva Näddali-Leht nägi
Aadel (Adel, dvorjanstvo. Pärilik ja isiklik), Vaimulikud (Geistliche, Duhovnõj), Literaadid b) maksualused Kodanikud (Bürger), Töölised (Arbeiteroklad), Talupojad (Bauer) Jaotusi on ka teisi, 19. sajandi jooksul, pärast asehalduskorra aegset linnaseadust hakkas sünnipärasest seisusest olulisemaks muutuma varanduslik lahterdamine gildidesse maksude suuruse järgi. Eriti seoses 1888-89 justiitsreformiga ja 1877. a linnaseadusega. Teenistusastmed 24.01.1722 Tabel' o rangah pani 200 aastaks paika riigiaparaadi formeerimise mehanismi. Kahe alge võistlus: a) püüd eristada riigiteenistujaid eri professionaal-sotsiaalse grupina aadelkonnast ja muuta eraldi seisuseks b) püüd kindlustada aadlike ülekaal riigiasutuste isikkoosseisus. Oli seotud kogu õigussüsteemi muutusega valgustuse vaimus, kus seadus pidi saama ainsaks õiguse allikaks, mitte tsaari prikaas käsk. Esialgu oli mõeldud mitte auastmete (tshin), vaid ametite (dolzhnost) hierarhiana. Kui
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Info- ja dokumendihaldus Aivar Erik HERALDIKA Referaat Juhendaja: Kalev Jaago Viljandi 2011 SISUKORD SISUKORD .......................................................................................................................... SISSEJUHATUS ..................................................................................................................
EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid Antud teema eeldab, et Õpilased teavad, missugused sündmused viisid Eesti ala ühe või teise riigi koosseisu ning milliseid muutusi Võimude vahetumine endaga kaasa tõi. Eksamil ei eeldata selle teema juures üksik- asjalist sõdade käigu tundmist. Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta, oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajaloo- perioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas - oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi õigesse ajaperioodi. Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, Poola-Rootsi sõdu, Põhjasõda, maailmasõdu ja okupatsioone, iseseisvumist ja iseseisvuse taastamist. 1) Eesti ajaloo perioodid ja pöördepunktid Periood Eesti kaart (haldusjaotus) Pöördepunktid muinasaeg 8 s
EESTI SÜMBOLID Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Eesti Lipp..............................................................................................................................................4 Lippu Ajalugu.......................................................................................................................................5 Heiskamine.........................................................................................................................................10 Eesti Vapp...........................................................................................................................................11 Vappi ajalugu......................................................................................................................................12 Eesti Hümn.......................................................
AJALOOALLIKAD 1. Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude kogumiga. Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis- muistisega. 2. Kirjalikud ajaloo allikad - ürikud, kroonikad, seadused 3. Suulised ajaloo allikad - pärimused, legendid, müüdid, muinasjutud, rahvaluule. Lisanduvad veel: 1. Etnoloogilised ajaloo allikad - tavad, kombed, traditsioonid. 2. Lingvistilised ajaloo allikad - keel, murded. Arheoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb aineliste ajalooallikate ehk muististe uurimisega ning nende abil ajaloo tundmaõppimisega. Vastavalt ajajärgule, mida arheoloogia uurib, eristatakse esiaja, vanaida, antiik- ja keskaja arheoloogiat. Omaette arheoloogiaharu moodustab allveearheoloogia, mis tegeleb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid