Allikaõpetus eksami küsimused vastustega-200 (4)

3 KEHV
 
Säutsu twitteris
ALLIKAÕPETUS
1. Allikaõpetusajaloo abiteenus, mis uurib ajalooallikate analüüsimise ja kasutamise teooriat ja
metoodikatAllikaõpetus tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu
jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika
kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus.
Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal
Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst ­ taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus
tekstis. Sekundaarne allikas ­ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi
Välisne allika kriitika välised tunnused
Sisene allika kriitika ­ sisemised e.sisu tunnused
2. Allikaõpetuse isa maailmas Leopold von Ranke 17951886 ­ Ta rajas oma koolkonna ning pani aluse
historitsistlikule uurimissuunale Õppejõuna võttis ta kasutusele tänapäeval laialt rakendatava õppevormi ajaloo
seminari.Põhiline, mida ajaloolane peab tegema, oli tema arust esitada ajalugu nii, nagu see tegelikult oli olnud, et on
objektiivne. Seega oli ta vastu igasugustele moonutustele, ilustustele.
Toonased ajaloolased uskusid tõsimeeli, et ajalugu võib vaid rekonstrueerida teadaolevate faktide põhjal sellisena, nagu
ta tegelikult oli, kuid juba nende endi teosed näitasid, et reaalselt on see võimatu. Ka Ranke enda teostes on
subjektivismi (ta oli äärmuslik konservatiiv) ning peegeldub toonastele arusaamadele vastav arusaam maailma asjadest.
Siiski tõi ta historiograafiasse enamiku tänapäevastest põhimeetoditest, kaasa arvatud ka selle, et ajalugu uuritaks niivõrd
palju kui võimalik primaarsete allikate kaudu. Sulev Vahtre eesti allikaõppe isa: leidis kroonikatestjutustav tekst vahel
riimid taastas siis Liivimaa noorema riimkroonika (teised kroonikad viitasid sellele) tegi magistritöö 1955 avaldas
raamatuna 1960a.Vahtre sündis põlise talupoja peres PõhjaTartumaal Laiuse vallas.
1942. aastal ilmus Postimehes tema esimene kirjatöö "Sõjasuvi Laiusel", mida ta ise pidas nii poliitika kui ka ajaloo
valdkonda kuuluvaks. 1947. aastal asus Tartu Ülikooli ajalugu õppima. Vahtret paelus enam agraarajalugu, mis oli üheks
parimaks võimaluseks ajaloo uurimisel, kuid samas oli see siiski selline teema, millega võis ka karjääri teha. 1952. aastal
lõpetas Vahtre põhiõppe diplomitööga ja asus edasi õppima aspirantuuri. 1955. aastal kaitses ta oma kandidaadiväitekirja
teemal "Liivimaa noorema riimkroonika" (uurimus ilmus raamatu kujul 1960. aastal). Tööd aitas Vahtrel koostada
ennekõike J.Madisson. 1955. aastal asus Vahtre ülikoolis NSV Liidu ajaloo kateedri õppejõuna tööle.
1962. aastal sai temast dotsent. Ta luges allikaõpetuse, Eesti vanema ajaloo ning puhuti ka Venemaa vanema ajaloo
loenguid. 1971. aastal kaitseski ta oma doktoriväitekirja 18. ja 19. sajandi hingeloenduste allikalise väärtuse uurimise
96% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Allikaõpetus eksami küsimused vastustega-200 #1 Allikaõpetus eksami küsimused vastustega-200 #2 Allikaõpetus eksami küsimused vastustega-200 #3 Allikaõpetus eksami küsimused vastustega-200 #4 Allikaõpetus eksami küsimused vastustega-200 #5 Allikaõpetus eksami küsimused vastustega-200 #6 Allikaõpetus eksami küsimused vastustega-200 #7 Allikaõpetus eksami küsimused vastustega-200 #8 Allikaõpetus eksami küsimused vastustega-200 #9 Allikaõpetus eksami küsimused vastustega-200 #10 Allikaõpetus eksami küsimused vastustega-200 #11 Allikaõpetus eksami küsimused vastustega-200 #12
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
149 laadimist Kokku alla laetud
4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Terje Rudissaar Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • ALLIKAÕPETUS
  • Allikaõpetus
  • Primaarne allikas
  • Sekundaarne allikas
  • Allikaõpetuse isa maailmas Leopold von Ranke 1795­1886 
  • Sulev Vahtre­ eesti allikaõppe isa
  • Kroonika
  • Kroonikad
  • Läti Henrik „Liivamaa kroonika „
  • Liivimaa vanem riimkroonika­
  • Kroonikate eripärad ajalooallikatena
  • Päevikute ja mälestuste eripärand ajalooallikatena
  • Kronoloogia
  •  JULIANUSE JA GREGORIUSE KALENDER 
  • Juliuse kalender
  • Eestis 
  • Eestis
  • Riiklikud dokumendid 
  • Seadus
  • SEADUSED
  •  saj
  •  aasta jaanuaris
  • Põhiseadus
  • AUDIO­VISUAALSED DOKUMENDID
  •  saj.: Tähtsam raadio
  • Stenogrammid
  • Telekommunikatsioon
  • Praegu olulisem info interneti kaudu
  • EESTI  PERIOODIKA 
  • XX sajandi
  • Metroloogia

Teemad

  • Primaarne allikas
  • ajaraamat
  • ­ ei olnud objektiivne, vaid subjektiivne. –see on eripära. Kus kroonik ise käis 
  • detailsemalt ja värvikamalt kirjeldatud , selles järeldus, kes kroonik
  • päevikuid
  • Mälestused
  • Sirvilauda = 
  •  Lugunädal – 
  •  JULIANUSE JA GREGORIUSE KALENDER 
  •  1582
  • Venemaa 
  •  saj
  • ­
  •  1918
  • ­
  •  aasta jaanuaris
  • Eesti Vabariigi 
  •  1937
  • masin loetavad
  • camera obscura
  • On eestis Filmi­ foto­ ja fonoarhiiv. 1971a. loodud. 
  • esimene
  •  
  •  saj.: Tähtsam raadio
  • ndate a
  • EESTI  PERIOODIKA 
  •  a. ilmus 
  • siis esimene raamat
  •  ­ 1940
  • a
  • Ajalooline

Kommentaarid (4)


A U: Tegemist on hea abimaterjaliga. :)
15:35 08-10-2010

1962enekene: väga hea materjal!
15:40 18-03-2013

Maiuliis: Väga hea.
06:39 16-03-2013


Sarnased materjalid

11
docx
7
docx
12
odt
528
doc
51
doc
51
odt
214
docx
62
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto