Allergia sümptomid ja ennetamine (2)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Allergia

Allergia Mis on allergia? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem

Bioloogia

9

rtf

Allergia ja eksoallergeenid

mürkide, põletikuliste protsesside jne. toimel. Ülitundlikkusreaktsioonid jagunevad 2 rühma: spetsiifilised reaktsioonid tekivad kindla allergeeni toimel; mittespetsiifilised reaktsioonid tekivad erinevate ärritajate toimel. Allergilise reaktsiooni tüüpe on mitu. Eristatakse kiiret ja aeglast tüüpi allergiat. Kiiret tüüpi allergiat nimetatakse atoopiaks. Organismis on see reaktsioon seotud immuunglobuliin E-ga (IgE). Kiiret tüüpi allergia on päriliku eelsoodumusega. Allergeeni esmakordsel sattumisel organismi tekib seal vastuaine - antikeha (IgE), mis kinnitub nahas ja limaskestades olevatele nuumrakkudele. Sama allergeeni korduval sattumisel organismi vallandub allergiline reaktsioon - toimub allergeeni ühinemine antikehaga nuumraku pinnal, mille tulemusena purustatakse nuumraku kest ning vabanevad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained. Kudesid kahjustades põhjustavadki viimased allergianähtude ilmnemise (lööve, nohu,

Bioloogia

4

doc

Allergia – mis see on ja miks ta tekib

Allergia ­ mis see on ja miks ta tekib Allergia on inimese organismi ebatavaline reageering mingile välisele või organismisisesele ainele. Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organisms sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide

Meditsiin

102

docx

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia

sõmerate olemasolule. Agranulotsüüdid (u 65%) ja granulotsüüdid (35%). Neutrofiilseid granulotsüüte ehk neutrofiile leidub veres kõige rohkem. Neutrofiilidele on omane hästi väljakujunenud fagotsütoosivõime ning neid nimetatakse mikrofaagideks, nad fagotsüteerivad peamiselt mikroobe, kuid põletikukolletes ka väikesi võõrkehi ja rakurususid. Eosinofiilsed granulotsüüdid osalevad organismi kaitserekatsioonideks võõrvalkudele, samuti allergia (pidurdavad histamiini eraldumist basofiilidest) ja anafülaksia korral. Basofiilid osalevad histamiini ja hepariini ainevahetuses – põhjustavad allergiliste reaktsioonide korral turset. Lümfotsüütidest Iseärarasused erinevates kudedes Rohkem kui pooled kõigist lümfoidrakkudest paiknevad gastrointestinaal- ning respiratoorsete teede limaskestades - MALT e limaskestadega assotseeruv immuunsüsteem.

immunoloogia

Kommentaarid (2)