ALLERGIA Mis see küll olla võiks ? Mis on allergia? Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon mingi aine suhtes.Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Allergia võib tekkida praktiliselt kõige suhtes, kuid sagedamini on allergeenideks toiduained, õietolm, kodutolm, kemikaalid, loomad, ravimid vms. Kuidas allergia tekib? q Allergilise haiguse tekkimise eeldus on kokkupuude ainetega, mille vastu organismis on moodustunud vastuaineid - immunoloogiliselt aktiivseid rakke ehk lümfotsüüte. Kui satutakse uues-ti selliste ainetega kokku, hakka-vad immuunsüsteemis mingil põhjusel toimuma biokeemilised reaktsioonid, mis põhjustavad allergilisi sümptomeid. q Allergeen on allergilist reaktsiooni põhjustav aine, enamasti valkaine
Allergia Mis on allergia? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem
Põhimõtteliselt võib allergilisi reaktsioone jaga kaheks: ühed mis on üliägedad ning eluohtlikud (anafülaktiline reaktsioon) ning teised, mis on kergemakujulised ning elu ei ohusta. Allergia võib olla bronhiaalastma tekke põhjuseks. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Sagedamini esinevad hingamisteede sümptomid: vesine nohu, aevastamine, köha, hingamisraskused. Lisaks tavaliselt ka pisaratevool. Nahanähtudena avalduv allergia põhjustab naha punetust, sügelemist ning nahapinnale võivad tekkida kublad (urtikaaria) Toiduallergia põhjustab sagedamini iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust. Kõikide ülitundlikkuse tüüpide korral võib kaasneda ka peavalu. Allergiat tingitud astmale on iseloomulikud hingeldus ning õhupuudushood. DIAGNOOSIMINE Allergiat aitavad diagnoosida tüüpilised sümptomid. Tavaliselt tehakse põhjalik küsitlus
Tallinn 2011 1 SISSEJUHATUS ,,Mis lõunaks on?", ,,Kas ma saaksin ka?". Ei möödu päevagi, ilma, et me mõtleksime söögile, kusjuures näljasena me eriti muust ei mõtlegi. Sööme, kui oleme õnnelikud; sööme, kui oleme kurvad. Toiduga tähistame nii suuri sündmusi kui ka muid erilisi hetki oma elus. (L. Hammond, L. Rominger, 2005. Kokaraamat, toiduallergia lastele : 9). Mis aga juhtub, kui toit, mida tahame, igatseme ja vajame, meid hoopis haigeks teeb? ,,Teil on allergia!" Selline diagnoos tekitab ebakindlust, pelgust ja küsimusi. Miks just minul? Mis seda põhjustab? Kuidas ennast ja oma lähedasi aidata? Mis allergiaga täpselt tegemist on jne. Alati pole sugugi lihtne öelda, mis allergiat tekitab. Selleks võib olla palju erinevaid põhjuseid ja tegureid, isegi toit mida me igapäev eluspüsimiseks vajame. Paljud ei tule selle pealegi, et tervisehädasid võiks põhjustada allergia ehk ülitundlikkus mõne toiduaine suhtes. Krooniline
Põhitoiduained tuleb asendada samaväärsetega, üldtuntud toiduallergeenid asendamist ei vaja. Sobiv menüü kujundatakse igaühele individuaalselt toidupäeviku abil koostöös arsti ja lapsevanema vahel. Toiduallergia põhjustajad on igal toiduallergiat põdejal erinevad. Imiku- või väikelapseeas avaldunud toiduallergia korral toiduainete taluvus lapse kasvades enamasti taastub. Taluvuse taastumine oleneb ka allergeenist: pähkli, kala ja muna allergia võib kesta eluaegselt. Kõik toiduga seotud häired ei ole toiduallergia. Imikueas põhjustavad enam allergiat piim, muna, nisu, oder, riis, kaer, soja, oad, herned, banaanid, kala ja veiseliha. Mängu- ja koolieas on üheks suuremateks allergia põhjustajateks pähklid ja mandlid. Allergiat võivad põhjustada ka puuviljad (virsikud, kiivid, õunad jt) ja köögiviljad (paprika, tomat, kartul, seller jt.).
Allergia Mis on allergia ? Allergia on ebatavaliselt äge immuunvastus ainetele ehk allergeenidele, mis tavaliselt taolist reaktsiooni ei tingi. See on teatud liiki ülitundlikkus vastava aine suhtes. Allergiat võib esineda igas vanuses. Kuidas tekib allergia ? Esmakordsel allergeeniga kokkupuutel tekib tavaliselt tagasihoidlik reaktsioon, mis tingib antikehade tekke organismis. Teistkordsel kokkupuutel tekib aga äge reaktsioon, mis võib avalduda mitmesuguste erinevate haigusnähtudena. Põhimõtteliselt võib allergilisi reaktsioone jagada kaheks: ühed, mis on üliägedad ning eluohtlikud ja kergemakujulised, mis elu ei ohusta. Allergija sümptomid Sagedamini esinevad hingamisteede sümptomid: vesine nohu,
Allergia Allergia ehk �litundlikkus,on organismi h�ireseisund,mille korral m�ni iseenesest kahjutu aine (allergeen) kutsub esile spetsiifiliste antikehade tootmise immuuns�steemi poolt. Antigeenireaktsiooniga kaasnevad haigusn�hud. See on immuuns�steemi teatud liiki �litundlikkus vastava aine suhtes. Inimene, kes on allergiline mingi allergeeni suhtes, on allergik ehk allergiahaige. Allergiliste reaktsioonide vormid: I t��p � anaf�laktiline reaktsioon, atoopia;
MIS SEE ON? Allergia on imuunsüsteemi liiga tugev vastusreaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Sümptomid Nohu Hingamis raskused Aevastushood Peavalu Silmapõletik Lööbed nahal Ennetamine Hoidu allergeenidest Hoia puhtust Väldi ruume, kus suitsetatakse Valia riskivaba elukutse Ravi Mitte väljaravitav Imuunravi Ravimid Kokkupuute vältimine allergeeniga Levik Allergia on enam levinud arenenud riikides Tagajärjed Üldiselt taandub allergia allergeenist eemale hoides. Hingamisraskuste korral võib inimene lämbuda. Faktid Eestis on 150 000 allergikut Allergia on päritav haigus Mitmed allergiad taanduvad iseenesest Enamik allergiaid on hooajalised Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Allergy#Pharmacotherap http://www.olanex.ee/index.php?page=ul
Kõik kommentaarid