Allergia

Allergia ehk ülitundlikuse all mõeldakse organismi ebatavalist reaktsiooni mingile välis või organismis olevale tegurile ehk allergeenile.
Inimorganis püüab mitmete välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad , paljude elundite ja kudede rakud, veri , närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Allergia on see, kui mõnel inimesel on oma loomulik reageerimismehhanism häiritud ja kaitsereaktsioonid kulgevad teisiti, kui tavaliselt. Selle mõjul kujuneb välja ülitundlikkus ehk allergia. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid , nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed , seedeelundid, neerud , närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused.
Päritolu põhjal jagunevad allergeenid:

• väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid ;
  
• organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid.
  

Allergeene on väga palju:

• Erinevad tolmud, mis võivad pärineda mitmesugustest ainetest ja materjalidest ning on ka koostiselt ja toimelt erinevad. Tolmud sattuvad organismi peamiselt hingamisteede kaudu ning ärritavad neid. Samuti võivad erinevad tolmud ärritada silmade sidekesta ja nahka. Nendeks tolmudeks võivad olla näiteks elamutolm, puude õietolm ja taimede õietolm.
  
• Loomseteks allergeenideks nimetatakse allergeene, mis on tavaliselt