Alkohoolsete jookide tarbimise mõjud inimorganismile (2)

Antsla Gümnaasium


UURIMUSTÖÖ
ALKOHOOLSETE JOOKIDE TARBIMISE MÕJUD INIMORGANISMILE



Marilin Niilus


Antsla 2008
Hüpotees
Alkohoolsete jookide ja teiste meelemürkide kasutamine on tänapäeval väga laialdlaselt levinud ning see on suureks probleemiks kõikjal maailmas. Millist mõju ta siiski avaldab inimorganismile? Kumb joon jääb peale: kas tervist kahjustav negatiivne joon või mõnutekitav positiivne pool?
Taustinformatsioon

ALKOHOL - KANGE AINE
Etüülalkohol on legaalne ja ülimalt sõltuvusttekitav aine. Alkoholi sõltuvusttekitavad (adiktiivsed) omadused väljenduvad:
1. Alkoholi regulaarses kuritarvitamises.
2. Järsu mahajätmise katsed põhjustavad tugevaid ja valulikke sümptoome.
3. Kuritarvitamine võib viia alkoholi otsimise sundkäitumisele (himule) ja
4. Kuritarvitamine toob kaasa alkoholi tarvitamissageduse või annuste suurenemise (tolerantsi).
Alkoholi peamised adiktiivsed omadused avaldavad mõju aju ja kesknärvisüsteemi nendele piirkondadele, mis kontrollivad "jagatud tähelepanu" mehhanismi, samuti piirkonnale, mis tekitab klassikalist "füüsilise/psühholoogilise sõltuvuse sündroomi". Alkoholiga seotud aju närvikemikaalid kontrollivad lihaste lõdvestumist ja avaldavad rahustavat mõju. Alkoholi niisugused toimed on seletuseks kuritarvitaja vaoshoituse kaotamisele. Alkoholist endast, aga ka "narkootikume kuritarvitavast" elulaadist tingitud maksaskleroos pärsib keha ensüümisüsteemi. Niisugune pärssimine teeb nad "kõrge riskiastmega" grupiks nakkuste suhtes, millest mõned on eluohtlikud. Alkohoolikud ja veeni kaudu narkootikume süstijad annavad kõige suurema protsendi C-hepatiidi viiruse kandjatest. Sellel nakkushaigusel on suur suremusprotsent.
ALKOHOLI AJALUGU
Ehkki Ameerika ühiskonnas on alkohoolsete jookide tarvitamine üldiselt aktsepteeritav, kujutab alkoholi väärtarvitamine või kuritarvitamine sellegipoolest suurt narkoprobleemi ja ohtu tervisele. Alkoholi kuritarvitamine on avalikkust puudutav küsimus, kuna liigjoomine ei avalda mõju ainult joojale endale, vaid ka tema perekonnale, sõpradele, kaastöölistele ja naabritele.
Alkohoolsete jookide tarvitamine ja kuritarvitamine on juba ammu olnud vastuoluline küsimus. Selle on võtnud üles mitmesugused huvigrupid ja seadusandlikud kogud meie riigi sünnist saadik.
Alkoholi seostatakse "vanade heade aegadega". Erinevalt teistest mõnuainetest on see legaalne, seda reklaamitakse ja müüakse jaemüügiturul. Õigupoolest mängib alkohol tähtsat rolli paljude linnade ja riikide majanduses. Alkoholi kasutatakse religioossetel tseremooniatel, laulatustel ja peiedel ning antakse sageli kingituseks paljude erinevate sündmuste tähistamiseks.
Alkoholipoliitikat kontrollib valitsus. Erinevates osariikides on erinevad seadused ja eeskirjad vanuse alampiiri suhtes, millest alates tohib alkoholi seaduslikult osta ja tarvitada. Mõned osariigid ja valitsused müüvad alkoholi riiklikes poodides . Alkoholile on kehtestatud oluline maks ning valitsuse roll, huvi ja kontroll alkoholi asjus on osaliselt tingitud sellest maksust.
Puudub ühtne rahvuslik suhtumine mõõdukasse või seltskondlikku joomisse, mis oleks vastuvõetav igaühele. Ehk ei saa niisugust ühtset suhtumist kunagi olema. Küll aga on välja kujunemas üldine arvamus liigjooja, probleemse jooja ja alkohooliku kohta. Selle aluseks on süvenev arusaam, et alkoholism ja liigjoomine ei kujuta endast mitte ainult moraaliküsimuste ringi, vaid ka meditsiinilisi probleeme, mis kätkevad komplitseeritud ja vastastikku seotud keemilisi, füsioloogilisi, psühholoogilisi ja sotsioloogilisi aspekte .
Ehkki on saanud selgeks, et enamus inimesi nõuaks edaspidigi taga oma õigust juua, on samuti jõutud arusaamisele, et liigne joomine ning enda ja teiste elu ohtuseadmist ei saa enam sallida. Alkoholismiprobleem on nüüd tunnistatud rahva tervise probleemiks, mis tungivalt nõuab intelligentset ja praktilist tegutsemist praeguseks omandatud paremate teadmiste põhjal selle põhjustest ja võimalikest ravivõimalustest.
Roolijoomise roll on olulisem, kuna liiklusõnnetuse tagajärjed on raskemad . Kuni 59% surmaga lõppenud avariidest ja 25% surmajuhtumiteta õnnetustest on seotud roolijoodikutega. Suremus maanteedel on pidevalt tõusnud, tänapäeval saab igal aastal surma juba umbes 70 000 ameeriklast. On näidatud, et pooled maanteedel esinenud surmajuhtumitest on seotud alkoholiga. Umbes kaks kolmandikku alkoholiga seotud surmajuhtumitest põhjustavad kroonilise joomaprobleemiga sõidukijuhid. Noored juhid ja seltskondlikud