vaatamata selle tarvitamisest põhjus- tarvitamise toimel on arenenud üks alkoholisõltuvuse tatud püsivatele või korduvatele füüsi- sümptomitest. Alkoholitaluvus sõltub ka kehakaalust, listele ja psüühilistele probleemidele. soost ja east. Jätkuv alkoholi rohke tarvitamine kurnab organismi kaitsejõude ning tekib vastupidine nähtus: alkohoolik jääb purju juba poolest pudelist õllest. Võõrutusnähud e pohmelus Alkoholi võõrutusnähud, rahvapäraselt “pohmelus” või “kassiahastus” on pärast joomist ilmnevad halb enesetunne, nõrkus, väsimus, peavalu, suu kuivus, higistamine, oksendamine, südameklop- pimine, närvilisus ja käte või kogu keha värisemine. Kehaliste sümptomite kõrval esinevad ka psüühilised nähud: süü, häbi, alaväärsustunne ja masendus. Nimetatud sümptomid esinevad ka
Alkoholism kui haigus Kredi Aim 12 b Kredi Aim 12b Mis on alkoholism? Tõsine, progresseeruv haigus, mis on tingitud alkohoolsete jookide süstemaatilisest tarbimisest. Tekib organismil sõltuvus etanoolist. Alkoholik ei suuda joomist õigel ajal lõpetada. Tekivad aja jooksul muutused, mis ei lase ilma alkoholita funktsioneerida. Kui alkohoolik ei saa juua, tekivad tal nn. ärajätunähud: vappumine, külmavärinad. Mida teeb alkohol inimesega? Alkohol on depressant, mis mõjutab sinu kesknärvisüsteemi tegevust. Mõjutab iga organi tegevust ja võib põhjustada mitmeid haigusi ja mis on väljaravimatud (maksahaigused,vähk, ajukahjustusi) Võib vähendada meessuguhormoonide hulka mehe organismis ja muuta ta suguvõimetuks. Naine ei pruugi sünnitada terveid lapsi. Kuidas saad aru, kas inimene
tekib vastupandamatu tung alkoholi järele, millest saab alguse järjekordne joomasööst. - Alkoholitaluvus tõuseb esialgu veelgi, siis jääb püsima individuaalselt kõrgele nivoole, mõnikord aastateks. - Mälulüngaga joobed muutuvad reeglipäraseks. - Arenevad edasi püsiva iseloomuga psüühilised muutused . Inimene muutub üha ükskõiksemaks oma ühiskondliku positsiooni ja elus edasijõudmise suhtes. Algavad tööluusid, huvid kitsenevad. Alkohoolik 5 muutub emotsionaalselt labiilseks, kergesti ärrituvaks, vahel agressiivseks. Mitmetes elundites tekivad orgaanilised kahjustused: krooniline gastriit, krooniline maksapõletik, sageli ka südamelihase ning kesknärvisüsteemi kahjustused. Teise staadiumi kestus on suurte individuaalsete erinevustega. Mõnel alkohoolikul areneb juba ühe-kahe aasta pärast alkoholismi kolmas staadium, mõnel kulub
ALKOHOLI MÕJU INIMORGANISMILE ALKOHOL Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli ehk viinapiiritust sisaldav jook. Alkoholi (ertüülalkohol, etanool) on kasutatud väga ammustest aegadest. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkohol on kaloririkas jook 1 pits viina või väike klaas veini sisaldab sama palju kaloreid kui 1 supilusikatäis suhkrut! Alkohoolsed joogid jaotatakse kolme rühma: · kanged alkohoolsed joogid alkoholisisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid) · lahjad alkohoolsed joogid alkoholisisaldus 622 mahuprotsenti (veinid, vermutid) · vähese alkoholisisaldusega joogid alkoholisisaldus 0,56 mahuprotsenti (õlled, siidrid) Kui inimene joob, imendub alkohol maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) välju
Antsla Gümnaasium UURIMUSTÖÖ ALKOHOOLSETE JOOKIDE TARBIMISE MÕJUD INIMORGANISMILE Marilin Niilus Antsla 2008 Hüpotees Alkohoolsete jookide ja teiste meelemürkide kasutamine on tänapäeval väga laialdlaselt levinud ning see on suureks probleemiks kõikjal maailmas. Millist mõju ta siiski avaldab inimorganismile? Kumb joon jääb peale: kas tervist kahjustav negatiivne joon või mõnutekitav positiivne pool? Taustinformatsioon ALKOHOL KANGE AINE Etüülalkohol on legaalne ja ülimalt sõltuvusttekitav aine. Alkoholi sõltuvusttekitavad (adiktiivsed) omadused väljenduvad: 1. Alkoholi regulaarses kuritarvitamises. 2. Järsu mahajätmise katsed põhjustavad tugevaid ja valulikke sümptoome. 3. Kuritarvitamine võib viia alkoholi otsimise sundkäitumisele (him
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
2x0,96.- mis Swedbangas üle kandsin andsid mulle täpselt 100punkti , mis olid selle faili laadimiseks vajalikudNüüd on ka need läind.Tuli ainult mIngi veateade , mille ma kogemata eest ära lasin ja ei oska nüüd ka tänu sellele kirjeldada, Kahkuks.Sos!!!
Tiina Merbach
Kõik kommentaarid