Fruktoos- eelkõige puuviljades, magusaim, 13. Sahharoos- C12H22O11 leidub taimedes(suhkrupeet ja roos)laguneb seedimisel kui ka pärmseente toimel 14. Tärklis- (C6H10O5)n- looduslik polümeer, valge pulbriline aine, külmas vees ei lahustu, tähtis toit- ja varuaine 15. Tselluloos- (C6H10O5)n- tähtis looduslik sahhariid, märgub kergesti, põleb hästi 16. Tärklis- tähtis toitaine Tselluloos- märgub kergesti, põleb hästi 17. Rasvad on vett tõrjuvad ühendid, saadakse glütseroolist ja rasvhapetest, leidub elusorganismides 18. Rasvad- ei märgu, loomsed tahked ja taimsed vedelad, mõned rääsuvad õhu käes seistes, muutuvad kibedaks ja omandavad terava maitse, ei lahustu 19. Valgud on väga reageerimisvõimelised ja välismõjude suhtes väga tundlikud ühendid 20. võtavad osa organismi kasvamisest ja paljunemiset, panevad liikuma ja on ehitusmaterjaliks 21
Kindlaks saab teha filtripaberiga. Juur ja puuviljades on ~1%. Pähklites, lihas, vorstis ~50%. 35. Sahhariidid. Sahhariidid monosahhariidid polüsahhariidid Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass ja inimesele elutähtsad. Glükoos Tärklis Sahharoos Tselluloos Fruktoos 36. Nukleofiilne asendusreaktsioon, nukleofiilid ja elektrofiilid. 37. Rasvad. Rasvhapete ja glütserooli estrid. Puhtad on värvusetu, lõhnata ja maitseta. Vees ei lahustu, lahustuvad benseenis, eetrites, alkoholis. Vedelad on õlid, kuid võivad ka tahked olla. Kõrge keemistemp., madal sulamistemp.. Kõrge toiteväärtusega. Küllastumata rasv (nt kala) on tervislikus toidus. Kasutatakse toiduainete tööstuses, seebi tootmiseks, õlid, kosmeetilised kreemid, määrdeained, ravitööstus jne. Hüdrolüüsivad tekib rasvhape ja alkohol Reageerivad leelisega seep
4) butaan- C4H10 H(vesinik)-üks side 5) pentaan- C5H12 6) heksaan- C6 H14 7) heptaan- C7 H16 8) oktaan- C8 H18 9) nonaan- C9 H20 10) dekaan- C10H22 2)Teooria( õp lk 96-111): Alkoholid( üldvalemiga ROH ) Alkoholid-alkaanidest tuletatud ühendid · molekulis üks või enam vesinikuaatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga (- OH-rühmaga) · veesõbralikud, lahustuvad vees paremini kui alkaanid · ei muuda vesilahuse keskkonda · mõned alkoholid on mürgised · alkoholid ei ole alused Metanool (CH3OH) e. puupiiritus · saadakse:metaani oksüdeerumisel või CO redutseerumisel · mürgine, värvitu,põletava maitsega,seguneb veega(keeb 65C juures) · kasutatakse: lahustina, mootorikütusena jne. Etanool(CH3CH2OH) e. piiritus · saadakse: pärmseenekeste toimel suhkrule · iseloomuliku lõhna ja põletava maitsega,värvitu, veest väiksema tihedusega(seguneb hästi) ( keeb 78C juures) · kasutatakse:alkohoolsete jookide valmistamiseks,vedelate ravimite
· Kasutatakse autode raskesti külmuvate jahutusvedelike koostises (antifriisides), polümeeride valmistamisel. HOCH2CH(OH)CH2OH propaantriool (glütserool) · Füs om.: siirupitaoline, värvitu, magusamaitsega vedelik, pole mürgine, seguneb veega. · Saadakse kõrvalsaadusena rasvade lagundamisel (seebi keetmisel) · Kasutatakse kreemide ja teiste kosmeetikatoodete valmistamiseks ja polümeeride lähteainena. Alkoholid on veesõbralikud ühendid. Alkoholid ei ole alused- nad ei lagune vees ioonideks. 2. Karboksüülhapped- on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma (-COOH) R--C--OH--O HCCOH metaanhape (sipelghape) · hapu lõhnaga, söövitav ja mürgine vedelik, seguneb veega. CH3COOH etaanhape (äädikhape) · hapu lõhnaga, söövitav vedelik, tahkub 17o C lähedal ja seguneb veega, pole mürgine. · Kasutatakse toidu maitsestamiseks ja marineerimiseks. · Nõrk hape Saadakse alkoholi aeglasel oksüdeerumisel.
*piirituses on 96-98% etanooli *iseloomulik terav lõhn ja kõrvetav maitse *keemistemperatuur on 78°C*tahkumistemperatuur on -117°C*seguneb veega igas vahekorras*½ liitrit absoluutset alkoholi on harjutamata organismile tappev Glütserooli ehk propaan1,2,3triooli füüsikalised omadused:*Värvitu *siirupi taoline *magusa maitsega *vees väga hästi lahustuv *kuumutamisel laguneb aga ei kee *kõhtu lahtistava toimega *kuulub rasvade koostisesse *kasutatakse kreemides Kõik alkoholid põlevad CH3OH+1,5O2 ->CO2+2H2O ; CH3CH2OH+3O2->2CO2+3H2O Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma, mis määrab ära hapete füüsikalised ja keemilised omadused Metaanhape ehk sipelghape füüsikalised omadused*värvitu *terava lõhnaga *vees lahustuv *toatemperatuuril vedelik *söövitav Etaanhape ehk äädikhape ehk CH3COOH füüsikalised omadused*värvitu * iseloomuliku lõhnaga *vees lahustuv *keemistemperatuur 103°C *söövitav *hapu maitsega
· Tselluloos: valge, tahke, värvus sõltub allikast, vees ei lahustu, kuid on hüdrofiilne, inimorganismis ei seedu, on taimede konstruktsioonimaterjal. RASVAD · Rasv Elutähtis ühend, mis koosneb glütseroolist ning pikkadest karboksüülhappe jääkidest. · Liigitatakse tahketeks (loomsed rasvad) ja vedelateks (taimsed ja kalarasvad). · Leidub kõikides organismides. · On varuained, annavad palju energiat. · Vees ei lahustu, kuid rasvad ise on head lahustid. · Liigsed sahhariidid muutuvad rasvadeks ja ladestuvad organismis. · Rasv ei ole polümeer VALGUD · Valk Elutähtis ühend, mis koosneb aminohappest. · Aminohape Orgaaniline ühend, mis koosneb karboksüülrühmast ja aminorühmast. · Üldkuju: · Erinevaid aminohappeid on meie organismis 20. Need aminohapped on moodustanud umbes 50 000 erinevat valku. · Valkudest koosneb meie keha
2)alkoholaadiga 3)ammoniaagiga 4)tsüaniiidiga 5)amiiniga. Seal reaktsioonis 1)ründav osake on nukleofiil. 2) Tugevam nukleofiil tõrjub nõrgema nukleofiili välja. 3) Lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. Tugevad nukleofiilid ( :OH-, :OR- alkoholaad, :CN- tsüaniid, :NH2 ) Nõrgad nukleofiilid ( :RCOO- , :Hal- , H2O, POH Alkoholid on orgaanilised ained , mis sisaldavad hüdroksüülrühma (OH), kui alkoholis on mitu OH rühma , siis on mitme hüdroksüülsed alkoholid. Alkoholide üldvalem on CnH2n+1OH , lõppliide ool. Alkoholile nime andmisel antakse OH rühmale väiksem koha number. Isomeeria- võid muuta OH asukohta, tuua sisse metüülrühma. Alkoholide keemilised omadused a) Põlemine 2C3H7OH+ 902 = 6CO2+ 8H2O b)reaktsioon aktiivse metalliga 2C3H7OH+ Na = 2C3H7ONa+ H2 , tekib alkoholaat rühm. (naatriumpropanolaat). c) Alkoholid oksüdeeruvad aldehüüdiks CH3CH2OH +O2 = 2CH3CHO + 2H2O ehk C2H5OH + O2 = CH3CHO + H2O
Väga väikesed kogused ei ole mürgised. Aldehüüdide ja ketoonide leidumine looduses: ( Väga väikesed kogused ei ole mürgised. ) Väga paljude looduslike ainete ja toitude lõhnabukett koosnebki alkoholidest, aldehüüdidest ja ketoonidest. Näiteks: Juustu lõhn koosneb 40...150 ainest, millest 80% on etanaal, butanaal ja propanoon. Kala lõhn amiinid, aldehüüdid, ketoonid. Veini lõhn - aldehüüdid, ketoonid, estrid. Lillelõhnad alkoholid + aldehüüdid Leidub kohvis, leivas ja küpsetes puuviljades - on taimede ainevahetuse saaduseks. Tekivad : õhku autode heitgaasidest, tubaka ja marihuaana suitsust. (marihuaana põhjustab DNA muutusi, Alzheimeri tõbe) Rasva kõrbemisel pannil tekivad mürgised aldehüüdid ära kasuta vana kõrbenud rasva uuesti vähkkasvajad. Keemilised omadused: Põlevad hästi 2CH3CHO + 5O2 = 4CO2 + 4H2O C4H9CHO + 7O2 = 5CO2 + 5H2O Aldehüüdide redutseerumisel = alkohol
Kõik kommentaarid