Alkoholid (0)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Alkoholide ajalugu ja valmistamine

Alkoholid Kust alguse sai? Alkohol sai alguse juba kivi ajast kust on leitud sellest ajast pärit õllekanne. Ehk siis umbes kümme tuhat aastat enne kristust sai alguse alkohol õlle näol. Arvatakse ka, et õlle läbi leiutati ka leib. Dzinn Dzinni lähteaineks on neutraalne piiritus. Vajaliku kvaliteetse baaspiirituse hangib või valmistab tootja ise. See tähendab, et esmalt valmistatakse maisil, odral või rukkil põhinev meski, mille kääritamisel saadakse 6­7% alkoholisisaldusega virre. Baasbiiritust, mis nüüd saadakse, iseloomustab 70-90% alkoholisisaldus. Järgnevat piiritus lahjendatakse

Keemia

3

doc

Alkohol ja alkoholi alaliigid

Alkohol Alkohol - (keemilise nimetusega etanool või etüülalkohol) on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad Lähis-Idast ja Vahemeremaadest Mono- ja oligosahhariide (suhkruid) sisaldavatest taimemahladest või muust

Keemia

9

odt

Joogiõpetus

3. puuvilja ja marja 4. emulsioon 5. muud Likööre kasutatakse sagedamini jahutatud ja jäätisega segatud jookides ja shooterites. Likööre maitsestatakse: · Lillede · ürtide · seemnete · juurte · taimede · puukoorte · vürtsidega Emulsioonlikööride puhul kasutatakse koort, piima, mune. Esimesed liköörid valmistati Vana-Egiptuses. Likööride aluseks on brändi, rumm, viski või neutraalne alkohol. Valmimisaeg parandab nende maitset. Grand Marnier ­ kuulub likööride kõrgklassi, joogi sünniaeg on 1880. Grand Marnier aluseks on parim konjak (gordon jaune) ja (cordon rouge) Cordon Rouge tähendab punase paelaga apelsinilikööri. Veel toodetakse: 1. Cherry Marnierd 2. Cream Marnierd 3. Grand Marnierd Cuvee Speciale Dewars White Label Bells Johnnie Walker Red Label Bells Johnnie Walker Black Label Burbooni viski (Ameerikast) Dzinn

Joogiõpetus

11

doc

Alkoholi ajalugu ja liigitus.

pandud ka nende nimekasutusõigus. Tegelikult tehakse nüüdki suur osa tööst mehaaniliselt või lausa käsitsi ning lõpptulemuse kvaliteet oleneb endiselt ilmast ja inimesest. 2 Kalvadose ajalugu Veini ja siidrit mõistsid kääritada juba vanad kreeklased ning heebrealased, usutavasti ulatuvad ka destilleerimiskunsti algteadmised tagasi VIII sajandisse. Tänu araablaste invasioonile sai al-kuhl ehk kangem alkohol varsti tuntuks ka mitmel pool Euroopas. Algaegadel tegelesid saladusliku eluveega peamiselt apteekrid, alkeemikud ning usuvennad, kuid XVI sajandil täitsid viski, rumm, dzinn, tequila ning brändi juba ka lihtsurelike peekreid. Erinevalt viinamarjaviljeluseks sobivatest soojadest piirkondadest edenes tuultest räsitud Normandias paremini hoopis õunakasvatus, esimestena on sealseid uhkeid viljapuid kirjeldanud vanad roomlased. Hästi edenes ka karjakasvatus, just Normandiast on pärit

Keemia

31

odt

Joogiõpetus

Konjakisõnastik ALAMBIC- nii nimetatakse anumate ja seadmete kogumit, mida kasutatakse konjaki valmistamisel toorveini destilleerimiseks. BNIC- (Bureau National Interprofessionnel du Cognac) ­ konjakitootimise ametlik järelvalve- ja kontrollorganisatsioon. BONNE CHAUFFE- teine destilleerimine. BOUILLEUR- destilleerimisanum. BROUILLIS- esimene destillaat, mille valmistamiseks kulub umbes 12 tundi BRANDY- Euroopa reeglite järgi igasugune alkohol, mis on destilleeritud veinist ja on vähemalt 1 aasta laagerdunud tammeanumas. Minimaalne alkoholisisaldus peab olema 36% vol. (mahuprotsenti). Inglisekeelsetes maades kasutatakse tihti ekslikult konjaki sünonüümina. CAISSE- kast: kommertslik mõõt, mis sisaldab kaksteist 24 untsist pudelit 40- mahuprotsendilist konjakit. Kasti kogumaht on 8,4 liitrit, millest puhta alkoholi kogus on 3,36 liitrit. CHAI-laoruum (nn. Kelder), kus toimub konjaki laagerdumine tünnides.

Joogiõpetus

22

doc

Baaritöö

Splash - 2 dashi BL - baarilusikas tl - teelusikas spl - supilusikas ounze (pony) - unts Inglise puhul 1 unts = 28,4ml; Ameerika vedelike puhul 1 unts=29,6ml TEISENDAMINE 10 ml = 1cl (sentiliiter) 10 cl = 1 dl (detsiliiter) 10 dl = 1 l (liiter) Segujookide koostisosad Kõik segujoogid sisaldavad vähemalt kahte erinevat koostisosa: 1. põhi ehk baas- st põhialkohol, milleks on viin, dzinn, viski, brändi, rumm, jne. Tavaliselt on baasiks üks kange alkohol, mis samas määrab ära, missugusesse kokteilitüüpi jook kuulub. Jaotataksegi viinakokteilid, rummikokteilid, viskikokteilid jne. Baasosa peab olema vähemalt 50% kokteilist. Baas võib moodustada ka kahest joogist, siis nimetatakse segatüübiline kokteil. 2. põhja muutvad tegurid ehk muutjad annavad maitsevarjundeid, kuid ei tohi varjutada põhialkoholi maitset, samas peavad nad tugevdama kokteili eripära. Klassikaliselt (ka IBA reeglite järgi)

Joogiõpetus

28

doc

Baaritöö konspekt

Splash - 2 dashi BL - baarilusikas tl - teelusikas spl - supilusikas ounze (pony) - unts Inglise puhul 1 unts = 28,4ml; Ameerika vedelike puhul 1 unts=29,6ml TEISENDAMINE 10 ml = 1cl (sentiliiter) 10 cl = 1 dl (detsiliiter) 10 dl = 1 l (liiter) Segujookide koostisosad Kõik segujoogid sisaldavad vähemalt kahte erinevat koostisosa: 1. põhi ehk baas- st põhialkohol, milleks on viin, dzinn, viski, brändi, rumm, jne. Tavaliselt on baasiks üks kange alkohol, mis samas määrab ära, missugusesse kokteilitüüpi jook kuulub. Jaotataksegi viinakokteilid, rummikokteilid, viskikokteilid jne. Baasosa peab olema vähemalt 50% kokteilist. Baas võib moodustada ka kahest joogist, siis nimetatakse segatüübiline kokteil. 2. põhja muutvad tegurid ehk muutjad annavad maitsevarjundeid, kuid ei tohi varjutada põhialkoholi maitset, samas peavad nad tugevdama kokteili eripära.

Klienditeenindus

24

ppt

Alkoholid ja lihtalkoholid

ALKOHOLID Pipi Treial Tep10  Alkoholid? Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm (ad) (­OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Ehk alkohol on süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga " ool ". Akohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid.  Mida põhjustab? Emotsionaalseid muutusi Tajuhäireid Kõnehäireid Mäluhäireid Koordinatsioonihäireid Tasakaaluhäireid Võib põhjustada sõltuvust  Lihtalkoholid ?

Keemia

Kommentaarid (0)