Metanool ja etanool on maailmas kaks kõige enam toodetavat alkoholi. Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH. Ta on lihtsaim alkohol. Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH 3OH+2O2=2CO2+2H2O. Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Et metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile ehk etanoolile, juhtub tihti metanoolimürgistusi
Kristin Sõber 10.e Alkoholid Etanool, metanool Ülesanne 5 Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul
Iseseisevtöö Laura Aidla MJ112 Etanool ● Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. ● Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanooli molekul Tootmine ● Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. ● C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2 Selle protsessiga saab toota kuni 25% etanooli (kaheldav, tavaliselt mitte üle 15-16%), kuna pärmiseened surevad kõrgemas kontsentratsioonis.
Etanool Referaat Koostaja:Sten Marten Lahek Juhendaja:Evelin Maalmeister 9.c klass Tabasalu 2013 Sisukord 1. Leidumine 1.1 Etanooli leidumine 1.2 Etanooli saamine 2.Omadused 2.1 Füüsikalised omadused 2.2 Keemilised omdused 3. kasutamine 3.1 Etanooli kasutusalad ja oktaanarv 4. Kahjulikkus 4.1 Alkoholism ja selle tagajärjed 4.2 Raseduse ajal alkoholi tarbimine 5. 5.1 Rahvapärase nimetuse kujunemine 5.2 Alkoholisündroom 1 Kasutatud materjalid 1. www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Alkoholid %201.doc (1.1; 1.2) 2. 2.1 http://www.slideshare.net/karinnurme/tuntu d-alkoholid 2.2 http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholid 3. 3.1 http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool 4. 4
......................................................3 ..................................................................................................................................................3 1.Alkohol..................................................................................................................................4 2.Etanool..................................................................................................................................4 2.1.Mis on etanool?..............................................................................................................4 2.2. Füsioloogiline toime.....................................................................................................5 2.2.1. Promill ja joove......................................................................................................6 2.3. Kasutamine.........................................................................................................
Ohutegurid Gaasi / õhu segud on plahvatusohtlikud. Eriti tuleohtlik. Etanool Valem: CH3CH2OH Saamine või leidumine Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. Kasutamine Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite (plii, aromaatsed ühendid jt) asemel. Etanooli oktaanarv on väga kõrge, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaanarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada. Ohutergur Õhu segud on plahvatusohtlikud.
Raketitehnikas kasutatakse inhibiitoriga suitsevat lämmastikhapet. Samuti kasutatakse lämmastikhapet väävelhappe ja orgaaniliste nitroühendite tootmisel. Kontsentreeritud lämmastikhappe ja soolhappe segu vahekorras 1:3 on kuningvesi, üks vähestest reaktiividest, mis suudab lahustada kulda ja plaatina. Ohutegur Söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. Etanool Valem: CH3CH2OH Saamine või leidumine Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. Kasutamine Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga.
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Lihtalkoholid referaat Koostaja: Martin Lapin 2014 Sisukord: Alkoholid lk 3 Metanool lk 4 Butanool lk 5 Etanool lk 6 Propanool lk 7 Allikad lk 8 2 ALKOHOLID Alkoholideks nimetatakse aineklassi, mille molekulis on hüdroksüülrühm (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Lihtalkoholid jagunevad: metanool (CH3OH), etanool ehk etüülalkohol (C2H5OH) , propanool ehk propüülalkohol (C3H7OH), butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH). -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 . Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad
Kõik kommentaarid