50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
77 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
apppplagn
Õppematerjali autor
1. Alkoholid - on orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Eetrid - orgaanilised ühendid, kus kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. Seega on kahe süsinikuga seotud hapnik eetrite funktsionaalseks rühmaks. Ühealuseline ja mitmealuseline alkohol - Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nimetatakse ühealuselisteks alkoholideks, mitme hüdroksüülrühmaga alkohole mitmealuselisteks alkoholideks. Alkoholaat - aineklass orgaanilises keemias. Kontraktsioon nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Hüdrolüüsipiiritus - Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli
Süsiniku ja vesiniku aatom omavad seetõttu positiivset osalaengut ning hapniku aatom negatiivset osalaengut. Sel põhjusel alkoholides on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ja hapniku aatomiga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel elektrofiilsed tsentrid. Alkoholi molekulis hapniku aatomi side süsiniku aatomiga on palju tugevam ja püsivam kui hapniku side vesiniku aatomiga. Sel põhjusel alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine ning alkoholid käituvad pigem kui happed, eraldades vesinikioone (hüdrooniumioone). Niisiis alkoholid dissotseeruvad vees alkoksiidioonideks ja vesinikioonideks. Metanoolist tekib metoksiidioon, etanoolist tekib etoksiidioon jne. Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on
Süsiniku ja vesiniku aatom omavad seetõttu positiivset osalaengut ning hapniku aatom negatiivset osalaengut. Sel põhjusel alkoholides on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ja hapniku aatomiga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel elektrofiilsed tsentrid. Alkoholi molekulis hapniku aatomi side süsiniku aatomiga on palju tugevam ja püsivam kui hapniku side vesiniku aatomiga. Sel põhjusel alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine ning alkoholid käituvad pigem kui happed, eraldades vesinikioone (hüdrooniumioone). Niisiis alkoholid dissotseeruvad vees alkoksiidioonideks ja vesinikioonideks. Metanoolist tekib metoksiidioon, etanoolist tekib etoksiidioon jne. Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on
parüümides, lakkides, värvides, taimekaitsevahendites, ravimites jne. Lagundab osoonikihti, tekitab kasvuhooneefekti. 4) Polüvinüülkloriidi (PVC) kasutusalad ning mõju ja ohtlikkus organismidele Kasutusalad: PVC kangast valmistatakse põrandakatteid, vaipu, vahekardinaid, plastaknaid, tihendeid, ehitus- ja viimistusmaterjale. PVC toodete valmistamiseks kasutatav vinüülkloriid on osutunud kantserogeenseteks, põhjustades maksavähi teket. 5) Selgita mõisteid: alkoholid, kontraktsioon, hüdrolüüsipiiritus, sünteetiline piiritus, absoluutne alkohol, denatureerimine, antifriis. Alkoholid: orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkoholid - ühealuselised alkoholid(N:etanool), mitme hüdroksüülrühmaga - mitmealuselisteks alkoholideks (N: glütserool). Nimetustes tähistab alkohole lõppliide ool,
Veevabaks ehk 100%-list etanooli nimetatakse absoluutseks alkoholiks. Viimane saadakse sel moel, kui piiritusele lisada vett siduvaid aineid, nagu näiteks kaltsiumoksiidi või veevaba vask(II)sulfaati. [1] Tehnilisteks vajadusteks nimevat etanooli denatureeritakse ehk muudetakse joomiskõlbmatuks ja väga mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid (formaliin, püridiin jne.). Denatureeritud etanooli äratundmiseks värvitakse antud alkohol enamasti värviliseks. [1] Etanooli rahvapärane nimetus ,,piiritus" tuleneb ladinakeelsest nimest spiritus vini, mis tõlkes tähendab veini vaimu. Vahemeremaade rahvad oskasid viinamarjamahla kääritamisel veini valmistada juba 4000 aastat e. Kr. Kuid veinist etanooli õpiti tootma destilleerimise leiutamisega alles 11. sajandil. [2] Keemilised- ja füüsikalised omadused Alkoholide lahustuvuse vees tagab hüdroksüülrühma ja vee molekulide vastastikmõju ehk
Veevabaks ehk 100%list etanooli nimetatakse absoluutseks alkoholiks. Viimane saadakse sel moel, kui piiritusele lisada vett siduvaid aineid, nagu näiteks kaltsiumoksiidi või veevaba vask(II)sulfaati.Tehnilisteks vajadusteks nimevat etanooli denatureeritakse ehk muudetakse joomiskõlbmatuks ja väga mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid (formaliin, püridiin jne.). Denatureeritud etanooli äratundmiseks värvitakse antud alkohol enamasti värviliseks. 3) Puidutöötlemisjääkide töötlemisel Selleks töödeldakse puidujäätmeid (saepuru, puulaastud) suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist
Alkoholid Alkoholid · Alkoholideks R-OH nimetatakse ühendeid, milles hüdroksüülrühm on seotud esimeses valentsolekus oleva süsinikuaatomiga. Füüsikalised omadused · Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulidega. · Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees. Füüsikalised omadused · Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. · Alkoholid on narkootilise toimega ja mürgised. Füüsikalised omadused · Metanool ja kõrgemad alkoholid (alates
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkoholid Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ool, kusjuures esialgne lõpp aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid