TALLINNA TEENINDUSKOOL Ele-Riin Kirik O11MT ALKOHOLISM Lõputöö Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................... lk 3 Alkoholimõju.................................................................... lk 4 Kroonilise alkoholismi ehk joomatõbi staadiumid............ lk 5 Pohmell........................................................................... lk 7 Alkohol ja seksuaalsus..
SISUKORD SISSEJUHATUS Järgnev uurimistöö on kirjutatud teemal ,,Alkohol ja teismelised". Töö analüüsiv osa hõlmab noori vanuses 12-17 eluaastat ja nende vanemaid. Uurimuse käigus on noorte nimetuse all mõeldud teismelisi ehk 12-17 eluaastaseid inimesi. Teema valisin sellepärast, et see probleem on süvenenud ning mind huvitab ka noorte teadlikkus alkoholi osas mis on alkohol, selle kahjulikkus, alkoholi alased terminid, noorte esimene kokkupuude alkoholiga, kuidas ja kelle kaudu, enesetunne alkoholi tarbimisel, üldine arvamus alkoholist, alkoholi tarbimise alampiir. Alkohol on tuntud mürk kehale, mis muudab inimesed nii vaimselt kui ka füüsiliselt nõrgaks, tuimaks. Enesekontroll enda üle väheneb. Eriti suurt alkoholi tarbimise ennetamise rõhku peab panema noortele, kes alles avastavad alkoholi olemasolu ja tegema neile selgeks, mis alkohol endast tegelikult kujutab.
Tallinna Laagna Gümnaasium Kersti Annok 11IT ALKOHOL NING SELLE MÕJU LAAGNA KOOLINOORTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Alonov Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ALKOHOL....................................................................................................................6 1.1. Alkoholi olemus.....................................................................................................6 1.2. Alkoholi mõju........................................................................................................7 1.2.1. Südame- ja veresoonkond..............................................................................8 1.2.2
..... 7.ALKOHOLISÕLTUVUSE RAVI...................................................................... 8.POHMELL................................................................................................. KOKKUVÕTE................................................................................................ KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................. 2 SISSEJUHATUS Alkoholism on krooniline haigus, mis teatud punktis võib osutuda ka ravimatuks. Õigeaegse sekkumisega on võimalik haigust ohjata. Alkoholi esialgne toime on: lõõgastav, enesekontrolli alandav, stimuleerib positiivseid emotsioone, põhjustab eufooriat, alandab ärevust, hirmu, süütunnet, rahuldamatuse tunnet, tekitab soovi kunstlikult stimuleerida positiivseid emotsioone, alandab ka solvumisläve, emotsioonid esiplaanil ning ratsionaalne mõtlemine väheneb (E.G.U. Erapraksis).
........................................................... 7 Kerge joove...................................................................................................................... 7 Keskmine joove................................................................................................................ 8 Raske joove..................................................................................................................... 8 3. Alkoholisõltuvus ehk alkoholism.......................................................................................... 8 3.1. Alkoholisõltuvuse staadiumid........................................................................................ 9 Alkoholisõltuvuse 1. staadium.......................................................................................... 9 Alkoholisõltuvuse 2. staadium.......................................................................................... 9
........................................................... 7 Kerge joove...................................................................................................................... 7 Keskmine joove................................................................................................................ 8 Raske joove..................................................................................................................... 8 3. Alkoholisõltuvus ehk alkoholism.......................................................................................... 8 3.1. Alkoholisõltuvuse staadiumid........................................................................................ 9 Alkoholisõltuvuse 1. staadium.......................................................................................... 9 Alkoholisõltuvuse 2. staadium.......................................................................................... 9
Teine staadium - taluvuse tunduv tõus, võõrutussündroomi tekkimine ja süvenemine, mis on signaaliks kehalise sõltuvuse tekke kohta, mitmepäevased joomasööstud, mälulüngad, oma seisundi mõistmine, kuid suutmatus joomist lõpetada. Kolmas staadium - taluvuse alanemine, organismi kurnatus, kehalised haigused, kontrolli täielik kadumine joodava hulga ja oma käitumise suhtes. !!! Mida rohkem inimene kaalub, seda kiiremini alkohol organismis lagundatakse. Tumedamat värvi alkohoolsed joogid kipuvad tekitama suuremat pohmelli, sest sisaldavad rohkem toksilisi lisaaineid. Need on veini või piirituse tootmise käigus tekkinud kõrvalsaadused, mis annavad igale joogile iseloomuliku välimuse. Purjuspäi magades on une kvaliteet halvem kui kaine peaga. Nii võib ärgates olla magamatuse tunne. Alkohol paneb teid küll kiiresti uinuma, kuid kui selle mõju mõne tunni pärast nõrgeneb.
.........................................................................................4 1.1 Alkoholi ajalugu ja olemus..................................................................4 1.2 Alkoholisituatsioon...........................................................................5 1.3 Alkoholi mõju organismile...................................................................6 1.3.1 Alkoholi mõju lapse organismile..........................................................7 1.4 Alkohol ja noored..............................................................................8 1.5 Ühiskondlikud probleemid.........................................................................................9 2.Uuring Tallinna 37.Keskkooli noorte suhtest alkoholiga.....................................10 2.1 Uuringu hüpotees...............................................................................10 2.2 Uuringu sisu....................................................................
Tallinna Tööstushariduskeskus ALKOHOL Referaat Õpilane: Caroline Sünd Juhendaja: Aire Brük Tallinn 2012 Sisukord Mis on alkohol? ............................................................................................................................. 3 Alkoholi olemus .............................................................................................. 4 Kui palju on liiga palju? ................................................................................................................ 5 Alkoholi mõju tervisele...................................................................................... 6
.................................................................................................................. 38 2 Sissejuhatus Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool(CH3CH2OH)alkohol . Alkohol on kaloririkas jook 1 pits viina või väike klaas veini sisaldab sama palju kaloreid kui 1 supilusikatäis suhkrut! Alkohoolsed joogid jaotatakse kolme rühma: kanged alkohoolsed joogid alkoholi sisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid) lahjad alkohoolsed joogid alkoholi sisaldus 622 mahuprotsenti (veinid, vermutid) vähese
Seda näitab ka aastast aastasse suurenev alkoholi müük Eestis. Kõige rohkem juuakse eestlaste hulgas kanget alkoholi. Iganädalased tarbijad moodustavad sõltuvalt alkoholisordist 1025% täisealisest elanikkonnast. Eestlaste hulgas viidi läbi ka küsitlus, et miks juuakse alkoholi. Kolm kõige esiletõusvamat põhjust olid: tähtpäevad, tarbimine seltskonna pärast ja lihtsalt maitsevad. Lisaks toodi välja ka, et alkohol aitab lõõgastuda ja pingetest vabaneda. Küsitluses tõusis esile ka see, et linnainimesed joovad just rohkem oma probleemida pärast ja kaaslaste survel tarbivad alkoholi madalama sissetulekuga inimesed. Elanike hinnangul on alkoholist tingitud probleemides süüdi ka ühiskonna üldine soosiv hoiak alkoholipruukimisse ja nad arvavad, et alkoholi tarbimine pole aastate jooksul oluliselt muutunud. ALKOHOL JA NOORED
supilusikatäis suhkrut! Alkohoolsed joogid jaotatakse kolme rühma: · kanged alkohoolsed joogid alkoholisisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid) · lahjad alkohoolsed joogid alkoholisisaldus 622 mahuprotsenti (veinid, vermutid) · vähese alkoholisisaldusega joogid alkoholisisaldus 0,56 mahuprotsenti (õlled, siidrid) Kui inimene joob, imendub alkohol maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. ALKOHOL KEEMILINE AINE ETANOOLI MÕJU INIMORGANISMILE Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid
. 5 1.2 Alkoholi mõju ja kahjulikkus.......................................................................................5 1.3 Alkoholi tarbimine Eesti ja muu maailma noorte seas.................................................6 1.4 Avalik arvamus alkoholi tarbimise kohta. ...................................................................7 1.5 Joobe astmed................................................................................................................ 7 1.6 Alkohol ja tervis........................................................................................................... 8 1.7 Alkoholi tarbimisega seonduvad terviseriskid.............................................................9 2. Metoodika ja andmeanalüüsi meetodid............................................................................11 2.1 Valim..........................................................................................................................11 3
12 klass ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE Uurimistöö Juhendaja: Valev Kald Maardu 2014 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 4 1.1.ALKOHOL................................................................................................................................5 1.1.1 Alkohol seaduse mõistes.........................................................................................................5 1.1.2. Alkohol teaduslikus mõistes..................................................................................................5 1.2. Eesti alkoholikultuur.................................................................................................................5 1.3. 2013.aasta Eestis...............................................................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Liina Joonsaar Sõltuvused Referaat Juhendaja:Astrid Sinisalu Pärnu 2010 Sissejuhatus Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem,uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad siin nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid. Eksisteerib erinevaid sõltuvuse liike: · Psüühiline · Füüsiline · Sotsiaalne · Seksuaalne
Tugev alkoholi tarvitamine on põhjuslikult seotud mitmete südame- ja veresoonkonnahaiguste, seedetrakti ja närvisüsteemi haiguste, samuti pahaloomuliste kasvajate ja erinevate psüühikahäirete, vigastuste, õnnetusjuhtumite ning loote ja vastsündinute tervisehäirete tekkega. Paljudel inimestel võib joomine järk-järgult kontrolli alt väljuda ja alkoholitarvitajal kujuneb välja alkoholisõltuvus ehk alkoholism. Alkoholismi iseloomulikeks tunnusteks on : ·Geneetiline haavatavus : pärilikkuse roll 5070% ·Bioloogilised riskifaktorid : madal alkoholilävi ·Aju funktsiooni häired : dopamiinsüsteemi jt muutused 4 ·Efektiivsed neurobioloogilised ravisekkumised : opioidretseptori antagonistid ·Efektiivne neurobioloogiline preventsioon : ADHD ravi noortel (Lehtmets 2013) Oma omadustelt on alkohol kesknärvisüsteemiprotsesside pidurdaja (depressant). Kesknärvisüsteem
joojale endale, vaid ka tema perekonnale, sõpradele, kaastöölistele ja naabritele. Alkohoolsete jookide tarvitamine ja kuritarvitamine on juba ammu olnud vastuoluline küsimus. Selle on võtnud üles mitmesugused huvigrupid ja seadusandlikud kogud meie riigi sünnist saadik. Alkoholi seostatakse "vanade heade aegadega". Erinevalt teistest mõnuainetest on see legaalne, seda reklaamitakse ja müüakse jaemüügiturul. Õigupoolest mängib alkohol tähtsat rolli paljude linnade ja riikide majanduses. Alkoholi kasutatakse religioossetel tseremooniatel, laulatustel ja peiedel ning antakse sageli kingituseks paljude erinevate sündmuste tähistamiseks. Alkoholipoliitikat kontrollib valitsus. Erinevates osariikides on erinevad seadused ja eeskirjad vanuse alampiiri suhtes, millest alates tohib alkoholi seaduslikult osta ja tarvitada. Mõned osariigid ja valitsused müüvad alkoholi riiklikes poodides
tarvitamine omandab inimese käitumises kõige suurema tähenduse. Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused: · Tugev tung tarvitada ainet. · Võimetus kontrollida tarvitatava aine koguseid ja tarvitamise kestvust. · Võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõppedes. · Tolerantsuse teke tarvitatava aine suhtes. · Järjest suurenev ajahulk, mis kulub sõltuvusaine hankimisele ja tarvitamisele. Eristatakse: · Psüühiline sõltuvus - tugev soov sõltuvusainet tarvitada. · Füüsiline sõltuvus - sõltuvusaine puudumisel tekivad tunduvad tervisehäired ehk võõrutusnähud. Sõltuvus ei teki üle öö, tekib etapiviisiliselt: proovimine tarvitamine liigtarvitamine sõltuvus (Sõltuvus (narkoloogia), 22.12.2010) 1.1 Tagajärjed Süstimine: tekivad armid, veenipõletikud, mustad süstlad levitavad mitmesuguseid haiguseid nt. AIDS. Nuusutamine: nina limaskestade kahjustused, tekivad verejooksud
saamiseks. Seda võib põhjustada suhete halvenemine, probleemid koolis või lihtsalt halb keskkond. Tahetakse midagi, mis aitaks probleeme unustada. Esialgu tundub see lahendusena, kuid lõpuks on meelehärmi hulga rohkem. See, kas inimene lõpetab sõltuvusega või ei, oleneb tema mõtteviisist. Meelemürkide kasutamise teekond algabki põnevast mängust, mille tagajärjeks maailma eest peitupugemine. Nõrga iseloomuga on sõltuvus kiire tulema, mistõttu tuleks oma probleemidele leida teistsugune lahendus. Selle töö eesmärk on lahti seletada erinevate meelemürkide mõju organismile, sõltuvuse tagajärgi ning suurendada selle teema suhtes natukenegi teadlikust. 3 MEELEMÜRKIDE LIIGID Meelemürkide alla kuuluvad suitsetamine, narkootikumid, alkohol ning ka retseptiravimid, mida võetakse ettenähtust rohkem. Kanep (Lisa 2)
Klass: 10 C Juhendaja: Anti Liiv Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Uimastid ehk mõnuained...................................................................................................................4 1.1 Sõltuvus.....................................................................................................................................4 1.1.1 Sõltuvuse liike on mitmeid:...............................................................................................5 1.2 Uimastikahjustused inimese tervisele........................................................................................5 1.3 Uimastikahjustused ühiskonnale..........................................................
Sauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid
Ettevaatlikud peavad kofeiinirikka kohvi liigtarbimisega olema närvisüsteemi häiretega inimesed, neil võib oodatud kasu asemel ilmneda vastupidine efekt. Suurtest kofeiiniannustest tuleks hoiduda kurnatuse ja stressiseisundi korral. Arvatakse, et rohkem kui pooltel igapäevastel kohvijoojatel on kofeiinisõltuvus. Sõltuvuse aste on otseses seoses päevas tarbitud kohvi hulgaga. Kuni 4 tassi kohvi päevas mõjub üldjuhul toniseerivalt, virgutavalt, osadel tarbijatel nõrk sõltuvus. 6-8 tassi kohvi päevas: tugevam sõltuvusreaktsioon, mõju psüühikale, võimendatakse olemasolevaid häireid. Üle 10 tassi päevas: riskivad sellega, et liigne kofeiin võib osadel põhjustada otseseid KNS-i talitluse häireid ebastabiilsust, ülierutuvust jne. Kofeiin on tugev mao ja seedekulgla ärriti kõrvetised ja valu seedekulglas. Suured kofeiinikogused 0,5g ja rohkem võivad põhjustada mürgituslaadseid seisundeid. Kohvi kasulik mõju tervisele
12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon 5. Inimene sotsiaalse grupi ja ühiskonna liikmena 6. Isiksuse areng ja arengut mõjutavad tegurid 7. Sotsiaalne küpsus ja teovõimelisus 8. Tervis ja tervislik eluviis 9. Tolerantsus: luba olla erinev; kaasinimest arvestav käitumine Sõltuvuskäitumisest üldiselt · Sõltuvus (addiction),tulenenedes lad. keelest- ad dicere = end loovutama, anduma, pühenduma. · Sõltuvus (dependence) teaduslik termin. · Inimese pürgimus positiivse minakontseptsiooni poole on nii tugev, et need, kes ei suuda sellist kogemust normaalse elu ja vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline
nende ealiste iseärasuste tõttu. Laste- ja noortega juhtuvad traumad on seotud nii järelevalvetuse kui ka puuduliku teabe/õpetusega ja esmaabi andmise vähesest oskusega. 2006. aastal tehtud uuringu tulemused näitavad, et piisavalt ei kasutata laste jaoks mõeldud kaitsevarustust ning ligi pooled lapsevanematest ei ole rääkinud oma lastele, mida tuleks teha ohuolukorras või kui kellegagi on juhtunud õnnetus. 5. Alkohol kui riskifaktor elanike tervisele. Riskid ·Ühest liigsest joogist piisab, et enesekontroll kaoks. Kõne muutub segaseks, tekivad tasakaaluhäired ja oksendamine; ·Et tervist mitte rikkuda, ei tohiks mehed regulaarselt juua alkoholi rohkem kui 4 ühikut päevas ja naised rohkem kui 2 ühikut päevas. Pärast suuremat joomapidu tuleks vähemalt 3 päeva üldse mitte alkoholi tarvitada, et võimaldada organismil taastuda;
tulenevad 3) käitumisest tulenevad tervist toetavad või tervist nõrgestavad tegurid (toitumine, liikumine, suitsetamine, alkohol) 4) keskkonnatervis saastatus, joogivesi5) tervishoid haiguste ennetus, tervisearendus, ravi, hooldus 6) tervise edendus / Tervisekasvatus (indiviid, grupp, ühiskond)/Terviseõpetus.Vanematepoolsed determinandid: rinnapiimatoit, suitsetamine kodus, vanemlik hoolitsusLapse elutsükli determinandid: KA, suitsetamine, alkohol ja uimastite tarvitamine. Teised tegurid: ülekaalulisus ja rasvumine, lapsed institutsioonides, varane koolist lahkumine, haridustase, õhu saastatus. 4. Tervise edendamine kui ideoloogia ja tegevus.Tervise edendamine on inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Tervise edendamine kui ideoloogia, mis hakkab omandama üha suuremat kaalu tervishoiupoliitika kujundamisel. See on tegevus, mis innustab inimesi
tunded - Suhteprobleemid raske olla lähedan, suhetest tagasitõmbumine, raskused suhete hoidmisel K-PTSD tunnused - Olulised raskused emotsionaalses, interpersonaalses ja tööalases toimetulekus o Funktsioneerimine baseerub ellujäämis-strateegiatel kui tervel autentsel minapildil o Kompensatoorsed mehhanismid, mis on teiste eest varjatud nt sõltuvus, ennastkahjustav käitumine, isiksuse lõhestumine - Enam nii füüsilise kui vaimse tervise probleeme - Suurem tõenäosus sattudaa kuritegelikule teele PTSD, kompleks PTSD ja PIH diagnooside eristamine PTSD - Taaskogemine mälusähvatused, õudusunenäod - Vältimine mõtteid, inimesi, kohti, tegevusi - Ohutaju ülierutuvus, ehmumine K-PTSD - PTSD sümptomid - Emotsiooniregulatsioon viha, haavatavus - Negatiivne mina-pilt
Tihti piisab ainult ühest vägivallaaktist, et panna naist aastateks salahirmu tundma. Tulemus: naine ei julge enam väljendada oma tegelikke soove ja mees ei saa aru, mis naist vaevab. Niisiis võib kokkuvõtvalt öelda: lisaks sellele, mida teie tajute vägivaldsena, tuleb vägivallana mõista kõike seda, mida ohver tunnetab vägivallana. Probleem, mis võib tunduda kõrvalseisjale tähtsusetu, võib olla selle kogejale ülimalt tõsine. Sõltuvus naisest on mehele hirmutav. Sellepärast muundab ta sõltuvuse ja naise kartuse raevuks naise vastu. Ühe vahendina püüab mees panna naist uskuma, et naine sõltub temast ega tuleks ilma temata toime. Üldiselt on kõik vägivalda kannatanud naised teinud kõik nende olukordade vältimiseks. Vägivald ei lõppe enne, kui mees võtab oma tegude eest vastutuse ja lõpetab selle tekke põhjuste otsimist naisest. Vägivaldsus ning võimu- ja kontrollitahe on nagu sõltuvused,
nohuna, huuled, keel ning suulagi võivad sügeleda ja tursuda. Toiduallergia võib väljenduda ka astmahoogudes, kuid toiduallergia ei ole bronhiaalastma üldine põhjus. Nahanähud avalduvad dermatiidi või muude urtikaarset tüüpi löövetena. Peamised seedekanali vaevused avalduvad oksendamise ja kõhulahtisusena. Imikutel on see peamiselt tingitud lehmapiimaallergiast. Rase peab toituma mitmekülgselt, et tagada organismi varustamine kõigi vajalike toitainetega. Rinnapiima imendub ka alkohol, ravimid, lisaained, saasteained. Seepärast peab imetav ema olema eriti tähelepanelik oma toidu valikul. Teaduslik tõendus imiku toitmise ja allergiliste nähtude vahel on vastuoluline. Üldiselt siiski arvatakse, et rinnapiim võib teatud kaitset anda. Uuringud viitavad, et kõrge riskiga elanikkonnas uute toitudega tutvustamine varakult vähendab atoopilise astma ja teiste allergiliste haiguste tekkeriski. Siiski
Kui insuliini on vähe või üldse pole, tõuseb glükoosisisaldus veres. Veres on "toitu", kuid rakk nälgib, sest rakukest ei lase glükoosi läbi. Sellist seisundit nim. diabeediks ehk suhkruhaiguseks Liigset suhkrut hakkavad verest välja pesema neerud (inimesel janu, uriini palju ja analüüsil suhkur uriinis). Seda seisundit nim.glükosuuriaks. Neerud väsivad, rakud on ikka näljas, organism lülitab sisse uue süsteemi: energiat hakatakse tootma valkudest. Seejärel hakkab väsima maks, sest ta töötleb valgujääke kusiaineks, tekib mürgistuse oht. Suhkru üleküllusest saabub hüperglükeemiline sokk, millest võib päästa ainult insuliini süstimine. Suhkrutõve raviks kasutatav insuliin on tavaliselt valmistatud veise või sea pankreasest. Geenitehnoloogia võimaldab juba sea insuliinist valmistada iniminsuliini. Insuliin osaleb veel aminohapete imendumisel rakkudesse
Söögiisu muutus Sugutungi kadumine Väsimus ja energia kadumine Võimetus tunda rõõmu (anhedoonia) Suguvõsas esinenud depressioon, enesetapud, söömishäired või alkoholism Joel on 52-aastane tehnik, abielus ja kahe täiskasvanud lapse isa. Teda peetakse äärmiselt töökaks meheks ning temast peetakse lugu. Eelmisel kuul hakkas Joel pealtnäha ilma mingi põhjuseta tundma järkjärgulisi muutusi. Ehkki muidu üsnagi seltskondlik, hakkas ta end teiste juuresolekul ebamugavalt tundma. Ta ütles oma naisele, et ehkki ta ei saa aru, miks, eelistab ta mitte külla minna. ("Ma ei tea, miks, ma lihtsalt tunnen, et ei suuda
jääb puudu alkoholist. Nimelt mõjutab väike kogus alkoholi vere- ju ise veini. Ja ega ka Hispaania veinipoes ka palju muud kui Hispaania soonkonda üldiselt positiivses suunas. veini leidu. Veelgi enam – kuulsates veinipiirkondades müüakse enamasti Mingil põhjusel on viinamarjast pärinev alkohol organismile ainult selle piirkonna veini: Riojas Rioja veini, Bordeaux´s bordood, Bur- kergem taluda kui teraviljast ja riisist saadud. Pealegi ei sobi ter- gundias burgunderit. Veinimaades on vein enamasti enesestmõistetav toi- visliku toiduga miski nii harmooniliselt kokku kui vein. dukõrvane, mida pruugitakse nagu leiba, ja pikalt targutamata. Seevastu
Kelch arvestas varasemaid kroonikaid, lisab enda kroonikale linnaarhiivi materjale ning esitab oma tähelepanekuid eestlaste olukorrast. Kroonikas on ka üks eesti rahvalaul „Jörru!“ Kelch kirjutas lisakroonika „Continaution” (trükis 1875), mis käsitleb Põhjasõja-eelseid ja -aegseid olusid aastani 1707. 2. Ülevaade Läti Henriku ja Balthasar Russowi kroonikatest Henriku “Liivimaa kroonika” (1224 – 1227) Baltisakslased konstrueerisid selle teksti abil oma minevikku, identiteeti jne. Eestlaste puhul algas siit vaid dokumenteerimine. Tekst on 2 tasandil: tegevus toimub 2 kohas korraga. Ühelt poolt peegeldab vallutussõda, teiselt poolt tuleb arvestada piibli tasandiga: Tartu äravõtmine jne tähendab ka taevas peetava hea-kurja võitlust. Kroonika põhiteema on liivlaste, latgalite (idalätlaste) ja eestlaste ristiusku pööramine. Selle teose omapärane aspekt on, et Henrik teeb ristisõjas ise kaasa
Neid asendamatuid aminohappeid peab meie organism kindlasti toiduga saama. Siin pole tegemist organismi puudujäägiga! Selline kohastumus võimaldab inimorganismil vastavate sünteesiradade arvelt ensüümide ja energia tuntavat kokkuhoidu. Normaalne toitumine eeldab seda, et asendamatud aminohapped on igapäevases toidus olemas. Seega ei sobi normaalse metabolismi jaoks toitumisäärmused. Samas tõuseb esiplaanile inimorganismi sõltuvus toidu kvaliteedist. On teada, et ööpäevas lammutub inimorganismis umbes 400 g kehavalke. Samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Järelikult valgud uuenevad pidevalt. Kõige kiiremini uuenevad soole limaskesta valgud, samuti maksa, pankrease, neerude ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Valkude uuenemiseks vajalikud aminohapped saadakse metaboolsest vabade aminohapete fondist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
