Alkaloidid referaat (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

15

doc

Alkaloidid - narkootikumid referaat

KOOL Alkaloidid (referaat) Õpilane: NIMI Juhendaja: NIMI  Sisukord. Eessõna.................................................................. Mis on narkootikum?................................................... Mida halba teevad narkootikumid?................................................................. Amfetamiin, Ecstasy.................................................................. Ravimisõltuvuse iseärasused.................................................................. LSD....................................................................... Kokaiin.................................................................... Narko-esmaabi......................................................... Lõppsõna............................................................... Kasutatud kirjandus..................................................... 

Keemia

9

doc

Uimastid

uimasteid oma sõprade-tuttavate käest. Välimuse järgi ei ole tavaliselt aru saada, kes on narkodiiler. Hoolimata oma tavalisest välimusest on selline inimene kurjategija. Kokkuvõte Kokkuvõtteks saan ma vaid seda öelda ,et narkootikumid on ohtlikud ja neid ei tasu tarbida. Isegi siis kui sa tahad ühineda ja sarnaneda oma sõpradega. Muidugi mõnikord annavad eeskuju ka halvad vanemad, kes ise enda rahustamiseks tarbivad narkootikume. Tartu Kivilinna Gümnaasium Referaat Uimastid Gertrud Metsa 5.d klass 2008 Kasutatud allikad: · http://www.narko.ee/et/mis_on_narko · http://et.wikipedia.org/wiki/Uimasti · http://www.narko.ee/et/Tunne-vaenlast · http://www.narko.ee/et/Mis-on-mis/Kanep · http://www.narko.ee/et/Narkomuudid

Bioloogia

9

doc

Narkootikumid

SASASASA 10A klass Raino Teemu NARKOOTIKUMID Referaat Juhendaja:assa KASAAA 2009  SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 SIsSjuhatus............................................................................................................................ 3 1 Narkootikumid.....................................................................................................................4

Informaatika

20

doc

Narkootikumid

kool Narkootikumid Referaat Koostanud: nimi klass Juhendaja: õp.  Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetiliselt (näiteks heroiin), aga nee

Inimeseõpetus

12

doc

Uimastid

Uimastid Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat. Nende kasutamine ei ole lihtsalt seadusega keelatud. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine pole lihtsalt enam õnnestunud. Küllap on põhjus ka selles, et alkohol ja tubakas pole mõõdukates kogustes tervisele siiski nii ohtlikud kui

Bioloogia

34

docx

Uimastid ja sõltuvused

Nende hulka kuuluvad näiteks metadoon, petidiin, ketobemidoon jne. Opiaate ja nende sünteetilisi analooge nimetatakse opioidideks. Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud (kuivanud) piimjat mahla, mida saadakse kasvueas (toorestesse) kupardesse tehtud sisselõigetest. Oopium on pruuni kuni mustja värvusega, spetsiifilise lõhnaga ja vähesel määral kleepuv kummisarnane aine, mis sisaldab kuni 40, nii narkootilist kui ka mittenarkootilist alkaloidi. Tähtsaim narkootiline alkaloid oopiumis on morfiin, mille sisaldus selles varieerub 4-21%, sõltudes paljudest faktoritest, nagu taime kasvukoha kliimast ja kõrgusest merepinnast, niiskusest, pinnasest, taime arengustaadiumist, kuprale lõigete tegemise ajast, unimaguna sordist jne. Lisaks morfiinile esineb oopiumis vähesel määral ka kodeiini (0,7-3%) ja tebaiini (0,2-1%). Oopiumi suitsetatakse tavaliselt piibus. Morfiini kättesaamiseks kupardest on mitmeid võimalusi. Näiteks võib teha neisse

Inimeseõpetus

5

doc

Narko

Võtsin selle teema sellepärast, see on laialt levinud probleem ja inimesed ei tea millist kahju narkootikumid tegelikult teevad. Mis on narko? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat. Nende kasutamine ei ole lihtsalt seadusega keelatud. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine

Psühholoogia

14

odt

Oopium, morfiin ja teised opioidid

Illegaalsed uimastid. Oopium, morfiin ja teised opioidid Oopium Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud piimjat mahla, mida kogutakse valmimata seemnekupardesse tehtud sisselõigetest. Värvuselt on oopium pruun kuni mustjas, spetsiifilise lõhnaga vähesel määral kleepuv aine, mis sisaldab kuni 40 narkootilist ja mittenarkootilist alkaloidi. Seda on aastatuhandeid kasutatud kui eufooriat põhjustavat, valu vaigistavat, und soodustavat ja kõhulahtisuse vastast vahendit. Oopiumi suitsetatakse tavaliselt piibus, Eestis ega mujal Euroopas ei ole oopiumi tarvitamine levinud. Tähtsaim narkootiline ühend oopiumis on morfiin, mille sisaldus oopiumis võib olla vahemikus 4-21%. Lisaks morfiinile on oopiumis ka vähesel määral (kuni 3%) kodeiini. Morfiin Puhas morfiin on valge kristalne aine. Seda saab unimaguna kupardest mitmel moel. Näiteks võib teha neisse sisselõiked ja saada esmalt oopiumi, millest seejärel ekstraheeritakse morfiin. Morfiini võib ekstraheerida ka otse kas

Keemia

Meedia

Kommentaarid (1)