Alkaanide tabel ja põhjalik kirjeldus (17)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Jäta meelde valem: Cn H2n+2

Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mis sisaldavad Süsinikaatomite vahel

kovalentseid üksiksidemeid

Orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest on süsivesnikud
Triviaalsed nimetused – inimene andis keemilistele ainetele nimed juhuslikult, sageli saamisviisi või omaduste järgi
Süstemaatilised nimetused – Kajastavad ühendi keemilist struktuuri, need on ka keemikutele olulisemad
Nomenklatuur – aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu

Alkaan
Nimi
Alküülrühm
Alküülrühma nimet.
CH4
Metaan
CH3
Metüül
C2H6
Etaan
C2H5
Etüül
C3H8
Propaan
C3H7
Propüül
C4H10
Butaan
C4H9
Butüül
C5H12
Pentaan
C5H11
Pentüül
C6H14
Heksaan
C6H13
Heksüül
C7H16
Heptaan
C7H15
Heptüül
C8H18
Oktaan
C8H17
Oktüül
C9H20
Nonaan
C9H19
Nonüül
C10H22
Dekaan
C10H21
Deküül

Alkaani tunnuseks on liide –aan
Sõnatüvi kirjeldab süsinikahela pikkust
Neli esimest alkaani (metaan, etaan, propaan ja butaan) on triviaalsed ja nned tuleb lihtsalt meelde jätta
Alates C5 kasutatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvisid: (pentaan – penta, heksaan – heksa jne).
Tsüklilist ahelat tähistab eeslide tsüklo (N: tsüklobutaan)
Hargnenud ahela korral: a) Leiame molekuli valemist pikima süsinikahela

b) Sellele hargnemata ahelale vastav süsivesinik
on tüviühend
c) Hargnenud ahelaga ühendit käsitleme nii, nagu oleks tüviühendis teatud vesiniku aatomid asendatud süvivesinikrühmadega

Alkaanist pärit ühendusrühma nimetatakse alküülrühmaks
Alküülrühma nimetuse moodustamiseks lisatakse vastava alkaani sõnatüvele liide –üül. (Mõne keerulisema ehitusega asendusrühma jaoks lubatakse kasutada ka triviaalnimetust.
Tavalisemad alküülrühmad on:

CH3 CH3
CH – isopropüül CHCH2 – isobutüül-
CH3 CH3
CH3
CH3 – C - tert -butüül ( tertsiaarne butüülrühm)
CH3

Alküülrühma tähis on R-
Asendusrühmade nimetused paigutatakse tüviühendi nimetuse ette
Mitut ühesugust asendusrühma tähistavad eesliited di-, tri-, tetra - jne.
Tuleb näidata ka asendusrühmade tüviühendiga liitumise kohad. Selleks nummerdatakse tüviühendi ahelsüsinikud järjestikku ning kohanumbrid kirjutatakse asendusrühmi tähistavate eesliidete taha.

Number – Asendaja – Number – Asendaja – Tüviühendi nimetus

Tüviühendi süsiniku aatomid nummerdatakse (vasakult paremale või paremalt vasakule) nii, et asendusrühmade kohanumbrid oleksid võimalikult väikesed.
Kui asendusrühmi on palju, järjestatakse nad tähestiku järjekorras, arvestamata hulka näitavaid eesliiteid (di, tri jne)

Homoloogiline rida – ühesuguse ülvalemiga ühendite rida, mille iga liige erineb eelevast metüülrühma võrra (CH2)
Homoloogia – nähtus, kus ühenditel on sarnased keemilised omadused ja ehitus, kuid erinevad füüsikalised omadused. Homoloogilise rea liikmeid nimetatakse homoloogideks.

Kuidas koostada või leida alkaani nimetust:

Leitakse kõige pikem süsiniku ahel ehk peaahel ja nummerdatakse see.
Nummerdamist alustatakse sellest peaahela otsas, kus asendusrühmad on
ahela otsale kõige lähemal.

Antakse alkaanile nimi vastavalt sellele, kui palju on peaahelas süsinikke

Nimetuse ette kirjutatakse asendusrühmade kohanumbrid tähestikulises järjekorras. Kui on ühesuguseid asendusrühmi mitu, siis kasutatakse eesliiteid (di, tri, tetra, penta jne)

Molekuli ehitus

Alkaanid on sellised süsiniku ja vesiniku ühendid, kus süsinikaatomid on seotud nalja kovalentse üksiksidemega.
Kõik sidemed on metaanis sigmasidemed (neli sigmasidet)
Sigmaside on selline kovalentne side, mida moodustavade elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel
Sigmasidemed süsiniku aatomi juures hargnevad ühtlaselt, sest nendevahelised nurgad on 109º

Alkaanide leid(u)mine:

Leidub kõigis looduslikes gaasides kuni 90% (maagaas, soogaas, kaevandusgas
Metaan tekib samuti org. ainete lagunemisel, N: kompostihunnikus ja õhu juurdepääsul anaeroobsete bakterite toimel, kes lagundavad surnud taimeosi. See protsess toimub ka veekogu põhjas, kus metaan eraldub mullikestena.
Metaan moodustub ka organismide soolestikus käärimise tagajärjel (üks lehm võib ööpäevas keskkonda paisata ligi 500 liitrit metaani).
Org. jäätmeid hermeetiliselt kääritades saadakse biogaasi
Toornaftas sisaldub 65% metaani, mida saadakse destilleerimise teel.
Sünteetiline saamine: Vesinik juhitakse kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte, nii saab metaani.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Alkaanide tabel ja põhjalik kirjeldus #1

Alkaanide tabel ja põhjalik kirjeldus #2

Alkaanide tabel ja põhjalik kirjeldus #3

Alkaanide tabel ja põhjalik kirjeldus #4

Alkaanide tabel ja põhjalik kirjeldus #5

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-03-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

535 laadimist Kokku alla laetud

17 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

nelly001 Õppematerjali autor

Konspekt

alkaan keemia nomenklatuur alküülrühm hüdrofoobsus hüdrofoobsed homoloogia homoloogiline rida

Sarnased õppematerjalid

docx

Alkaanid - referaat

Sisukord: 1. Mis on alkaanid. 2. Keemilised omadused. 3. Füüsikalised omadused. 4. Füsioloogilised omadused. 5. Alkaanide leidumine. 1.Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 · Alkaani tunnuseks on liide aan · Sõnatüvi kirjeldab süsinikahela pikkust · Neli esimest alkaani (metaan, etaan, propaan ja butaan) on triviaalsed ja nned tuleb lihtsalt meelde jätta · Alates C5 kasutatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvisid: (pentaan penta, heksaan heksa jne). · Tsüklilist ahelat tähistab eeslide tsüklo (N: tsüklobutaan) Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kovalentsed üksiksidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu

Keemia

docx

ORGAANILINE KEEMIA - lühikonspekt gümnaasiumile - II

ORGAANILINE KEEMIA lühikonspekt gümnaasiumile (II) ALKAANID 1. Sissejuhatus Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Üldvalem CnH2n+2 Alkaanid sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete -sidemetega). Triviaalsed nimetused ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida.

Orgaaniline keemia

docx

ALKAANID E KÜLLASTUNUD SÜSIVESIKUD

ALKAANID E KÜLLASTUNUD SÜSIVESIKUD. Süsinike vahel ainult üksiksidemed. HALOGEENÜHENDID – Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. Halogeeniühendid on hüdrofoobsed, mõõdukalt polaarsed ained. Alkaan Nimetus Alkaan Nimetus CH4 (keemist. metaan C6H14(keemist. heksaan -161) 69) C2H6(keemistemp etaan C7H16(keemist. heptaan -89) 98) C3H8(keemistemp propaan C8H18(keemist. oktaan -42) 126) C4H10(keemist- butaan C9H20(keemist. nonaan 0,5) 151) C5H12(keemist

Keemia

doc

Keemia konspekt

· Polüsahhariidid e polüoosid: · taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. 80. + 38. alkaanid looduses ja nende omadused + metaani omadused. Alkaanid on orgaaniliste ühendite rühm, millesse kuuluvad tsükliteta küllastunud süsivesinikud. Alkaanid on atsüklilised süsivesinikud, mille molekulis on maksimaalne võimalik arv vesinikuaatomeid, nii et nad ei sisalda mitmiksidemeid, vaid üksnes üksiksidemeid ehk sigmasidemeid. Laiemas mõttes arvatakse alkaanide alla ka tsükloalkaanid, mis ei sisalda mitmiksidemeid, kuid sisaldavad tsükleid

Keemia

pdf

Orgaanilise keemia nomenklatuur

· 1,2-diasendus orto- (o), · 1,3-diasendus meta- (m), · 1,4-diasendus para- (p). · Tri- ja enamasendatud benseen numereeritakse tsükkel (asendajatele tuleb anda väikseimad võimalikud kohanumbrid). · Kasutatakse triviaalnimetust nummerdamist alustatakse nimetust andva rühmaga seotud süsinikuaatomist. 1.2. Alifaatsed süsivesinikud Ei sisalda benseenituuma. Jagunevad kolme rühma: alkaanid, alkeenid ja alküünid, millest alkaanid on küllastunud ning alkeenid ja alküünid on küllastumata (sisaldavad kordseid sidemeid). 1.2.1. Alkaanid Lahtise ahelaga küllastunud (süsiniku aatomite vahel üksiksidemed) süsivesinikud. Üldvalem CnH2n+2 Nimetus: lõppliide -aan, mis liidetakse C-aatomite arvu näitavale eesliitele. Alkaanide homoloogilise rea neli esimest liiget kirjeldatakse triviaalnimetustega (kokkuleppelised

Orgaaniline keemia

doc

Orgaanilise keemia sissejuhatus ja alkaanid.

Selle tulemusena 1 elektron s- orbitalilt läheb üle kõrgema energiga p-orbitalile ning nende energiad ühtlustuvad, s.t. läheb üle ergastatud olekusse. Süsinik saab moodustada 4-sidet (neljavalentne). Valentsmudelid tähistavad kolme eri sorti süsiniku aatomit, mis erinevad üksteisest eletronstruktuuri poolest. Süsinikul ja lämmastikul on 3 valentsolekut, hapnikul 2 ning vesinikul 1. -(valents näitab, mitu sidet võib aatomil olla) ALKAANID TETRAEEDRILINE SÜSINIK sp³-süsinik on tetraeedriline süsinik. Lihtsaim näide on mentaan CH H H C H H Süsinikahel olukord, kus mitu tetraeedrilist süsinikku on omavahel seotud. · Sirge ehk lineaarne · Hargnemata · Hargnev (min. 4 süsinikuaatomit) · Tsükliline (min. 3 C-aatomit)

Keemia

doc

Keemia - Alkaanid

Kirjutame tüviühendi süsinikahela ilma vesinike ning asendusrühmadeta 2. Nummerdame, kas kirjas või mõttes, ahela süsiniku aatomid 3. Paneme paika asendusrühmad nende kohanumbrite järgi 4. Lisame puuduvad vesiniku aatomi Näited: 3.Alkaanide kasutusalad lähtuvalt omadustest Füüsikalised omadused: Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis- ja keemistemperatuur. Vedelas või tahkes olekus on nad veest kergemad. Vees enamasti ei lahustu. Tahked alkaanid on hüdrofoobsed Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimalised. See tuleneb C-C ja C-H sideme suurest püsivusest ja selle lõhkumiseks on vaja palju energiat. Füsioloogilised omadused: Alkaanidel on tugev narkootiline toime. Tahketena on suhteliselt ohutud (ei lahustu veres ega vees). Nahale võivad alkaanid mõjuda ärritavalt ja samuti on ohtlik ka nende sissevõtmine (bensiin). Suurtes kogustes kahjustavad kesknärvisüsteemi ja võivad olla isegi surmavad. 4

Keemia

doc

Alkaanide keemised omadused ja üldine kokkuvõte

Alkaanid- süsivesinikud, milles kõikide süsinike vahel on ühekordne sideCnH2n+2 Alkaanid on orgaaniliste ühendite rühm, millesse kuuluvad tsükliteta küllastunud süsivesinikud. Alkaanid on atsüklilised süsivesinikud, mille molekulis on maksimaalne võimalik arv vesinikuaatomeid , nii et nad ei sisalda mitmiksidemeid, vaid üksnes üksiksidemeid ehk sigmasidemeid.Laiemas mõttes arvatakse alkaanide alla ka tsükloalkaanid, mis ei sisalda mitmiksidemeid, kuid sisaldavad tsükleid.Laiemas mõttes mõistetuna võivad alkaanid olla lineaarsed (üldvalem CnH2n+2) või tsüklilised (üldvalem C nH2n, n>2) .ALKAANIDE KEEMILISED OMADUSEDKuna alkaanid kuuluvad küllastunud süsivesinike alla, siis saavad nende keemilised reaktsioonid kulgeda ainult läbi olemasolevate sidemete katkemise ja uute tekkimise. Sidet

Keemia

Rohkem sarnaseid