Alkaanid ja maailmapoliitika (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

25

odp

Nafta kohta esitlus

Luunja Keskkool Nafta Marek Sarov 2012 Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%).  Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%), nafteenid (kuni 30%) ning aromaatsed ühendid (enamasti üle 10%). Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad.  Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa.  Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Maapõuest

Keemia

1

docx

Alkaanid looduses

Alkaanid looduses Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Enamik kütuseid on alkaanid: Gaasilised alkaanid leiavad kasutamist kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult nt. vedelgaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisse. Tahked alkaanid moodustavad parafiini. Nafta on väga tähtis. Kui nafta otsa saaks, ei ole ainult autosõiduga raskusi. Nafta sisaldub ka juuksevärvides, huuleläigetes, plastmassis ja teistes igapäevaselt kasutatavates tarbeasjades. Naftat nimetatakse ka maaõliks. Ta on põlev maaavara, harilikult tume õlitaoline, enamasti fluorestseeriv vedelik; küttevärrtus 43,5-47,0 MJ/kg, hangumistemperatuur 60 ­ 25 kraadi, tihedus 0,73 -1,04 Mg/mkuubis, sisaldub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites koos

Analüütiline keemia

4

odt

Nafta

Nafta Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa

Kaubandus

11

doc

Nafta uurimistöö

4. bituumenid 5. lahustid 6. parafiin ja konsistentsed määrded (vaseliin) 7. nafteenhapped ja nende soolad 8. naftakeemia tooraine Mootorikütused DIISLIKÜTUS- naftast toodetud diiselmootorikütused on süsivesinike segud, millised eralduvad destilleerimisel temperatuurivahemikus 180...360 oC. Diiselmootoris surutakse õhk kokku sedavõrd, et ta kuumeneb kütuse süttimistemperatuurist kõrgemale. Diislikütus peab olema võimalikult isesüttiv ja ühtlaselt põlev-TSETAANIARV · alkaanid: diislikütuse põhikomponentid · tsükloalkaanidareenid · alkeenid · väävliühendid BENSIIN- nafta atmosfäärdestillatsioonil saadud mitmesuguse struktuuriga süsivesinike (HC) segu. Bensiin on läbipaistev värvuseta vedelik. Eristatakse mootoribensiini, aviobensiini, lakibensiini jne. Bensiinimootoris surutakse kokku õhu ja kütuse aurude segu nind süüdatakse vajalikulk hetkel sädemega. Kui bensiiniga sõitev auto tangib

Keemia

4

docx

NAFTA

NAFTA Nafta on taastumatu energiallikas ehk energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaressursside hulka peale nafta kuuluvad fossiilkütuse liigid nagu kivi- ja pruunsüsi, maagaas, põlevkivi ja turvas. Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik, mis värvuselt võib olla helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Kuid suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest, sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Nafta on väga tuleohtlik ning tema erikaal on muutlik. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20 loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20 -

Keemia

4

docx

Nafta

· Suurbritannia ­ 2,08 · Iraak ­ 2,03 6 Nafta töötlemine Stabiliseeritud naftat töödeldakse edasi naftatöötlemistehastes. Naftat kuumutatakse erilistes toruahjudes, aurud juhitakse destillatsioonikolonni. Kui naftat kuumutada, eralduvad kõigepealt madalaima keemistemperatuuriga ühendid, seejärel veidi kõrgemal temperatuuril keevad ühendid jne. Keemistemperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks. Bensiini põhikomponendiks on vedelad alkaanid (C5-C10), mida saadakse keetes naftat 40-210 kraadi juures. Diislikütust aga keetes 200-350 kraadi juures. Keskmine nafta annab destilleerimisel kuni 15% bensiini, kuni 20% petrooleumi, kuni 20% diislikütust ja ligi 50% masuuti. Viimast kasutatakse määrdeõlide tootmiseks ning katlakütusena. Nafta saadused erinevatel temperatuuridel destilleerides: Saadus Süsinike arv Keemistemperatuur Gaasid C1-C4 <0 Petrooleeter C5-C7 30-100

Keemia

6

doc

Nafta ja raske nafta

Kiviõli I Keskkool NAFTA Referaat Koostaja: Elina Sergunina XI klass  Kiviõli 2009 Nafta -on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Ajalugu Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puutornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam- vähem tänapäevane nafta puutorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. a. Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta t�

Keemia

9

docx

NAFTA JA SELLE KASUTUSALAD

Luunja Keskkool NAFTA JA SELLE KASUTUSALAD Referaat Autor: Erki Kesküla Klass: 10 Juhendaja: Carry Kangur Luunja 2012 Naftast üldiselt Nafta on maapõues leiduv põlev vedelik, mis on peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta võib olla peaaegu värvitu, kui ka peaaegu süsimust. Tekstuurilt on nafta õlitaoline suure tihedusega vedelik. Naftat pumbatakse maapõuest välja alates kümnetest meetritest, kuni 5-6 kilomeetrini. Pumbatakse ka ookeanide ja merede põhjast. Kohati võib nafta tungida ka ise maapinnale, või pursata puuraukudest välja, kuid enamasti tuleb naftat tema suure tiheduse tõttu välja pumbata. Nafta teke Nafta tekkeks on kaks versiooni. Esimese versiooni järgi on nafta tekkinud miljonite aastate jooksul meredes elutsenud taimede ja loomade jäänuste lagunemisel hapniku juurdepääsuta. Teise versiooni järgi on na

Arvutiõpetus

Kommentaarid (0)