Algustähe ortograafia (0)

Suur-väike algustäht

Õige on ema Teresa (ühendi esimene sõna väikese algustähega). Õige on kirjutada Pimedate Ööde filmifestival. Õige on kirjutada Esimene maailmasõda ~ I maailmasõda ja Teine maailmasõda ~ II maailmasõda. Kirjutada Pärnu kontserdimaja ja Estonia kontserdisaal. Õige on kirjutada ugri keeled. Õige on kirjutada Eesti kodanikud (ühendi esimene sõna suure algustähega). Lause sees on sõnad lisa ja joonis väiketähega: vt lisa 1, vt joonis 2. Soovime head uut aastat! Suure algustähe läbiv kasutamine (Soovime Head Uut Aastat!) on väär. Kirjutada Kadri sai. Õige on Eesti loodus (ühendi esimene sõna on suure algustähega). Kauneid jõule! Teine sõna on väikese algustähega. Õige on e-valitsus, aga lause alguses E-valitsus. Ühendis Egiptuse nuhtlus on esimene sõna suure algustähega. Õige on kirjutada Mandri-Soome ja Mandri-Eesti. Kohanime täpsustav täiendosa on suure algustähega ja ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil.

Suure ja väikse algustähe kasutamine

Eesti Lennuakadeemia Suure ja väikese algustähe kasutamiseprobleeme eesti keeles Referaat Juhendas: Karin Kaljumägi Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Miks on suure algustäht tähts? ........................................................4 Kuidas algustäht väljendab austust? ..............................................5 Kaupade nimetamine ..

Eesti keele väljendusõpetus

Eesti keele väljendusõpetus: Algustäht, arvsõnad, lühendid

muhamedi usk. Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks suure tähega: Andresed ja Pearud, uus Jaan Talts, tundsid end Robinsonidena. Loodusnähtustele antud nimed isikunimede reegli järgi: orkaan Camille, taifuun Alice. Isikunime täpsustav täiendosa suure tähega, liitub sidekriipsu abil: Kaval- Ants, Pime-Kaarli, Julk-Jüri, Sauna- Madis. Kui täiendosa käändub – lahku: Suur Tõll. Isikunime juhuslik täiend säilitab oma algustähe, kirjutatakse lahku: matemaatika Kull, proosa Kangro ja luule Kangro, balleti Toots, Abeli Kiir. Isikunimi kirjutatakse suure algustähega ka isikunimelise täiendiga ühendeis: Browni liikumine, Gregoriuse kalender, Aleksandr Nevski katedraal, Juhan Liivi luuleauhind, Napoleoni kook. PERIOODIKAVÄLJAANNED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT

Eesti keele referaat

Eesti Lennuakadeemia Suure ja väikese algustähe kasutamise probleeme eesti keeles Referaat Priit Puuram Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................................3 Damoklese mõõk ja Rootsi kardinad...............................................................................................

Väike ja suur algustäht

16. Taimesortide nimed kirjutatakse jutumärkidesse ja esisuurtähega (kartul ,,Jõgeva kollane") · Taimenimes jutumärke ei kasutata ja kohanimelise täiendi võib kirjutada esisuurtähega (Eesti pirn, Paide taliõun) 17. Autasude nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, va. nimetus ja järgumärge (Nobeli Preemia, Auleegioni ordeni III järk) · Erandid: autasu nimetamisel asutuse, ürituse, väljaande või millegi muu järgi kasutatakse algustähe reeglit (Eesti Teaduste Akadeemia aastapreemia) 18. Kaupade nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, va. nimetus (liköör Vana Tallinn) · Isiku- ja kohanimelise esiosaga kaubanimedes kirjutatakse isiku- või kohanimi suure algustähega ja liigisõnast lahku, liigisõna kirjutatakse väikese tähega (Tallinna kilud) · Registreeritud kauba nimed kirjutatakse nii nagu on registreeritud (WordPerfect) 19. Sõidukite nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, va

Eesti keele suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus

2) Koha- ja ehitisenimed, · Liigisõna kirjutatakse väikese tähega (meri, jõgi, linn, tänav, kaar, jalg, saal) · Idamaad, Põhjamaad · Taevakehad ja nende süsteemid, tähtkujud ja sodiaagimärgid (Neptuu, Suur Vanker, Koot ja Reha) · Kohanime täpsustav täiendosa (Muinas-Egiptus, Ees-Aasia,Lõuna-Eesti, Välis- Eesti, Kodu-Eesti, Uus-Lõuna-Wales) · Kohanime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku (mineviku Eesti, laulupeo Tallinn, Nikolai Venemaa, tuleviku Euroopa) Kui seda tingivad vormilised või sisulised põhjused, ühendatakse juhuslik täiend sidekriipsuga: nt vormilised- Euroopa ja mitte-Euroopa riigid, filmimiseks ehitati mini-Lasnamäe, nüüdis-Eesti (vrd nüüdisaegne Eesti); nt sisulised- kuum tusk oma kopli-

Ortograafia - väike ja suur algustäht

ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või

Üksikhäälikute õigekiri

Üksikhäälikute õigekiri bool külm veini või mahlajook, marjade või puuviljaga buur Lõuna-Aafrika rahvus blokk - ühendus tiisel veopuu kramm kriimustus boor keemiline element dokk sadamarajatis laevade remondiks gild keskaegne ametiühendus kaasitama pulmalaule laulma krillima jonni ajama duur heliredeli osa, muusika termin Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku kõrvale K, P, T Tähtsad kapsad uhkelt ohtlik üksnes Erandid on: 1. Liitsõnad - NT: varbsein, kõrgkiht, umbsõlm 2. Liidete liitumiskohad NT: kukkki, jalgsi, argsi 3. Sama sõna muutevormid NT: jõudma, jõudsin, jõudke (nimetav: kärbes kärbse) NB!: hõlbus , hõlpsa 4. Võõrsõnades NT: gangster, röntgen Helitute häälikute kõrvale võivad G, B, D jääda Hääliku ühendid Kaashääliku ühendi põhireegel · Kaashääliku ühendis kirju