Ülesande püstitus
Vastavalt oma matrikli viimasele numbrile valitakse ülesande variant. Koostada tuleb
C-keelne programm.
Tingimused:
1) failist F1 sisestatakse kirjed struktuuriga:
Nimi - string
Vanus naturaalarvuline
Palk reaalarvuline
2) faili F2 väljastatakse keskmisest madalama vanusega kirjed;
3) faili F3 väljastatakse keskmiset suurema palgaga kirjed.
Programmikood
#include
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
1 Loeng. Sissejuhatus Võtmesõnad: abstract assert boolean break byte case catch char class const* continue default double do else enum extends final finally float for goto* if implements import instanceof int interface long native new package private protected public return short static strictfp super switch synchronized this throw throws transient try void volatile while NB! Tunduvad võtmesõnadena, aga on literaalid: false null true Algtüübid: Täisarvud · byte(8-bitiline), short(16-bitiline ), int(32-bitiline), long(64-bitiline) Ujukomaarvud · float(32-bitiline), double(64-bitiline) Tõeväärtused · boolean(true, false) Sümbolid · char(16-bitiline Unicode-sümbol, 'u0000'(0) kuni 'uffff'(65535)) Nimi: · on tõstutundlik · võib sisaldada tähti, numbreid, _ , $ · ei tohi alata numbriga
parameetritega vastavusse meetodi poole pöördumisel. Javas seostatakse parameetrid positsiooni järgi, s.t. oluline on täpne parameetrite järjestus. Ka võtmesõna this võib käsitleda formaalse parameetrina, millele vastab pöördumisel punkti ees olev objekt. Lisaks sellele määratakse meetodi defineerimisel alati nn. tagastustüüp (s.t. mis tüüpi väärtus on meetodi töö tulemuseks). Tagastusväärtuse puudumisel on tagastustüübiks void. Tagastusväärtuse määrab meetodis täidetava return- lause järel olev avaldis (void-meetoditel on return-lause ilma avaldiseta). Sisendparameetrid on meetodile algandmeteks, mida ei muudeta. Väljundparameetrid (Java korral on ainsaks väljundparameetriks tagastusväärtus) on meetodi töö tulemuseks. Sisend-väljundparameetrid on korraga mõlemas rollis (s.t. neid muudetakse meetodi töö käigus), olles Javas siiski süntaktiliselt samaväärsed sisendparameetritega.
Omaette terviklikud toimingud
paigutatakse üldjuhul alamprogrammidesse. Nende sees võivad olla plokid tingimuste ja
korduste tarbeks.
Lihtne tervitus
Näited
C C++ C#
#include
kirjutatud programm võib vähemalt esmapilgul mõnevõrra erinev välja näha sõltuvalt sellest, kas programm käivitatakse veebist, tegutsetakse nuppudega ja tekstiväljadega aknas, väljundiks on mobiiltelefon või piirdub kogu tegevus tekstiaknaga. Esimesel korral võib tunduda, et oleks nagu täiesti eri keeltes ja eri moodi kirjutamine. Ühes kohas on alati koodi juures salapärane button1_click, teises public static void Main ning kolmandas veel midagi muud. Aga sellest ei tasu ennast väga häirida lasta. Ehkki .NETi ja C# juures on püütud eri kohtades käivituvate rakenduste loomist sarnasemaks muuta, tuleb siiski kirjutamisel arvestada käivitumiskoha võimalustega. Siin materjalis keskendume C# keele ülesehitusega seotud teemadele, mis on ühised kõigi käivitumiskohtade puhul. Ning kasutajaliidesena pruugime programmeerimisõpikute traditsioonilist lihtsat ning väheste
kirjutatud programm võib vähemalt esmapilgul mõnevõrra erinev välja näha sõltuvalt sellest, kas programm käivitatakse veebist, tegutsetakse nuppudega ja tekstiväljadega aknas, väljundiks on mobiiltelefon või piirdub kogu tegevus tekstiaknaga. Esimesel korral võib tunduda, et oleks nagu täiesti eri keeltes ja eri moodi kirjutamine. Ühes kohas on alati koodi juures salapärane button1_click, teises public static void Main ning kolmandas veel midagi muud. Aga sellest ei tasu ennast väga häirida lasta. Ehkki .NETi ja C# juures on püütud eri kohtades käivituvate rakenduste loomist sarnasemaks muuta, tuleb siiski kirjutamisel arvestada käivitumiskoha võimalustega. Siin materjalis keskendume C# keele ülesehitusega seotud teemadele, mis on ühised kõigi käivitumiskohtade puhul. Ning kasutajaliidesena pruugime programmeerimisõpikute traditsioonilist lihtsat ning väheste (eksimis)võimalustega
omistamise operaatoreid, mille eesmärk on ennekõike lühendada koodi kirjutamist. ? 1 //omistamise operaatorid 2 $x = 8; 3 $y = 2; echo $x *= $y; 4 Sama asja saab kasutada ka tekstiosade liitmiseks. ? 1 $nimi = 'Mari'; 2 $pnimi = 'Kisakõri'; 3 $nimi .= $pnimi; echo $nimi; 4 Arvude ja teksti vormindamine Siiani oleme lauseid väljastanud funktsiooni echo abil. Leidub ka teisi võimalusi, millest igaühel on oma ülesanne. Üks nendest on printf, mis lisaks väljastamisele vormindab selle. Selleks tuleb lausesse märkida protsendimärgi (%) abil koht kuhu väärtust soovid ning seejärel väärtus. Järgmises näites on kohahoidjaks %s, mis vormindab väärtuse tekstina. ? 1 //muutuja väärtuste vormindamine 2 $nimi = 'Mari'; 3 printf('Tere %s', $nimi); Soovid lausese teisigi väärtusi? Pole probleem, lisa julgelt kohahoidjaid ning lisa soovitud väärtused. ? 1 //muutuja väärtuste vormindamine 2 $nimi = 'Mari';
programm võib vähemalt esmapilgul mõnevõrra erinev välja näha sõltuvalt sellest, kas programm käivitatakse veebist, tegutsetakse nuppudega ja tekstiväljadega aknas, väljundiks on mobiiltelefon või piirdub kogu tegevus tekstiaknaga. Esimesel korral võib tunduda, et oleks nagu täiesti eri keeltes ja eri moodi kirjutamine. Ühes kohas on alati koodi juures salapärane button1_click, teises public static void Main ning kolmandas veel midagi muud. Aga sellest ei tasu ennast väga häirida lasta. Ehkki .NETi ja C# juures on püütud eri kohtades käivituvate rakenduste loomist sarnasemaks muuta, tuleb siiski kirjutamisel arvestada käivitumiskoha võimalustega. Siin materjalis keskendume C# keele ülesehitusega seotud teemadele, mis on ühised kõigi käivitumiskohtade puhul. Ning kasutajaliidesena pruugime programmeerimisõpikute traditsioonilist lihtsat ning
Ta lihtsalt ignoreerib seda. PHP programmeerimiskeeles on 2 tüüpi kommentaare: 1. / voi # - üherealiste märkuste jaoks 2. /* ... */ - mitmerealised kommentaarid comments.php return $x + $y; } ?> Näide 1.3.2 Eraldajad PHP programmid on põhimõtteliselt käskude kogumid. Käskude eraldamiseks kasutatakse programmeerimiskeeltes spetsiaalseid sümboleid - eraldajaid. PHP's seda tehakse semikooloniga: separators.php
Andmed ja valemid Excel'is id Excel'is Andmete tüübid Excelis Valemid ja avaldised Funktsioonid Arvandmed, -avaldised ja -funktsioonid Aadressite ja nimede kasutamine valemites. Harjutus "Kolmnurk" Harjutus "Täisnurkne kolmnurk " Arvavaldised - tehete prioriteedid, funktsioonid Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Võrdlused ja loogikatehted Võrdlused ja loogikatehted. Harjutused IF-funktsioon Palk & Kauba hind Funktsioonide tabel Minirakendus "Detail" - ülesande püstitus "Detail" - kasutajaliides "Detail" - materjalid "Detail" - värvid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Lisad Nimede määramine ja kasutamine Valideerimine Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Otsimine. Funktsioon VLOOKUP Valemiredaktor MS Equation 3.0 s "Kolmnurk"
h> ette nähtud piir-aega, kuid tulemuse väärtus võib DEM eri programmide andmed/programm eri int main (void) { aja jooksul Süsteem on protsesside kogum, mis reageerib kohtades printf ("Hello, world!n"); väheneda sündmustele andmete kaitsmine return 0; Kindel (firm deadline): sarnane rangele, kuid ei Iga sündmusega on seotud ajatempel, mis näitab · MMU Memory Management Unit } järgne
valiku A_I (auto increment), mis hakkab automaatselt arvu ühe võrra suurendama. Teised andmed vaata pildilt. Kui valmis, vajuta nuppu Salvesta! Andmevälja tüübid Nagu eelmisest tegevusest võisite aru saada, on meil kindlasti vaja määrata andmevälja tüüp. See tähenda, et kui oled lahtrisse lubanud ainult numbrid, siis sinna teksti salvestada ei saa jne. Andmevälja tüübid jagunevad kolmeks grupiks: tekst arvud kuupäev ja aeg Tekstitüübid CHAR - kindla pikkusega, näiteks isikukood; kuni 255 märki (1bait märgi kohta) VARCHAR - muutuva pikkusega, näiteks nimed; kuni 65535 märki TEXT - pikkade tekstide jaoks, näiteks uudised, artiklid jne; kuni 65535 märki BINARY - lubab lisada kõiki andmetüüpe ja andmeid ei tõlgita (nt tekstiks või numbriks), kuni 255 märki VARBINARY - kuni 65535 märki BLOB - binaarse info hoidmiseks, näiteks pildid; 65535 baiti / 64kB
Topoloogilise järjestuse ülesanne: Leida tsüklivaba graafi G = (A,R) tippude selline märgendus f: A N, et aRb => f(a) < f(b) ehk leida lineaarne järjestus hulgal A, mis ühtlasi sisaldaks järjestuse R. Puude esitamine raalis: · intsidentsusmaatriksina · viitstruktuurina · sulgavaldisena (ees-, kesk- ja lõppjärjekorras) avaldis sugudest, komadest ja puu märgenditest · Järjestatud puu T eesjärjekord: avaldis lrep(T), kus o kui T juur on a, mille vahetud alampuud on T 1 .. Tk, siis lrep(T) = a(lrep(T1), .. , lrep(Tk)) o kui a on terminaalne tipp, siis lrep(T) = a Juur jääb vasakule vasakrekursiivne sulgavaldis · Järjestatud puu T keskjärjekord: avaldis mrep(T), kus o kui T juur on a, mille vahetud alampuud on T 1 .. Tk, siis mrep(T) = mrep(T1), a (mrep(T2), .. , mrep(Tk)) o kui a on terminaalne tipp, siis mrep(T) = a Juur jääb keskele
Rakenduse sisselogimiseks võib kasutada järgnevaid kasutajanimesid/paroole: Kliendina sisselogimiseks: Kasutajanimi: klient Parool: klient Tellimuse vastuvõtjana sisselogimiseks: Kasutajanimi: kasutaja Parool: kasutaja Veebirakenduse URL: http://localhost:8080/restoran Registreerides uut kasutajat pöördub rakendus T061859_FUNK_ISIKUKOOD funktsiooni poole, mis kontrollib sisestatud isikukoodi õigsust. Kliendina sisselogituna: Vajutades linki Loo uus tellimus rakendus pöördub T061859_FUNK_CAN_MAKE_ORDER funktsiooni poole, mis kontrollib kas kliendil on õigus koostada uut tellimust. Peale igat muudetust tellimuses (lisades/muutes/kustutades menüü ridu) pöördub rakendus T061859_GET_TELLIMUSE_HIND funktsiooni poole, mis arvutab tellimuse kogu hinna. Sisselogimisel ning tellimuste arvu muutmisel (lisades/kustutades tellimusi)
lehitsejad saavad sellest enamvähem sarnaselt aru. Ametlikuks veebilehe tehnilise korrektsuse kontrolliks on loodud teenus aadressil http://validator.w3.org. Seal võimalik kontrollida kas juba ülesriputatud lehe korrektsust, laadida üles fail või kopeerida olemasolev HTMLi kood otse tekstiaknasse. Lihtsa väikese koodi puhul, nagu siinne alustus, on viimatine võimalus ehk mugavaim. Kui mõni viga juhtub, antakse sellest teada. Muul juhul aga teatatakse uhkesti rohelisel kirjal, et sisestatud kood on reeglipärane. Ülesandeid 1. Tee näide läbi. Vaata tulemust. 2. Lisa tervitusele hüüumärk. Salvesta ja vaata veebilehitsejas tulemust. 3. Veendu, et kood valideerub. 4. Tekita HTML-koodi sisse viga (nt. eemalda üks < märk). Tutvu vastavate validaatori veateadetega. 5. Paranda kood taas õigeks. Kopeeri validaatori antud ,,kvaliteedimärgi" lõik oma koodi sisse lehe lõppu (enne
great moun tai n ran ges, a n d even th e sea ice Canada and Mexico that covers much of th e Arcti c. The th ematic Ca n ada and Mexico b oth h ave t h eir own maps inclu d e t he most up to date mforrnanon spread s that include a political and phys ical on everything from the world di stribunon of m ap. com p u ters and televisions to life expectancy, religion an d literacy. If you want to see the Geographic Features
tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~kpolsson/comphist/ 47-68 ingli
[vaata | 1. Füüsikaliste suuruste mõisted, definitsioonid ja ühikud muuda] Voolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus. Potentsiaal ja pinge. Elektriväli, suund ja tugevus. Voolu tugevus ja tihedus. Takistus, selle sõltuvus juhi mõõtmetest. Eritakistus. Laeng ja mahtuvus. Induktiivsus. Vooliuallika elektromotoorjõud, lühisvool ja sisetakistus. Voolu töö ja võimsus. Voolu töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t. [ J ] Võimsus on ajaühikus tehtud töö. [ W ] A p= t Joule-Lenzi seadus. Joule-Lenzi seadus : elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t ning kus voolu töö on võrdelin
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Luukiri
Cat. No. W317-E1-11 SYSMAC CPM1A Programmable Controllers OPERATION MANUAL CPM1A Programmable Controllers Operation Manual Revised October 2007 iv Notice: OMRON products are manufactured for use according to proper procedures by a qualified operator and only for the purposes described in this manual. The following conventions are used to indicate and classify precautions in this manual. Always heed the information provided with them. Failure to heed precautions can result in injury to people or dam- age to property. ! DANGER Indicates an imminently hazardous situation which, if not avoided, will result in death or serious injury. Additionally, there may be severe property damage. ! WARNING Indicates a potentially hazardous situation which, if not avoided, could result in death or serious inju
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid r ja on tavalised polaarkoordinaadid
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine The three major comparisons of computers are: Electronic computers versus Mechanical computers Gen
väärtus. Required loogikaväärtus, mis näitab, kas välja väärtus on kohustuslik või mitte. Indexed välja sisu kasutamine indeksina, tekitab see lisanimekirja kiiremaks otsinguks selle väla väärtuste järgi. Allow Zero Length lugeda tühi väli nullpikkusega väärtuseks. Ripploendiga väljal määratakse sakiga Lookup omadused: Combo box soovi korral avatav valikuga rippmenüü, Row Source Type määrab tüübi: tabel või päring (tabel/query), sisestatud loetelu (value list) või väljade loetelu (field list) Row source määrab tabeli või pääringu nime, millest saadakse andmed Bound Column näitab veeru, millest võetakse väärtused, 3 Column count määrab veergude arvu loetelus, List rows määrab ridade arvu loetelus List Width annab veerulaiuste üldsumma,
muutuja aasta väärtuseks. Järgnev IF-lause võrdleb muutuja aasta väärtust konstandiga 1976, kui need on võrdsed, siis võetakse muutuja teade väärtuseks tekst Õige!, vastupidisel juhul Vale!. Eelviimane lause kuvab teateboksi, milles on esitatud muutuja teade väärtus. VBA rakendustes võib käsutada kahte liiki protseduure: · funktsioone ehk Function-protseduureja · alamprogramme ehk Sub-protseduure Funktsioon võimaldab määrata eeskirja ühe väärtuse (arv, string jm) leidmiseks ja tagastamiseks. Tema poole pöördutakse avaldistest funktsiooniviite abil. Alamprogramm kirjeldab üldisema iseloomuga tegevusi. Ta võib leida ja tagastada suvalise hulga väärtusi, täita mitmesuguseid tegevusi objektidega . Alamprogramme ei saa käsutada avaldistes, pöördumiseks nende poole käsutatakse spetsiaalseid pöördumislauseid. Programmi ja keele põhielemendid Programm koosneb ühest või mitmest protseduurist. Viimasel juhul on üks protseduuridest alati
MTMM.00.340 Kõrgem matemaatika 1 2016 KÄRBITUD loengukonspekt Marek Kolk ii Sisukord 0 Tähistused. Reaalarvud 1 0.1 Tähistused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 0.2 Kreeka tähestik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 0.3 Reaalarvud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 0.4 Summa sümbol . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1 Maatriksid ja determinandid 7 1.1 Maatriksi mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.2 Tehted maatriksitega . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
TaIlinna Tehnikaülikool Elektriajam ite ja jõueIektroonika instituut Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts SUJUVKÄIWTiD JA sAGĘDĮJ$MUUNDUREņ rÕruu LEHTtA ... 'r'.. .,-.:r'i,,ili. 'r ".1 i 'Ļ 1 )- '':' : .,. 'l ..-: .- :ī- Īallinn 1 999 Sujr.rvkäivitid ia sagedusmuundLrrid' Koostanud T. Lehtla. TTÜelektriajalrrite .ļa iõrrelek1roonika instituut. Eesti Moritz Hermann Jacobi SeĮts. Taļlinrr, l999. 90 lk' Saa�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
