Algoritmide ja andmestruktuuride praktikum (1)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Programmeerimine 2. esimene kodutöö

Ülesande püstitus Vastavalt oma matrikli viimasele numbrile valitakse ülesande variant. Koostada tuleb C-keelne programm. Tingimused: 1) failist F1 sisestatakse kirjed struktuuriga: Nimi - string Vanus ­ naturaalarvuline Palk ­ reaalarvuline 2) faili F2 väljastatakse keskmisest madalama vanusega kirjed; 3) faili F3 väljastatakse keskmiset suurema palgaga kirjed. Programmikood #include #include #include #include int i=0; // Globaalne indeksmuutuja int n; // Ridade ehk isikute arv failis double keskm_vanus,keskm_palk,sum_palk=0,sum_vanus=0; #define DEBUG 0 // Silumisinfo kuvamiseks peab muutuja olema 1 /** Isikuandmete struktuur ja muutujate kirjeldus **/ struct isik { char nimi[100]; int vanus; double palk; }; struct isik *palgaandmed; /** Failinimede muutujad **/ char f1[]="f1.txt"; char f2[]="f2.txt"; char f3[]="f3.txt"; FILE *fp1,*fp2,*fp3; /* Funktsioon sisendfaili olemasolu kontrolliks ja kirjete arvu määramiseks failis **/

Informaatika 2

230

pdf

Programeerimise algkursus 2005-2006

Selleks, et seletada arvutile, kuidas lahendada mingit ülesannet, tuleb meil algoritm arvutis kirja panna mõnda programmeerimiskeelt kasutades. Programmeerimiskeel Esimeses teemas sai antud põgus ülevaade enamlevinud programmeerimiskeeltest. Kõigi nende abiga on võimalik kirja panna algoritme meie ees seisvate infotöötlemise ülesannete lahendamiseks. Keele valik sõltub harilikult ülesande iseloomust. PROGRAMMEERIMISKEEL on tehiskeel algoritmide kirjapanekuks arvutitele "arusaadaval" kujul. Programmeerimiskeeles kirja pandud algoritmi nimetatakse PROGRAMMIKS või, kui veelgi täpsem olla, PROGRAMMI TEKSTIKS. Kui Teil tekkis küsimus, et miks ma kasutasin eelmises lõigus jutumärke, siis püüdke mõelda selle üle, kas arvuti on üldse võimeline millestki aru saama. Tegelikult töötab arvuti Teie programmi teksti lugemise ajal ühe teise programmi juhtimisel ja ainult sellest teisest programmist sõltub, kas Teie

Programmeerimine

89

doc

Loogika ja programmeerimine

blokk-skeemide - abil. Selleks, et seletada arvutile, kuidas lahendada mingit ülesannet, tuleb meil algoritm arvutis kirja panna mõnda programmeerimiskeelt kasutades. Programmeerimiskeel Esimeses teemas sai antud põgus ülevaade enamlevinud programmeerimiskeeltest. Kõigi nende abiga on võimalik kirja panna algoritme meie ees seisvate infotöötlemise ülesannete lahendamiseks. Keele valik sõltub harilikult ülesande iseloomust. PROGRAMMEERIMISKEEL on tehiskeel algoritmide kirjapanekuks arvutitele "arusaadaval" kujul. Programmeerimiskeeles kirja pandud algoritmi nimetatakse PROGRAMMIKS või, kui veelgi täpsem olla, PROGRAMMI TEKSTIKS. Kui Teil tekkis küsimus, et miks ma kasutasin eelmises lõigus jutumärke, siis püüdke mõelda selle üle, kas arvuti on üldse võimeline millestki aru saama. Tegelikult töötab arvuti Teie programmi teksti lugemise ajal ühe teise programmi juhtimisel ja ainult sellest teisest

Arvutiõpetus

40

odt

Objektorienteeritud programmeerimise loengutekst

lang.Throwable) 1. vead (java.lang.Error) 2. erindid (java.lang.Exception) mittekontrollitavad (java.lang.RuntimeException) kontrollitavad (kompilaator leiab) Faili kirjutamine PrintWriter abiga Püüame nüüd sinna faili midagi kirjutada. Selleks loome klassi java.io.PrintWriter isendi. java.io.PrintWriter pw = new java.io.PrintWriter(fail); Selle rea lisamisel tekib aga veateade, mis räägib käsitlemata erindist (unhandled exception). Erinditest tuleb hiljem eraldi praktikum, siinkohal lahendame olukorra lihtsalt peameetodi päisele kahe sõna lisamisega. public static void main(String[] args) throws Exception Kontrollitav ja mittekontrollitav erind · Faili mitteleidmise võimaluse puhul pidi kindlasti midagi ette võtma, et kompileeruks 1. deklareerida, et meetodi töö käigus võib tekkida ja jääda püüdmata erind 2. püüda ja töödelda · Nulliga jagamise või järjendi indeksi puhul aga mitte · Miks üks kord nii, teine kord naa?

Programmeerimine

49

doc

Java programmeerimise konspekt

Meetod (alamprogramm) Java rakendus sisaldab põhiprogrammi (main), millest tõenäoliselt pöördutakse ka mingite alamprogrammide poole. Javas nimetatakse alamprogramme meetoditeks (tulenevalt selle keele objektorienteeritusest) ning meetodid on rühmitatud klasside kaupa. Meetodid võivad olla kas programmeerija enda poolt loodud või Javasse sisse ehitatud (nn. API meetodid, mille kirjelduse leiab Java dokumentatsioonist). Sõltumata sellest, kust meetod pärineb, võib see olla kas klassi- või isendimeetod. Klassimeetod (class method) , mida Javas kirjeldab võtmesõna static, on kasutatav n.ö. "igas olukorras", s.t. ei ole vajalik objektorienteeritud paradigma järgimine (esialgu püüame oma kursuses läbi ajada klassimeetoditega). Täpsemalt öeldes - klassimeetodi poole pöördumiseks ei ole vajalik objekti olemasolu. Klassimeetodi poole pöördumiseks kirjutatakse reeglina: Klassi_nimi . meetodi_nimi ( faktilised_parameetrid ); Kui meetod on defineeritud jooksvas klassis,

Java programmeerimine

16

doc

C# Progammeerimise keel

C# - PROGRAMMERIMISE KEEL Programm on eeskirjade (käskude) kogum, mis määrab, milliseid operatsioone ja tegevusi peab arvuti täitma andmetega antud klassi kuuluvate ülesannete lahendamiseks. Andmed on informatsiooni formaliseeritud esitus kujul, mis võimaldab informatsiooni salvestamist ja töötlemist arvutis. Eristatakse mitut liiki andmeid: arve, tekste, graafikakujundeid, heli jm. Programmide koostamiseks on loodud spetsiaalsed programmeerimiskeeled. Taolisi keeli on palju, kuid enamiku ülesehitus ja käsutamise põhimõtted on analoogilised. Kasutamisvaldkonna järgi jagatakse keeled kahte rühma: universaalsed ehk üldkeeled ja spetsialiseeritud keeled. Üldisi programmeerimiskeeli käsutatakse suvaliste rakendus- ja süsteemi-programmide loomiseks, mis töötavad autonoomselt või koos teiste programmidega. Praegusel ajal on levinud järgmised üldised programmeerimiskeeled C, ++, Visual ++, Visual Basic, Java, Pascal, Fortran, Cobol. C# Spetsialiseeritud k

Arvutiõpetus

184

docx

Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server’i baasil

Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil C# Tallinn 2011 C# Mõnigi võib ohata, et jälle üks uus programmeerimiskeel siia ilma välja mõeldud. Teine jälle rõõmustab, et midagi uut ja huvitavat sünnib. Kolmas aga hakkas äsja veebilahendusi kirjutama ja sai mõnegi ilusa näite lihtsasti kokku. Oma soovide arvutile selgemaks tegemise juures läheb varsti vaja teada, "mis karul kõhus on", et oleks võimalik täpsemalt öelda, mida ja kuidas masin tegema peaks. Loodetavasti on järgnevatel lehekülgedel kõigile siia sattunute jaoks midagi sobivat. Mis liialt lihtne ja igav tundub, sellest saab kiiresti üle lapata. Mis esimesel pilgul paistab arusaamatu, kuid siiski vajalik, seda tasub teist korda lugeda. Ning polegi loota, et kõik kohe lennult külge jääks!? Selle jaoks on teksti sees koodinäited, mida saab kopeerida ja arvutis tööle panna. Ning mõningase muu

Algoritmid ja andmestruktuurid

85

doc

C# materjal

C# õppematerjal 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................5 Põhivõimalused...........................................................................................................................6 Käivitamine.............................................................................................................................8 Ülesandeid...........................................................................................................................9 Suhtlus arvutiga.......................................................................................................................9 Arvutamine................................................................................................

Programmeerimine - c sharp

Meedia

Kommentaarid (1)