Algloomade tähtsus looduses ja inimese elus (1)

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Algloomad
algloomade tähtsus looduses ja inimese elus
1) nad on olulised toiduahela lülides .
2)olulised eluslooduse evulutsiooni uurimisel
3)mõned algloomad tekitavad haigusi
4)väljasurnud algloomadest on tekkinud settekivimid , näiteks kriidilademed
Tähtsus looduses :

osalevad looduse aineringis (toituvad bakteritest , neid söövad näiteks kalavastsed)

teadlastele on algloomad maakera geoloogilise mineviku uurimisel olulised(nad on nii ammu elanud maal) nad oli enne hulkrakseid organisme , kambriliste kodadest saadakse kriiti ja lubjakivi lademeid , (koolis kasutav kriit )

olulised settekivimite moodustamisel(näiteks kiirloomad ühed vanimad(räniainest toesega) ) kasutatakse metallide lihvimisel ja poleerimisel .
Haigused Nakatumine kahjustus
Düsenteeria toidu ja veega verine kõhulahtisus( kahjustab seedeelundkonda)
Vältimine
Tarbid ainult puhast toitu ja joogivett , pead vaatama mida sööd , jood .

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Algloomade tähtsus looduses ja inimese elus #1

Algloomade tähtsus looduses ja inimese elus #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lisette1994 Õppematerjali autor

algloomade tähtsus looduses ja inimese elus

1) nad on olulised toiduahela lülides .
2)olulised eluslooduse evulutsiooni uurimisel
3)mõned algloomad tekitavad haigusi
4)väljasurnud algloomadest on tekkinud settekivimid , näiteks kriidilademed

Tähtsus looduses :
1. osalevad looduse aineringis
jne .

bioloogia algloomad algloomade tähtsus düsenteeria

Sarnased õppematerjalid

docx

Algloomade tähtsus

Algloomade tähtsus Algloomad on olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel. Nad kuuluvad ürgsete loomade hulka. See tähendab, et nad on elanud Maal iidsetest aegadest alates. Algloomad olid olemas enne hulkrakseid loomi. Paljudel merelistel algloomadel on ilusad õhukesed lubiainest kojad. Sellised kojad olid ka juba miljoneid aastaid tagasi elanud ürgsetel algloomadel- kambrilistel. Aegade jooksul on hukkunud kambriliste kodadest kujunenud lubjakivi- ja kriidilademed. Algloomadest ühed vanimad on ka meredes elavad kiirloomad. Nende ränistunud teos meenutab kujult tillukesi tähekesi, lumehelbeid, okkalisi kerakesi vms kujundeid

Bioloogia

doc

Algloomade tähtsus

Bakteril kui on rakutuum, üks või kaks rakutuuma.(üks siis enamasti ikka üks või väike , üks suur) pole üldse. Liikumine Liigub tuule ja vee ning Liigub tuule ja vee ning viburi abil. viburi või ripsmete abil. Ebasobivad tingimuste Algloomad kasutavad üleelamiseks kasutavad... Bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste ebasoodsate tingimuste üleelamiseks tsüstiks üleelamiseks spoore. muutumist. Pelliikuli asemel Spoorid on vastupidavad katab tsüsti tihe kest. äärmuslikele Tsüstina on algloomad palju

Bioloogia

docx

Bioloogia (algloomad)

mageveekogud; Suurus: 0,1-0,3mm; Toitumine: toitub peamiselt heinabakteritest. Ripsmete (tõõgu?) suunab ta bakterid rakusuule ja sealt edasi rakuneelu. Seedimatud bakterite kestad jäägid eritatakse rakupäraku kaudu. Eritamine: Vedelate jääkide eritamiseks on tal kaks pulseerivat vakuoolt. Sigimine: Paljuneb pooldumise teel, kuid aegajalt liituvad kaks kinglooma suurväljade kohalt. Seejärel vahetavad nad pisituumade materjale ning siis poolduvad uuesti. Tähtsus looduses: 1.Algloomad toituvad ainuraksetest vetikatest ja surnud organismide ainetest ning on ise toiduks väikestele vähikestel, kala maimukestele, vee loomadele ja on olulised aineringis. 2.Algloomad elavad ka mäletsejate maos ning aitavad neil loomadel koos bakteritega seedida tselluloosi. 3.Algloomade kodadest on tekkinud looduslik kriit ja lubjakivi. 4.Parasiitsed algloomad põhjustavad loomadel haigusi- nad reguleerivad loomade arvukust looduses. Tähtsus inimeste elus: 1

Bioloogia

doc

Algloomad

1319659837129285.doc Kärt Roomäe ALGLOOMAD Sisukord: ALGLOOMAD...........................................................................................................................1 1.1 Orgaanilise aine tarbijad.......................................................................................................1 .....................................................................................................................................................1 1.2 Amööb liigub kulenditega.........................................

Bioloogia

pdf

Viirused, bakterid ja algloomad

Kaspar Noor Tallinna Reaalkool Viirused, bakterid ja algloomad Viirused Viirused on üliväiksed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Viirused ei saa pidada päris elusorganismideks, sest neil on elusorganismi omadusi, kuid ka omadusi, mis neist erineb. Sarnasus elusorganismidega Erinevus elusorganismidest Pärilikkusaine ja valkude olemasolu Pole rakulist ehitust Võime kiiresti muutuda Puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime

Mikrobioloogia

docx

Bioloogia - viirused ja bakterid

Algloomadest põhjustatud haigused- Toksoplasma, malaaria Vaktsiiniga. Antibiootikumidega. 4. Võrdle steriliseerimist ja pastöriseerimist Steriliseerimiselt on kõrgem temperatuur ja suurem rõhk, kasutatakse näiteks arstiriistade puhastamisel. Hävivad spoorid. Pastöriseerimisel on temperatuur umbe 70 kraadi, kasutatakse näiteks piima pastöriseerimisel. Spoorid jäävad ellu 5. Viiruste, bakterite ja algloomade tähtsus looduses. Viirused- Bakterid- tähtsad aineringes, tähtsad lagundajad Algloomad- olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel, olulised settekivimite moodustamisel, osalevad looduses aineringes, algloomad võivad tekitada haigusi. 6. Viiruse omadused (miks elusa ja eluta looduse piiril?) Elus organismid Eluta objektid Ehituses on valgud ja pärilikkus aine Puudub ainevahetus

Bioloogia

docx

Bakterid, algloomad, seened, vetikad

BAKTERID on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid on looduses tähtsad aineringes lagundajatena. Nad on taimedele kasulikud, varustades neid hapnikuga (näiteks mügarbakterid ). Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Bakteri mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht,

Hügieen

doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga

Bioloogia

Rohkem sarnaseid