Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Algebralised murrud (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Algebraliste murrud
© T. Lepikult , 2010 Algebraliste murdude korrutamine Kahe algebralise avaldise jagatist nimetatakse algebraliseks murruks.
Tehteid algebraliste murdudega sooritatakse nagu harilike murdudega:
Kahe murru korrutiseks on murd , mille lugejaks on teguriteks olevate murdude lugejate korrutis, ja nimetajaks on teguriteks olevate murdude nimetajate korrutis:
a c ac b d bd
Näide x y 3x z ( x y ) (3x z ) . 3a y 5 x 5 x (3a y ) algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Algebraliste murdude korrutamine ja jagamine Kahe murru jagatiseks on murd, mille lugejaks on jagatava lugeja korrutis jagaja nimetajaga, ja nimetajaks on jagatava nimetaja korrutis jagaja lugejaga:
a c ad : b d bc
Näide 5 x x 2 25 (5 x)( x 7) : 2 x 2 x 35 x 7 2 ( x 2 x 35)( x 25) 2
(5 x)( x 7) 1 ( x 7)( x 5)( x 25) 2 2 . lahutame teguriteks x 25 x 2 2 x 35
algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Algebraliste murdude liitmine Algebraliste murdude liitmisel tuleb : 1) tegurdada kõikide liidetavate nimetajad ; 2) Minna üle ühisele murrujoonele, kus nimetajaks on liidetavate nimetajate vähim ühiskordne ja lugeja saadakse liidetavate lugejatest laiendamise teel. 3) Võimaluse korral koondada lugejas sarnased liikmed ja taandada murd
Näide x2 x 2 x2 x 2 x 1 x 1 x 2 x 1 ( x 1)( x 1) x 1 ( x 1) 2 2 2
x 2 ( x 1) x( x 1) 2 2( x 1) x 3 x 2 x 3 2 x 2 x 2 x 2 ( x 1) ( x 1) 2 ( x 1) ( x 1) 2
2 x 3 3x 2 3x 2 . ( x 1) ( x 1) 2
algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Algebraliste murdude lahutamine Algebraliste murdude lahutamine toimub samamoodi kui liitmine.
Näide 2a 1 2a 2a 1 2a 2 2 b 1 b 1 b b 1 (b 1)(b b 1) b 1 b b 1 3 2
2a (b b 1) (2 a)(b 1) 2 2 a b 2 b 1 2b 2 ab a (b 1)(b 2 b 1) (b 1)(b b 1) 2
3a b 2 3b ab 1 . (b 1)(b b 1) 2
algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Murdude lihtsustamine Tehetes murdudega on pärast üleminekut ühisele murrujoonele oluline osata kirjutada murdude lugejad ja nimetajad korrutistena (tegurdada), et seejärel murrud taandada.
Näide a 2 25 a 2 5a (a 2 25)(a 2 9) : 2 2 a 3a a 9 2 (a 3a)(a 5a) 2
a 2 25 a 2 9 (a 5)(a 5)(a 3)(a 3) (a 5)(a 3) . a (a 3)a (a 5) a 2 a 2 3 a a 2 5 a
algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Näide 1 a2 a2 a a 1 Lihtsustada avaldis 2 3 2 2 a 2a 1 a 1 a 1 a a ja leida selle väärtus, kui a 3 23 . Lahendus a2 a2 a a 1 2 a 2a 1 a 1 a 1 a a 2 3 2
a2 a(a 1) a 1 (a 1) (a 1)(a a 1) (a 1)(a 1) a(a 1) 2 2
a2 a(a 1) a2 a 1 (a 1) (a 1)(a a 1) a(a 1)(a 1) 2 2
a2 a(a 1)(a 2 a 1) (a 1) a(a 1) (a 1)(a a 1) 2 2 2
algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Näide 1 (järg) a2 a(a 1)(a 2 a 1) (a 1) a(a 1) (a 1)(a a 1) 2 2 2
a2 1 a2 1 (a 1)(a 1) a 1 . (a 1) (a 1) 2 2 (a 1) 2 (a 1) 2 a 1
Kui a 3 23 , siis on avaldise väärtuseks
3 23 1 4 23 14 14 3 7 3 2 3 1 . 3 3 1 2 3 2 8 3 38 4 4
3 Vastus. Avaldise väärtus on 1 . 4
algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Näide 2 x x y y2 1 Lihtsustada avaldis 2 2 : 3 y xy x xy x xy x y 2
ja leida selle väärtus, kui x 4 , y 4 . 3 1
Lahendus x x y y2 1 2 2 : 3 y xy x xy x xy x y 2
x x y y2 1 : y ( y x) x( x y ) x( x y ) x y 2 2
x 1 y2 1 : y ( y x) x x( x y )( x y ) x y x x y ( y x) y 2 x( x y ) : xy( y x) x( x y )( x y ) algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Näide 2 (järg) x x y ( y x) y 2 x( x y ) : xy( y x) x( x y )( x y ) ( x 2 y 2 xy) x( x y )( x y ) x y . xy( y x)( y x xy) 2 2 y
Kui x 4 , y 4 , siis 3 1
x y 34 14 24 2 4 1 1 2. y 4 4 4 1
Vastus. Avaldise väärtus on 2.
algusesse eelmine slaid esitluse lõpp

Vasakule Paremale
Algebralised murrud #1 Algebralised murrud #2 Algebralised murrud #3 Algebralised murrud #4 Algebralised murrud #5 Algebralised murrud #6 Algebralised murrud #7 Algebralised murrud #8 Algebralised murrud #9 Algebralised murrud #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
pdf

Üks-ja hulkliikmed

4) 32 - lihtsaimaks matemaatiliseks avaldiseks on konstant (arv). algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Algebraline avaldis Matemaatilist avaldist, milles on vaid lõplik arv kordi kasutatud aritmeetikatehteid ning astendamist ja/või juurimist, kus astendajad ja juurijad on täisarvud, nimetatakse algebraliseks avaldiseks. Näiteks : algebralised avaldised on: 1) 4ax 2 5bx 6 ; 2) 3 2a 2 3 y ; 7x2 2 3) 4x 5 Algebralised avaldised ei ole: 1) 2 sin x cos2 x (avaldis sisaldab trigonomeetrilisi funktsioone); 2) 2 2 (avaldises esineb astendamine irratsionaalarvuga). algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp

Matemaatika
thumbnail
19
pdf

Astmed ja juured

Astmed ja juured © T. Lepikult, 2010 Astme mõiste. Definitsioon Ühest suurema naturaalarvu n korral nimetatakse astmeks an korrutist, milles on n võrdset tegurit a, s.t. a n a a ... a. n tegurit Näited 32 3 3 9. 104 10 10 10 10 10000. 3 1 1 1 1 1 . 4 4 4 4 64 1 kilobait = 210 baiti = 2·2·2·2·2·2·2·2·2·2 baiti 1024 baiti. = algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Negatiivse arvu astendamine Näited (2)3 (2) (2) (2) 8. (0,5) 4 (0,5) (0,5) (0,5) (0,5) 0,0625. Järeldus viimastest näidetest: Kui negatiivset arvu astendada paarisarvulise astendajaga, on tulemus positiivne, kui paarituarvulise astendajaga, on tule

Matemaatika
thumbnail
14
pdf

Lineaarvõrrandi lahendamine. Ruutvõrrandi lahendamine

Lineaarvõrrandi lahendamine. Ruutvõrrandi lahendamine Lineaarvõrrand Ühe tundmatuga lineaarvõrrandiks nimetatakse võrrandit kujul ax + b = 0, kus a 0 ja b on antud arvud ja tähega x on tähistatud tundmatut. Seejuures nimetatakse korrutist ax lineaarliikmeks ja b vabaliikmeks. Näiteks on lineaarvõrrandid vabaliige lineaarliige 2 x 3 0, (tundmatu on tähistatud tähega x) 5 z 0, (tundmatu on tähistatud tähega z, vabaliige b = 0) Lineaarvõrrandid ei ole: 2 x 2 3 0, (kuna tundmatu on ruutu tõstetud) 2 3 5, (kuna tundmatut seoses ei esine) algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Lineaarvõrrandi lahendamine Lineaarvõrrandi ax + b = 0 ainsaks lahendiks on b x . a Nä

Matemaatika
thumbnail
63
doc

Põhikooli matemaatika kordamine

Lahendus: Leiame nullkohad ruutvõrrandi järgi. Saame 2 t 2 5t 7 0; 5 5 2 4 2 7 5 25 56 5 9 t ; 22 4 4 59 t1 3,5; 4 59 t2 1. 4 Võrduse ax2 + bx + c = a(x ­ x1)(x ­ x2) järgi saame tulemuseks, et 2t2 ­ 5t ­ 7 = 2(t ­ 3,5)(t + 1). Ratsionaalavaldised ja murdvõrrandid Murru taandamine 1. Taanda järgnevad murrud. 6a a) 4 Lahendus: 6 b) 2a Lahendus: ab 2 c) ab Lahendus: 3a 2 b 3 d) 2b 2 Lahendus: 16x 3 y 5 e) 12x 3 y 4 Lahendus: 24m 5 n 6 p f) 18m 6 n 5 p 2 Lahendus: 2. Taanda järgnevad murrud. 3a 2 b 3 a) 6ab 3ab Lahendus: Selle murru nimetaja on hulkliige (kaksliige). Et murru taandamine saaks võimalikuks, tegurdame nimetaja. Saame 3ab 3b b) 6b 6ab

Matemaatika
thumbnail
100
pdf

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS I OSA SISUKORD 1. ARVUHULGAD …………………………………………………… 2 2. ARITMEETIKA ……………………………………………….…… 3 2.1 Mõningate arvude kõrgemad astmed ………………………….……. 3 2.2 Hariliku murru põhiomadus ………………………………….…….. 3 2.3 Tehetevahelised seosed ……………………………………….…….. 3 2.4 Tehted harilike murdudega ………………………………….……… 4 2.5 Tehete põhiomadused ……………………………………….……… 5 2.6 Näited tehete kohta positiivsete ja negatiivsete arvudega …….…….. 5 2.7 Näited tehete kohta ratsionaalarvudega ……………………….……. 6 2.8 Protsent ja promill ……………�

Matemaatika
thumbnail
3
doc

Ratsionaalavaldised ja murdvõrrandid

Raudvara 2.peatükk 1. Tegurdamine - - Tegurdamine ­ Avaldise muutmine korrutiseks. 1.Teguri toomine sulgude ette. 2. Valemite kasutamine. ( (a+b2) = a2 + 2ab +b2 / (a + b)((a ­ b) = a2 - b2 3. Ruutkolmliikme tegurdamine. ( ax2 +bx+c = a(x-x1)(x-x2) ) 4. Rühmitamisvõte. - Avaldise teisendamine tähendab avaldise võimalikult lihtsa või meile sobiva kuju andmine. - Võrdust, mille poolteks on võrdsed avaldised nim. samasuseks. Näide: 2. Arvulise murru taandamine - Taandamine-murru lugeja ja nimetaja jagamine ühe ja sama nullist erineva avaldisega * tegurdatakse murru lugeja ja nimetaja; * taandatakse arvulised tegurid * taandatakse muutujat sisaldavad võrdsed tegurid. Näide: 3. Korrutamine ja jagamine ­ Korrutamine- algebraliste murdude korrutis võrdub murruga, mille lugejaks on antud murdude lugejate korrutis ja nimetajaks murdude nimetajate korrutis

Algebra ja analüütiline geomeetria
thumbnail
12
pdf

Murd- ja juurvõrrand

Murd- ja juurvõrrand © T. Lepikult, 2010 Murdvõrrandi definitsioon Murdvõrrandiks nimetatakse võrrandit, milles muutuja esineb murru nimetajas. Murdvõrrandit saab samasusteisenduste abil teisendada kujule f ( x) 0 g ( x) Murdvõrrandi lahendamiseks lahendatakse võrrand f ( x) 0, mis on esialgse võrrandi järeldus (lahendite arv võib olla kasvanud). Et muutuja x lubatavad väärtused on kitsendatud tingimusega g ( x) 0, siis tuleb lahendamisel alati kontrollida, kas saadud muutuja väärtused on esialgse võrrandi lahendeiks või mitte. algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Murdvõrrandi lahendamine Näide x2 x 2x Lahendada võrrand 20 x 3 x 3 Lahendus Viime vasakul pool võrdusmärki olevad avaldised ühisele

Matemaatika
thumbnail
28
docx

Põhikooli lõpueksam matemaatikast

Matemaatika eksam 1. Tehted astmetega Sama alusega astmete korrutamiseks tuleb astmed liita. Sama alusega astmete jagamiseks tuleb astmed lahutada. Korrutise astendamiseks tuleb astendada kõik tegurid ja tulemused korrutada. Jagatuse astendamiseks tuleb astendada kõik tegurid ja tulemused jagada. Astme astendamiseks tuleb astmed korrutada. 2. Arvu standardkuju Arvu standardkuju on korrutis, mis koosneb ühe ja kümne vahel olevast tegusrist ja kümne mingist astmest. Näited. 7250 = 7,25 ∙ 10³; arvu tüvi on 7,25 ja arvu järk 10. 4000 = 4 ∙ 10³ 3. Korrutise ja jagatise astendamine, astme astendamine Mis tahes aluse nullis aste on 1. Negatiivse astendajaga aste on võrdne absoluutväärtuselt sama suure positiivse arvu astendajaga astme pöördväärtusega. Astme astendamiseks tuleb astmed korrutada. Sama alusega astmete korrutamiseks tuleb astmed liita. Sama alusega astmete jagamiseks tuleb astmed lahutada. Korrutise astendamiseks

Matemaatika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun