Realistidel on suuri teeneid ses mõttes, et nad muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Kuid realistid jäid siiski osalt veel vanade traditsioonide pinnale. Nad
maalisid endist viisi nelja seina vahel, säilitasid tumeda koloriidi ja tardunud loodusekäsitluse; neil puudus ka eriline huvi valguse ja õhu vastu. Säärane maalimisviis ei rahuldanud enam põlvkonda, kes järgnes Courbet'le. Hakkas tärkama
igatsus heledama ja õhulisema käsitlusviisi järele, huvi selle vastu, mis looduses on mööduvat, dünaamilist, kerget ja kirgast. Sellest igatsusest sündis XIX sajandi viimasel veerandil
IMPRESSIONISM Voolu nimetus on
tuletatud prantsusekeelsest sõnast
impression, mis tähendab muljet. Impressionism on nii siis muljete maalimine.
Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi looduses maalida on raske, koguni võimatu, sest valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav välimus. Kunstnik võib järelikult kujutada ainult mööduvaid olukorda, fikseerida puhtmaaliliselt tajutud
muljeid loodusest kogu nende juhuslikkusest, silmapilksuses ja mitmekesisuses; kunstnik võib maalida õieti ainult valgus ja õhku, mis ümbritsevad loodusobjekte ja neile alati uue ilme annavad. Impressionism on esmajoones
valguse ja õhu maal. Looduses saadud muljed tuli lõuendil fikseerida võimalikult ruttu ja vahetult, looduses
viibides . Seni tegid kunstnikud looduses enamasti ainult
Kõik kommentaarid