Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Anneliveel
Õppematerjali autor
kulunud. Kuna töölised ei teeni oma töö eest võrdselt toote müügihinnaga, siis kapitalist teenib kasumit tööliste arvelt ja seega ekspluateerib töölisi. Kasutades Marxi termineid: konstantse kapitali ehk masinate ja sisseseadele kulunud raha ning muutuvkapitali ehk töölistele makstava palga summa peab olema võrdne toote hinnaga. Kuna see nii ei ole, on tegemist lisaväärtusega. Lisaväärtuse ja palga suhe näitab ekspluateerimise suhtarvu. Alfred Marshall (26. juuli 1842 - 13. juuli 1924) oli inglise üks oma aja mõjukamaid inglise majandusteadlasi. Tema raamat "Principles of Economics" (1890) oli Inglismaal pikka aega oluliseim majandusõpik. Marshalli kõige olulisem pärand majandusteadusele on klassikalise tootmisteooria ühendamine nõudlusteooriaga, mille tulemusel on meieni jõudnud Marshalli rist ning [[neoklassikaline väärtusteooria]], kus hind kujuneb nõudluse ja pakkumise vahekorra
1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus, esmakordselt töötati v
2. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat ratsionaalne Majapidamise eesmärk- oma kogukasu maksimeerimine, lähtudes kasutada olevast eelarvest. Kasulikkus - kui inimese õnne ja heaolu mõõdupuu Kasulikkus rahulolu, mida saadakse kauba või teenuse tarbimisest Kasulikkuse teooria loojad: Avaldasid oma tööd peaaegu samaaegselt Hans Gossen (1810 1858) William Stanley Jevons (1835 1882) Carl Menger (1840 1921) Leon Walras (1834 1910) Alfred Marshall töötas samuti välja piirkasulikkuse teooria alused, kirjastas alles 1890. Kasulikkus on subjektiivne, hinnang sõltub igast indiviidist. Eeldatakse, et maitse ja eelistused ei muutu, nad on stabiilsed. Näide kauba tarbimise kohta: 1. ühik annab väga suure rahulolu 2. mitte nii suure rahulolu 3. veel väiksema rahulolu 4. pole enam vajalik Kogukasu - ingl. k. Total utility (TU) Piirkasulikkus ingl. k. Marginal utility (MU)
Majapidamisena defineeritakse majandusteoorias ühtse eelarvega majandavat inimeste ringi. Kusjuures tavaliselt kasutatakse majapidamise mõistet kas tootlike tegurite (maa, töö, kapital) omanikena või tarbijatena. Viimases funktsioonis ongi käesolevas peatükis kasutatud majapidamise mõiste asemel tarbija mõistet. 4 Arvata võib, et Eestis näiteks erineb Keskerakonna heaolu definitsioon Isamaaliidu omast. 5 Inglise majandusteadlane Alfred Marshall (18421924) oli põhiliselt seotud Cambridge Ülikooliga Suurbritannias. Marshall on Adam Smithi ja David Ricardo poolt 18. ja 19. sajandil kujundatud klassikalise koolkonna vaadete (eelkõige mikromajandusteooria) edasiarendaja ning on mõjutanud praktiliselt kõiki järgnevaid majandusteadlaste põlvkondi kuni tänapäevani. Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus
TARBIJA KASULIKKUS MAJANDUSTEADUS ETTEVÕTE KASUM . MAJANDUSTEOORIA VALITSUS ? ÜH. HEAOLU . 2. Alfred Marshall (1842-1924), neoklassikalise majandusteooria 2. - alusepanija, inglise majandusteadlane , 3. Inimeste vajadused, peoples needs 3. 4. Maslow vajaduste hierarhia, Maslow's pyramid 4. Eneseväljendusvajadus Esteetilised
väljakujunemisele. Marginaalanalüüsi kasutamine viis ressursside paigutuse ehk siis mikroökonoomika probleemide uurimiseni. Esimeseks rakenduseks oli nõudlusteooria, kus arendati välja piirkasulikkuse kontseptsioon. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 7 Neoklassikalise mõtteviisi üheks olulisemaks arendajaks ja süstematiseerijaks saab 19. sajandi lõpul Cambridge'i koolkonda esindav Alfred Marsahall (1842-1924). Oma peateoses "Majandusteaduse printsiibid" väidab Marshall, et igal metodoloogilisel lähenemisel on omad plussid ja miinused ning, et majandusteaduse probleemid on liiga keerukad lähtumaks vaid ühest metodoloogiast. Oma peateose püüdis ta kirjutada nii, et sellest saaksid aru lisaks majandusteadlastele ka tavalised lugejad. Keerulisem matemaatiline käsitlus oli paigutatud raamatu lisadesse ja tekstis püüdis ta jääda äärmiselt lihtsaks ja selgeks.
piirkasulikkus. Uued analüüsi meetodid aitasidki kaasa neoklassikalise majandusteaduse väljakujunemisele. Marginaalanalüüsi kasutamine viis ressursside paigutuse ehk siis mikroökonoomika probleemide uurimiseni. Esimeseks rakenduseks oli nõudlusteooria, kus arendati välja piirkasulikkuse kontseptsioon. Neoklassikalise mõtteviisi üheks olulisemaks arendajaks ja süstematiseerijaks saab 19. sajandi lõpul Cambridge'i koolkonda esindav Alfred Marsahall (1842-1924). Oma peateoses "Majandusteaduse printsiibid" väidab Marshall, et igal metodoloogilisel lähenemisel on omad plussid ja miinused ning, et majandusteaduse probleemid on liiga keerukad lähtumaks vaid ühest metodoloogiast. Oma peateose püüdis ta kirjutada nii, et sellest saaksid aru lisaks majandusteadlastele ka tavalised lugejad. Keerulisem matemaatiline käsitlus oli paigutatud raamatu lisadesse ja tekstis püüdis ta jääda äärmiselt lihtsaks ja selgeks.
Uued analüüsimeetodid aitasidki kaasa neoklassikalise majandusteaduse väljakujunemisele. Marginaalanalüüsi kasutamine viis ressursside paigutuse ehk siis mikroökonoomika probleemide uurimiseni. Esimeseks rakenduseks oli nõudlusteooria, kus arendati välja piirkasulikkuse kontseptsioon. Neoklassikalise mõtteviisi üheks olulisemaks arendajaks ja süstematiseerijaks saab 19. sajandi lõpul Cambridge'i koolkonda esindav Alfred Marsahall (1842-1924). Oma peateoses "Majandusteaduse printsiibid" väidab Marshall, et igal metodoloogilisel lähenemisel on omad plussid ja miinused ning et majandusteaduse probleemid on liiga keerukad lähtumaks vaid ühest metodoloogiast. Oma peateose püüdis ta kirjutada nii, et sellest saaksid aru lisaks majandusteadlastele ka tavalised lugejad. Keerulisem matemaatiline käsitlus oli paigutatud raamatu lisadesse ja tekstis püüdis ta jääda äärmiselt lihtsaks ja selgeks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid