50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ketlyyn
Õppematerjali autor
Psühhoanalüütiline teooria Elisabeth Sau 12c Teooriat käsitletakse üleüldse kõige esimese isiksuseteooriana ning esimese psühhoteraapia liigina. Alusepanija Sigmund Freud (1856-1939). Psühhoanalüüs on Sigmund Freudi loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. Teooria Psühhoanalüüsi teoreetilisi käsitlusi on mitmeid. Ka Freudi enda käsitlused muutusid mõnevõrra juba tema eluajal
Noorim laps Noorim laps saab perekonnas kõige enam tähelepanu, seda nii vanematelt kui ka enda vanematelt õdedelt- vendadelt. Noorimal lapsel on tänu väga suurele tähelepanule oma kodus, väga raske sidemeid väljaspool luua. Ta on harjunud saama seda, mida ta tahab ja ta on seetõttu võtnud omaks kamandamise. Märksõnad: · väljakutsuv · manipuleeriv · tähelepanu armastav · ebakindel · hell ja hooliv ALFRED ADLERI TEOORIA Austria psühholoog Alfred Adler (7. veebruar 1870 28. mai 1937 Sotimaa) oli üks esimesi, kes 20. sajandi algusaastatel pööras tähelepanu laste isiksuseomaduste ja nende sündimisejärjekorra seose vahel. Sünnijärjestus ei anna tema arvates küll inimesele automaatselt teatud kindlaid isiksusejooni ja määravaks saab hoopis see, millised ootused on vanematel oma lastele ja milliseid positsioone lapsed endale perekonnasiseselt võtavad.
Eysenck väidab, et ainult kahest piisab. Mingisugust ühisosa on neis teooriates raske leida. Miinuseks on veel ka see, et nad ei seleta eriti midagi. Need on puht sellised kirjeldavad, sildistavad. Näiteks: Sul on neorootilisus 9 palli 10, aga see ei selta mitte midagi. See annab lihtsalt fakti ilma selgituseta. Kuid see ei tähenda, et nende populaarsus oleks alanenud. Need teeoriad on endiselt tuntud. Tänapäeval on kõige populaarsem teooria nn "Suur viisik". "SUUR VIISIK" "Suur viisik" on ka üks isiksusejoonte teooriatest, mis loodi 20. sajandi lõpus. See ei ole ühe mehe loodud, vaid terve grupi inimeste. See teooria väidab, et isiksuse moodustavad põhiliselt viis suurt mõõdet või dimensiooni, mille järgi see teooria on ka nime saanud. Vahel on seda nimetatud ka Oceani teooriaks. See nimetus tuleb omadustegrupi esitähtedest (inglise keeles). Need viis gruppi on:
analüüs. Põhiline uurimisvahend on erinevate sotsiaalsete nähtuste ja probleemide vaheliste seoste analüüs ja vastasmõjude leidmine. Küsimused: "miks", "kuidas". * prognoosimine - teadusliku uurimise kõige kõrgem tase. Räägib võimalikest arenguvariantidest, mis edasi saab või juhtuma hakkab. "kui meil on see, siis juhtub see ja see ja see". Arengupsühholoogia kui teaduse instrumentideks on: teooria, motodoloogia. Teooria - süsteemne loogiline seletus nähtuste omavahelistest seostest. Metodoloogia - õpetus teadusliku uurimise meetoditest. Väikseim ühik on "meetod" - teadusliku uurimise instrument, püstitatud teooria või uurimus hüpoteesi kinnitamiseks. Õppimisel esimene eesmärk teada saada iseenda või lähedaste kohta. Tegelt palju teada ei saa, saab igasugu oletusi ainult. Arengupsühh ei paku eriti palju lahendusi vaidpigem rohkem eri variante ja ... suundi.
.........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler..........................................................................................................................15 Neofreudism.............................................................................................................................17 Erich Fromm........................................................................................................................17 Karen Horney.....................................................................................
· Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida fakte. Fakt iseenesest ei tähenda midagi. · Respekteerivad üldist teadmist. Igal ühel neist on üldine ja isiklik teadmine. Isiklik teadmine vs üldine teadmine- mida ühiskond arvab ja mida mina ise arvan. · Põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. Psühhoanalüütilised teooriad tegelevad nii teadustamata kui ka teadustatud protsessidega. · Teooria peab olema vähem keerukam kui inimene ise, ehk teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimene ei saa luua teist nii keerulist süsteemi, kui ta ise. · On üldistavad, st et teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel. On olemas teadmisi, väljaütlemisi, mis on filosoofia aga võib muutuda ka teadmiseks. Varased arengukäsitlused. Preformatsiooniteooria (17-18 saj) Antony van Leeuwenhork (1632-1723), Nicolas Hartsoeker (1656-1725)
inimeste vastu vaenulik. Kuigi võib olla üksikuid kõrvalekaldeid, kehtib üldreegel, et jutukad inimesed on loomult pigem rõõmsa- kui kurvameelsed. See on ühtemoodi nii Koreas, Islandil kui ka Zimbabwes. Kuigi stereotüüpse kujutluse kohaselt peaksid eri rahvuste vahel olema suured erinevused, on need erinevused tegelikult suhteliselt väikesed. Nende kolme leiu seletuseks esitasid Robert R. McCrae ja Paul T. Costa, kes töötavad USA rahvuslikus tervishoiuinstituudis, 1996. aastal teooria, mille kohaselt kultuur, kasvatus ja keskkond ei avalda isiksuseomaduste kujunemisele olulist mõju. Isiksuseomadused on olemuselt bioloogilised ning nende avaldumine sõltub aju närviringest, mida kontrollivad vanematelt päritud geenid. Enamik inimese omadusi seostub mitme geeni mõjuga, s.t nad on polügeensed. See, kuidas inimese pärilike tegurite kogum ehk genotüüp avaldub, sõltub keskkonnast. Inimese fenotüüp põhineb keskkonna ja genotüübi koosmõjul ja näitab, millised on
oletatavasti arenetakse selle alusel erinevalt, valitakse erinevad elukaaslased ja ametid. Tavaline on tänapäeval, et lapsevanemad kasutavad vanimat last liiga palju ära ja hoiavad liialt noorimat. Selle asemel oleks tähtis mõelda, et ka vanim laps tahab vahel väike olla ja et noorim vajab, et talle usaldatakse ülesandeid ja vastutusi, et ta saaks areneda ja endasse uskuma hakata. Ehkki kõik lapsed ja perekonnad on erinevad, võib märgata sünnijärjekorra tähtust laste arengule. Selline tähelepanek annab juurde teadmisi, mis võivad edaspidises elus abiks tulla. KOKKUVÕTE Suhe õdede-vendade vahel mõjutab meid kogu elu. Kõik lapsed on erinevad, nii on ka õed- vennad ning on oluline, et nad ei tunneks vanemate poolt ebavõrdsust. Õdede-vendade omavahelised konfliktid on perekonnaelus loomulik ja tänu nendele õpivad lapsed ka konflikte lahendama. Vanematel aga ei ole alati kerge seda vaadata ning nad väsivad ruttu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid