Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aleksander suure elulugu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Vasakule Paremale
Aleksander suure elulugu #1 Aleksander suure elulugu #2 Aleksander suure elulugu #3 Aleksander suure elulugu #4 Aleksander suure elulugu #5 Aleksander suure elulugu #6 Aleksander suure elulugu #7 Aleksander suure elulugu #8 Aleksander suure elulugu #9 Aleksander suure elulugu #10 Aleksander suure elulugu #11 Aleksander suure elulugu #12 Aleksander suure elulugu #13 Aleksander suure elulugu #14 Aleksander suure elulugu #15 Aleksander suure elulugu #16 Aleksander suure elulugu #17 Aleksander suure elulugu #18 Aleksander suure elulugu #19 Aleksander suure elulugu #20 Aleksander suure elulugu #21 Aleksander suure elulugu #22 Aleksander suure elulugu #23 Aleksander suure elulugu #24 Aleksander suure elulugu #25 Aleksander suure elulugu #26 Aleksander suure elulugu #27 Aleksander suure elulugu #28
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor bertil Õppematerjali autor
esitlus Aleksander Suurest

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
docx

Aleksander Suur

Aleksander Suur Sissejuhatus Maailmaajaloost on raske leida mõnda teist Aleksander Suurele võrdset väejuhti. Aleksander Suur sündis 356 a. eKr Makedoonia kuninga Philippos II ja kuninganna Olympiase esimese pojana. Tema sündimise ööl põles Väike-Aasias Efesose linnas maha jumalanna Artemise tempel. Selle järgi ennustati, et Aasiale on saabumas rasked ajad. Tema ema oli väidetavalt Achilleuse ja isa Heraklese järeltulija. Aleksandrit

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Aleksander Suur

Kose Gümnaasium REFERAAT ALEKSANDER SUUR MAADEAVASTAJANA Katrin Taniste 8.a Kose 2009 Sissejuhatus Maailmaajaloost on raske leida mõnda teist Aleksander Suurele võrdset väejuhti. On teada, et austusega suhtusid temasse ka sellised maailma vapustanud vallutajad nagu Tsingis-khaan ja Napoleon I Bonaparte. Tõepoolest, selle Kreeka kõige põhjapoolsemas osas paikneva väikese Makedoonia riigi valitseja vallutusretked mõjutasid suuresti ka kõiki järgnevaid põlvkondi. Aleksander Suure väejuhioskused on aga sõjandusele pühendunud inimeste jaoks klassika.

Ajalugu
thumbnail
68
pdf

Kreeka poliitiline ajalugu

......................................... 37 Sparta hegemoonia algus, Korintose sõda ja Kuningarahu .................................. 36 Sparta langus, Teeba hegemoonia ja Ateena teine mereliit .................................. 38 1 Makedoonia hegemoonia algus ..................................................................................... 41 Aleksander Suure maailmariigi sünd ja lagunemine ................................................. 44 Aleksander Suure sõjaretk ........................................................................ 44 Kreeka riigid Aleksander Suure ajal ............................................................. 47 Diadohhide sõjad .................................................................................. 49 Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia klassikalisel ning varahellenistlikul perioodil. Sõjad Kartaagoga ..........

Ajalugu
thumbnail
45
doc

Vanaaeg

Järgnevalt taastasid paljud Sumeri linnad oma sõltumatuse. 22. sajandil domineerisid Mesopotaamias Iraanist pärit gutilased, keda hilisem pärimus kujutas vägivaldsete sissetungijatena. Osa Sumeri linnu (näiteks Lagas ja tema valitseja Gudea) olid gutilastest sõltumatud. U 2120 purustas Uruki valitseja Utukhegal gutilased ja ajas nad Sumerist välja. Uri III dünastia 2112 ­ 2004 Urnammu (2112 ­ 2095), Utukhegali vend ja algselt Uri asevalitseja, kukutas Utukhegali võimult ja ühendas suure osa Sumerist Uri võimu alla. Erinevalt semiitlikust Akadist oli Ur III dünastia ajal Sumeri riik ­ riigikeeleks sai taas sumeri keel ja kogu periood tähistab sumeri kultuuri viimast hiilgeaega. Urnammu edendas suurejoonelist ehitustegevust, mille silmapaistvaim tulemus oli Uri tsikuraat. Uri III dünastia tähistas valitseja absoluutse võimu ja tema jumalikustamise tippu Mesopotaamia ajaloos. See ilmnes eriti Urnammu järglase Sulgi valitsusajal (2094 ­ 2047)

Ajalugu
thumbnail
28
docx

Vana kreeka

336 philippos tapeti, trooni saab alexander. 5 saj hakati linnu planeerima. Tempel juhtival kohal. Efemeriidid e alexandri päevikud mida pidasid teised. Arrianose tööd parim allikas. Plutarchos kirjutas ka tema eluloo. Pärsia enne aleksandrit: nõrk, mässud, artaxerxes III tapetakse, dareios III Kodamannos võimule, kes nõrk juht, põhijõud kreeka palgasõdurid, satraapiad taotlevad iseseisvust, pärsia satraabid vähe informeeritud. Enne sõjakäiku hävitab aleksander siseopositsiooni, jätab makedooniasse ja kreekasse asevalitsejaks ustava antipatrose. Üle 30 000 mehe ja 5000 ratsanikuga läks ta 334 üle hellespontose. Pärslastel puudus keskne väejuhatus ja taktika. Pärsia kreeklaste juhiks Memnon rhodoselt, kuid tema plaani ei kuulata. U 40 000 pärslast, pooled kreeklastest palgasõdurid asusid sisse granikose jõel. Aleksander ja parmenion forsseerivad jüe, purustavad pärsia tiivad ja 1 liini, seejärel hävitatakse suur osa kreeka palgasõdureid

Vanaaeg
thumbnail
3
doc

KREETA-MÜKEENE KULTUUR ptk. 13 (lk. 91-100)

Kreeta saarele ja hakkasid seal valitsema. Kreetalaste kiri kohandati enda vajadustega ja see kannab nimetust lineaarkiri B ning seda osatakse lugeda (ikkagi on murakad). Suheldi tihedalt teistega ja rajati oma tugipunkte ka väljaspoole Kreekat. Ka mandril olid majandus- ja kultuurikeskusteks lossid, kuid nende ümber puudusid suured linnad. Sarnaselt Kreeta lossidega, olid ka Kreeka lossides laod, töökojad ja kultusepaigad. Nii kujutas loss endast justkui suure majapidamise keskust. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopsed müürid. Losside eesotsas seisis kaks kõrget tegelast: valitseja ja sõjapealik. Tähtsat osa etendasid ka sõjalised kaaskondlased. Lossid seisid omavahel vaenujalal. Religioonis olid olulised samad jumalad, mis hiljemgi (Zeus, Hera, Poseidon). Kreeklased nimetavad oma Mükeene kultuuri aegseid esivanemaid ahhailasteks. Mükeene kultuuri esindajad osalesid ka Trooja sõjas umbes 1200 a eKr.

Ajalugu
thumbnail
9
docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID

· Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr. Hellenistlik 338 ­ 30 eKr · Aleksander Suure sõjakäik Pärsia impeeriumi vastu periood (334 ­ 326 eKr) ja maailmariigi kujunemine. · Hellenistliku kultuuri kujunemine. · Hellenistlike riikide kujunemine pärast Aleksander Suure surma (323 eKr). · Rooma riigi tugevnemine ja Kreeka ning Makedoonia allutamine 2.saj eKr.

Ajalugu
thumbnail
18
docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID ja iseloomustused

· Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr. Hellenistlik 338 ­ 30 eKr · Aleksander Suure sõjakäik Pärsia impeeriumi vastu periood (334 ­ 326 eKr) ja maailmariigi kujunemine. · Hellenistliku kultuuri kujunemine. · Hellenistlike riikide kujunemine pärast Aleksander Suure surma (323 eKr). · Rooma riigi tugevnemine ja Kreeka ning Makedoonia allutamine 2.saj eKr.

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun