Aleksander Suur Sissejuhatus Maailmaajaloost on raske leida mõnda teist Aleksander Suurele võrdset väejuhti. Aleksander Suur sündis 356 a. eKr Makedoonia kuninga Philippos II ja kuninganna Olympiase esimese pojana. Tema sündimise ööl põles Väike-Aasias Efesose linnas maha jumalanna Artemise tempel. Selle järgi ennustati, et Aasiale on saabumas rasked ajad. Tema ema oli väidetavalt Achilleuse ja isa Heraklese järeltulija. Aleksandrit õpetas karmi käega Leonidas, kes kehtestas talle samasugused normid, nagu oli teistel poistel sõjaväes. Teda õpetas ka kuulus filosoof Aristoteles. Aleksander paistis silma erakordse otsusekindluse ja vaprusega. On teada, et austusega suhtusid
Kose Gümnaasium REFERAAT ALEKSANDER SUUR MAADEAVASTAJANA Katrin Taniste 8.a Kose 2009 Sissejuhatus Maailmaajaloost on raske leida mõnda teist Aleksander Suurele võrdset väejuhti. On teada, et austusega suhtusid temasse ka sellised maailma vapustanud vallutajad nagu Tsingis-khaan ja Napoleon I Bonaparte. Tõepoolest, selle Kreeka kõige põhjapoolsemas osas paikneva väikese Makedoonia riigi valitseja vallutusretked mõjutasid suuresti ka kõiki järgnevaid põlvkondi. Aleksander Suure väejuhioskused on aga sõjandusele pühendunud inimeste jaoks klassika. Makedoonia kuningas on kõigi aegade ja rahvaste kuulsaim väejuht, kes suutis relva jõul luua antii
Aleksander Suur Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander on kõigi aegade ja rahvaste kuulsaim väejuht, kes suutis relva jõul luua antiikaja suurima impeeriumi. Veel tänapäevalgi peetakse teda parimaks väejuhiks, kes kunagi elanud on. Sünd ja lapsepõlv Aleksandril olid väga kõrgest soost ja haritud vanemad, tema isa oli Makedoonia kuningas Philippos II ja ema kuninganna Olympos. Mõlemad vanemad pöörasid väga suurt rõhku haridusele nii füüsilisele kui ka vaimsele. Juba noorest east harjutas Aleksander ühe oma isa sõjaväe rangema väejuhi käe all sõjaväekunsti, osavust ja vastupidavust. Õhtuti aga sukeldus poiss filosoof Aristotelese tähelepaneliku juhtimisel teadus- ja luuleraamatutesse. Tema õpetajad olid oma aja tippspetsialistid. Aleksander oli väga huvitatud poliitikast, temale meeldis vestelda saadikutega, ja need, kes ootasid temalt lihtsaid lapsikke küsimusi, pidid hoopis rääkima oma maa teede, rikkuste, jõgede ja mägede kohta, armee korralduse,
Hellenismiperioodi algus Kui Kreeka oli aastal 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule ja Philippos II paar aastat hiljem vandenõulaste käe läbi langenud, korraldas tema poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Mõne aastaga vallutas ta Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi, mis oli üle kahe sajandi neid maid valitsenud. Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla, kuid katse Indiat vallutada lõppes nurjumisega. Nii pani Aleksander Suure vallutusretk alguse uuele ajajärgule hellenismiperioodile. Aleksandri varajasele surmale järgnesid aga tülid tema tähtsamate väepealikute vahel. Ligi pool sajandit kestnud lakkamatute sõdade tagajärjel lagunes tema hiigelriik kolmeks väiksemaks, kuid siiski igati arvestatava suurusega riigiks. Need riigid olid Egiptus, nn Seleuk
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Pärsia impeerium referaat Joanita Janson 11A 2008/09 õa Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Iraanlaste-eelne periood.................................................................................4 Mitanni riik (1500-1360 eKr)...........................................................................5 Iraanlaste endi või kaasabil loodud riigid.....................................................5 Iraanlaste saabumine Iraani aladele..............................................................5 Meedia (728-550 eKr)..............................................................................
Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8. sajandil .................................................................................. 8 Kolonisatsioon Vahemerel ......................................
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Kõik kommentaarid