50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
andra805
Õppematerjali autor
Hellenismiperioodi algus Kui Kreeka oli aastal 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule ja Philippos II paar aastat hiljem vandenõulaste käe läbi langenud, korraldas tema poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Mõne aastaga vallutas ta Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi, mis oli üle kahe sajandi neid maid valitsenud. Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla, kuid katse Indiat vallutada lõppes nurjumisega. Nii pani Aleksander Suure vallutusretk alguse uuele ajajärgule hellenismiperioodile.
Kose Gümnaasium REFERAAT ALEKSANDER SUUR MAADEAVASTAJANA Katrin Taniste 8.a Kose 2009 Sissejuhatus Maailmaajaloost on raske leida mõnda teist Aleksander Suurele võrdset väejuhti. On teada, et austusega suhtusid temasse ka sellised maailma vapustanud vallutajad nagu Tsingis-khaan ja Napoleon I Bonaparte. Tõepoolest, selle Kreeka kõige põhjapoolsemas osas paikneva väikese Makedoonia riigi valitseja vallutusretked mõjutasid suuresti ka kõiki järgnevaid põlvkondi. Aleksander Suure väejuhioskused on aga sõjandusele pühendunud inimeste jaoks klassika.
Aleksandri noorus Aleksander sündis aastal 356 eKr. Samal ööl süütas Herostratos Artemise templi Ephesoses. Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana. Troonile sai ta isa tapmise tõttu noorelt, vaid 20-aastaselt. Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid. Pärsia sõjaretk Kuningaks saanuna jätkas Aleksander oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Aastal 334 eKr ületas ta 48 000 jalamehe ja 6000 ratsamehega Dardanellid ning tungis seega Pärsia valdustesse. Esimene tõsine kokkupõrge pärslastega toimus Granikose lahingus, kus Aleksander purustas Pärsia Väike-Aasia provintside väed
Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Samaaegselt kujunes sumeritest ida pool, tänapäeva Iraani edelaosas, Elami riik (pealinn Susa), kus samuti võeti kasutusele (sumeritelt laenatud) kiilkiri, kuid mille elanikud kõnelesid sumeritest erinevat keelt. Lääne pool tõusid esile semiidi elanikkonnaga (linn)riigid Mari ja Ebla (mõlemad kasutasid sumeri kiilkirja). Sumeri linnriikide sisekorraldus: valitsesid monarhid (tiitlid: en, ensi, lugal), kuid suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus ning kõrge prestiiz oli ka templitel ja preesterkonnal. Linnriikide peamise sõjajõu moodustasid vabad kodanikud, kes osalesid, vähemalt teatud määral, ka poliitilises elus. U 26. sajandist pärinevad Uri kuningahauad: 16 hauda erakordselt luksuslike panustega, mille hulka kuulusid ka valitsejatega koos maetud kaaskondlased. Kirjalikud allikad nendesse haudadesse maetud kuningaid ei nimeta. Linnriikidevahelised suhted olid sageli vaenulikud
eeskuju Mesopotaamia. Thales I matemaatik Pythagoras kogu maailm on allutatud arvudele (pütagoorlaste sekt arvutavad välja maailma). MEDITSIIN sündis Kreekas Hippokrates ,,haigus on organismi väljamineks tasakaalustatud seisundist", loob meditsiinieetka (arstivanne) AJALUGU põhineb kangelaseepikal Herodotos kirjutas Kreeka-Pärsia sõdadest, kirjeldas teisi rahvaid, ajalooteaduse isa Thukydides kirjutas Peloponnesose sõjast Aleksander suur ja tema sõjakäigud 356-323 eKr Algab hellenism Makedoonia hakkab tugevnema Philippos II ajal, Aleksander võtab ette oma vallutusretke Aleksander: -ema Olympias, isa Epeiose kuningas; pärinevat Achilleusest; õpetaja Aristoteles, õpetab ka tema sõpru, kellest hiljem saavad tema väepealikud; parim sõber Hephaistion; kuulus hobune Bukephalos. Eesmärk oli vallutada kogu maailm, polnud kunagi ühtegi lahingut kaotanud. 336
..................... 38 1 Makedoonia hegemoonia algus ..................................................................................... 41 Aleksander Suure maailmariigi sünd ja lagunemine ................................................. 44 Aleksander Suure sõjaretk ........................................................................ 44 Kreeka riigid Aleksander Suure ajal ............................................................. 47 Diadohhide sõjad .................................................................................. 49 Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia klassikalisel ning varahellenistlikul perioodil. Sõjad Kartaagoga ..................................................................................................................... 51 Sitsiilia türannid 5. sajandi algul ja sõda Kartaagoga ......................................... 51
umbes 40 korda aastas, otsustas tähtsamad riigiasjad, osa võisid võtta kõik Ateena täisealised kodanikud. 17. Solon - Ateena seaduseandja ja üks silmapaistvamaid varase perioodi poeete. 18. Perikles - peetakse sageli Ateena edukaimaks juhiks. 19. Pythagoras - filosoof, matemaatik, talle on omistatud ka Pythagorase teoreem. 20. Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka teose autor, arst ja arstiteaduse rajaja. 21. Herodotos - Kreeka ajaloolane. 22. Philippos II - Makedoonia kuningas, Aleksander Suure isa. 23. Aleksander Suur - Vana-Makedoonia kuningas, kuulsaim ja edukaim väejuht. 24. Dareios I - Pärsia suurkuningas, tema ajal saavutas Pärsia imp. oma suurima ulatuse. 25. Dareios III - Jäi sõjas alla Aleksander Suurele, tapeti oma alluvate poolt, Al. mattis ta suurte auavaldustega. 26. Xerxes - Dareiose järglane ja Pärsia kuningas- jumal, kes tungis Kreekasse. Astus vastu Leonidasele ja tema 300-le ning suutis nad sohki tehes hävitada. 27
ALEKSANDER SUUR 356323 eKr Aleksander Suur oli Makedoonia kuninga Philippos II ja tema naise Olympiase poeg. Sündis aastal 356 eKr. Õpetajaks karmikäeline Leonidas... ...ka filosoof Aristoteles, uuriti Homerose eeposeid. Philippos II mõrvati vandenõulaste käe läbi aastal 336 eKr. Philippos II Aleksander saab Makedoonia kuningaks 336 eKr. 334 sõjakäik Pärsia vastu (Granicuse lahing). Alistas VäikeAasia ja Egiptuse, kuhu rajas Aleksandria. Issose lahing 333 eKr ja Gaugamela lahing (331). 331. aastaks oli vallutanud kogu Pärsia. 327 tungis Indiasse, kust oli sunnitud 325 eKr tagasi pöörduma. Aleksandria MAAILMARIIGI VALITSEJANA Maailma ajalukku on Makedoonia Aleksander läinud antiikaja suurima vallutajana.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid