Albrecht Düreri referaat (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Renessanss madalmaades, Saksamaal ja Eestis

suurejoonelisus põimusid saksaliku ekspressiivse ja daramaatilisusega. 16. sajandi II veerandil algasid usupuhastus ja talurahvasõjad, mis lõhestasid maa pikaks ajaks. Kunstis hakatakse püüdlema uue, suurejoonelisema kujutamisviisi poole, otsima tunnete ja elamuste vahetumaid ja siiramaid väljendusvõimalusi. Iseloomulik on ka looduvormide, kogu nähtava maailma veenvam ja tõetruum jäädvustamine. Saksa renessansi suurmeistrid on Dürer, Grünewald, Cranach ja Holbein noorem. ALBRECHT DÜRER (1471-1528) Kuulasim saksa kunstnik läbi aegade. Tema loomingus on keskse tähtsusega võitlus kahe voolu, kahe kunstikäsitluse vahel ­ võitlus saksa hilisgootika ja itaalia renessansi, põhja ja lõuna vormiideaalide vahel. 2  Düreri kunst kasvas välja saksa 15. sajandi provintsliku realismi pinnalt. Seda naiivset

Kunstiajalugu

12

doc

KUNST 15.-16. SAJANDIL

suurejoonelisus põimusid saksaliku ekspressiivse ja daramaatilisusega. 16. sajandi II veerandil algasid usupuhastus ja talurahvasõjad, mis lõhestasid maa pikaks ajaks. Kunstis hakatakse püüdlema uue, suurejoonelisema kujutamisviisi poole, otsima tunnete ja elamuste vahetumaid ja siiramaid väljendusvõimalusi. Iseloomulik on ka looduvormide, kogu nähtava maailma veenvam ja tõetruum jäädvustamine. Saksa renessansi suurmeistrid on Dürer, Grünewald, Cranach ja Holbein noorem. ALBRECHT DÜRER (1471-1528) Kuulasim saksa kunstnik läbi aegade. Tema loomingus on keskse tähtsusega võitlus kahe voolu, kahe kunstikäsitluse vahel ­ võitlus saksa hilisgootika ja itaalia renessansi, põhja ja lõuna vormiideaalide vahel. Düreri kunst kasvas välja saksa 15. sajandi provintsliku realismi pinnalt. Seda naiivset realismi püüab kunstnik hiljem kooskõlastada itaalia renessansi suurejoonelise vormikäsitlusega

Kunstiajalugu

14

doc

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile

juuresviibijate võikalt punased mantlid või ürbid jätavad musta öötaeva taustal jubeda mujle. Kristuse figuur on maalitud hirmuäratava naturalismiga, samuti äärmises ahastavates poosides kaaskondlased. Hele figuur öisel taustal. 5) Missugune on Isenheimi altari keskosa välisvaate meeleolu? Vaata ka illustratsiooni lk 94! Isenheimi altari keskosa välisvaate meeleolu tundub piinarikas, ja täis kannatusi. Draagiline saatus ristilöödud Kristusel, mis tõi kaasa valu. 6) Iseloomusta Albrecht Düreri loomingut! Tema loomingus on keskse tähtsusega võitlus kahe voolu, kahe kunstikäsitluse vahel-võitlus saksa hilisgootika ja itaalia renessansi, põhja ja lõuna vormiideaalide vahel. Düreri loomingu paremiku moodustavad just joonistused ja graafilised tööd, need tööd on kõige isikupärasemad. Maalijana püüdis Dürer ühendada saksalikku sügavat individualiseerimist, detailirikkust ja psühholoogolist analüüsi itaalia suursuguse iluideaaliga

Kunstiajalugu

7

doc

Renessanss

RENESSANSS Eri maades ajaline erinevus, ~15.saj teisest poolest ja 16. saj. Kõikides kultuurivaldkondades ( Palestrina, Dante, Boccaccio). Renessanss- taassünd, antiikkultuuri- ja traditsioonide uuesti ausse tõstmine. Ajastu iseloomustus: · Varauusaja algus · Humanistlik maailmavaade muutus oluliseks- inimene keskne oma vooruste ja puudustega · Feodaalsuhted hakkasid asenduma varakapitalismiga · Maadeavastused laiendasid silmaringi = maakera on ümmargune · 1517 reformatsioon e usupuhastuse algus = omakeelne teenistus = piibli tõlkimine- rahvaharidus · 1445 Gutenbergi trükikunst tegi raamatu odavamaks, teadmised hakkasid levima · arenesid rahalised suhted, tekkis pangandus ja kunsti tellijate hulk kasvas ARHITEKTUUR: o tervikuna muudatused hästi suured o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisontaalsete osade tasakaalustatust

Kunstiajalugu

52

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

• täitis mitmeid katoliku kiriku ja keiser Maximiliani tellimusi • lai levik puulõikesarjadel → kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu • kunsti võluks fantaasiaküllus, inimtüüpide valik ja tunnete ustavus • esimene, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel (''Autop. Maastikuga 26 a'' ja ''Autop. 22 a'') • ühel kujutab end kui Kristus → "Autoportree karusnahkses rüüs" → enese väärtustamine • Düreri endaga võib seostada ka detaile vasegravüüridel: • ''Rüütel, surm ja kurat'' → teemaks ristiusu jõud, mis sümboolselt on kehastunud relvastatud rüütlis • ''Melanhoolia'' • puulõikesarjast ''Väike Passioon'' → ''Pattulangemine'' ja ''Paradiisist väljaajamine'' • puulõige ''Ninasarvik'' → põhineb kirjutatud kirjeldustele, tundmatu autor India ninasarvikust, Dürer pole näinud päris ninasarvikut

Kultuuriajalugu

32

doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur ­ alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam

Kunstiajalugu

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu

Meedia

Kommentaarid (1)