Kool
Nimi
ALBERT KIVIKA ELU JA LOOMING
Referaat
Juhendaja :
Nimi
2007
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
I
ALBERT KIVIKA ELU 4
4.1.
Lapsepõlv ja noorus 4
4.2.
Vabadussõda 4
4.3.
Ülikooliaastad 5
4.4.
Ajakirjanduslik tegevus 5
4.5.
Paguluses 6
II
ALBERT KIVIKA LOOMING 7
5.1.
Esimesed katsetused 7
5.2.
Futuristlikud teosed 7
5.3.
Vabadussõja
temaatika 8
5.4.
Uusrealistlik looming 9
5.5.
Pagulaskirjandus 10
5.6.
Tõlked, Teosed 11
III
“NIMED MARMOTTAHVLIL” 13
KASUTATUD
KIRJANDUS 16
Lisa
1 17
SISSEJUHATUS
Albert
Kivikas on kirjanik, kelle
teosed on saanud lemmikuteks
paljudele Eesti ja välismaa lugejatele.
Minu arvates kõige paremini kirjutatud teos Albert Kivika poolt on
“Nimed
marmortahvlil ”. Kivikas kirjutas selle teose siis, kui oli
veel Eesti aeg, kuid mõne aasta pärast tuli Vene aeg ja seda
raamatut ei võinud enam lugeda. 2002 aastal tehti sellest raamatust
film , mis on minu arvates üks parimaid Eesti filme.
Peale raamatute kirjutamise on
Kivikas
tegelenud ka tekstide tõlkimisega võõrkeeltest eesti
keelde. Ta on teinud ka raskemaid füüsilisi töid nagu tööd
tee-ehitusel, turbarabas ja ka puuvillariide tehases.
Albert Kivikas on kokku oma elu
jooksul kirjutanud üle 25 teose (aastail 1919-1963). Kivikas elas 80
aastaseks (
1898 -1978) ja on elanud ka välisriikides.
Lisaks on ta töötanud mitmete
ajakirjade ja ajalehtede toimetustes.
I ALBERT KIVIKA ELU
Lapsepõlv ja noorus
Albert Kivikas sündis Viljandimaal Suure-Jaani alevikus kangur Anu Kivika pojana . Perekond
kolis sageli – vahepeal elati Olustvere mõisas, kus ema töötas krahv Ferseni juures, seejärel Särru moonamajas, Kildu külas
kohaliku sepa ja Vaalamäe külas sugulaste juures.
Kivika koolitee sai alguse 1907
aasta sügisel Reeguldi vallakoolis, kus õppeaeg kestis kaks aastat.
Sealt suundus ta 1909 Vastemõisa kaheklassilisse ministeeriumikooli,
mis asus tema toonases elukohas Kildu külas. Kui Albert 1913
ministeeriumikooli lõpetas, kolisid nad emaga Viljandi eeslinna
Kantrekülasse teise sugulase juurde.
1914 üritas Kivikas pääseda
Viljandi linnakooli, kuid teise klassi eksamitele ei lastud teda
piirvanuse ületamise tõttu ja kolmanda klassi jaoks ei olnud tema
teadmised piisavad . Nii astus tulevane kirjanik hoopis Andres Kamseni
kaubanduskooli, mis oli äsja Valgast Viljandisse ümber asunud .
Koolis osales ta ajakirja Lõõmav Tõlvik toimetamisel.
Aastal 1916 kuulus Albert Kivikas
oma vanuse tõttu mobiliseerimisele, mis oleks tähendanud sattumist
Esimese maailmasõja keerisesse. Riiklikud koolid võisid oma
õpilastele taotleda ajapikendust sõjaväeteenistusse astumisel ja
seetõttu lahkus ta Kamseni erakoolist ning sooritas edukalt
sisseastumiseksamid Tartu kommertskoolis. Selles koolis töötasid
ka mitmed silmapaistvad eesti haridustegelased. Kivikas õppis seal
eesti ja prantsuse keelt Johannes Aaviku käe all, koolidirektoriks
oli aga tulevane haridusminister Harald Laksberg.
Vabadussõda
Pärast Tartu
langemist Punaarmee kätte Eesti Vabadussõjas lahkus Albert Kivikas
22. detsembril
1918 linnast ja
suundus tagasi koju Viljandisse. Kohale jõudes liitus ta samuti
Viljandisse ümber asunud Tartu vabatahtliku koolipoiste pataljoniga,
mille ülemaks oli tulevane riigimees Karl Einbund . Rindele jõudis ta mainitud pataljoniga Võrtsjärve
põhjatipu lähistel Jõesuus.
Sõjatee viis teda veel Sangla
ja Rannu mõisa. Viimase lähistel toimus ka pataljoni esimene lahing.
Hiljem osales Kivikas veel Valguta ja Pikasilla
juures toimunud kokkupõrgetes punaväelastega.
13.
jaanuaril 1919
toimunud Paju
lahingusse jäi koolipoiste pataljon aga hiljaks . Nad läbisid
veel oma teel Valga
ja Sangaste ning
saadeti siis tagasi Tartusse pooleli jäänud õppetööd jätkama.
Kivikas lõpetas Tartu kommertskooli 1919. aasta kevadel, kuid ei
saanud samal aastal ülikooli astuda, vaid pidi jääma tööle
õpilaspataljoni staapi kuni selle lõpliku likvideerimiseni 1920.
aastal.
Ülikooliaastad
Sügisel 1920
alustas Albert Kivikas õpinguid Tartu
Ülikooli filosoofiateaduskonnas, keskendudes kirjandusele,
psühholoogiale,
filosoofiale,
Põhjamaade ja üldajaloole. Silmapaistvatest õppejõududest omandas
Kivikas teadmisi psühholoog Konstantin Ramuli ja kirjanik Gustav
Suitsu juures.
Kirjanduse seminaritöö raames
uuris Kivikas vene mõju Henrik
Visnapuu loomingus, kusjuures oponendiks oli luuletaja ise. 1921.
aastal toimunud seminaril õnnestus Kivikal edukalt tõendada Igor
Severjanini mõjutusi.
1.4 Ajakirjanduslik tegevus
Kui kirjastuse ja ajakirja Odamees
Kõik kommentaarid