Albert Kivikas (3)

Kool



Nimi
ALBERT KIVIKA ELU JA LOOMING
Referaat


Juhendaja : Nimi



2007
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
I ALBERT KIVIKA ELU 4
4.1. Lapsepõlv ja noorus 4
4.2. Vabadussõda 4
4.3. Ülikooliaastad 5
4.4. Ajakirjanduslik tegevus 5
4.5. Paguluses 6
II ALBERT KIVIKA LOOMING 7
5.1. Esimesed katsetused 7
5.2. Futuristlikud teosed 7
5.3. Vabadussõja temaatika 8
5.4. Uusrealistlik looming 9
5.5. Pagulaskirjandus 10
5.6. Tõlked, Teosed 11
III “NIMED MARMOTTAHVLIL” 13
KASUTATUD KIRJANDUS 16
Lisa 1 17
SISSEJUHATUS
Albert Kivikas on kirjanik, kelle teosed on saanud lemmikuteks paljudele Eesti ja välismaa lugejatele. Minu arvates kõige paremini kirjutatud teos Albert Kivika poolt on “Nimed marmortahvlil ”. Kivikas kirjutas selle teose siis, kui oli veel Eesti aeg, kuid mõne aasta pärast tuli Vene aeg ja seda raamatut ei võinud enam lugeda. 2002 aastal tehti sellest raamatust film , mis on minu arvates üks parimaid Eesti filme.
Peale raamatute kirjutamise on Kivikas tegelenud ka tekstide tõlkimisega võõr­keeltest eesti keelde. Ta on teinud ka raskemaid füüsilisi töid nagu tööd tee-ehitusel, turbarabas ja ka puuvillariide tehases.
Albert Kivikas on kokku oma elu jooksul kirjutanud üle 25 teose (aastail 1919-1963). Kivikas elas 80 aastaseks ( 1898 -1978) ja on elanud ka välisriikides.
Lisaks on ta töötanud mitmete ajakirjade ja ajalehtede toimetustes.
I ALBERT KIVIKA ELU

Lapsepõlv ja noorus
Albert Kivikas sündis Viljandimaal Suure-Jaani alevikus kangur Anu Kivika pojana . Perekond kolis sageli – vahepeal elati Olustvere mõisas, kus ema töötas krahv Ferseni juures, seejärel Särru moonamajas, Kildu külas kohaliku sepa ja Vaalamäe külas sugulaste juures.
Kivika koolitee sai alguse 1907 aasta sügisel Reeguldi vallakoolis, kus õppeaeg kestis kaks aastat. Sealt suundus ta 1909 Vastemõisa kaheklassilisse ministeeriumikooli, mis asus tema toonases elukohas Kildu külas. Kui Albert 1913 ministeeriumikooli lõpetas, kolisid nad emaga Viljandi eeslinna Kantrekülasse teise sugulase juurde.
1914 üritas Kivikas pääseda Viljandi linnakooli, kuid teise klassi eksamitele ei lastud teda piirvanuse ületamise tõttu ja kolmanda klassi jaoks ei olnud tema teadmised piisavad . Nii astus tulevane kirjanik hoopis Andres Kamseni kaubanduskooli, mis oli äsja Valgast Viljandisse ümber asunud . Koolis osales ta ajakirja Lõõmav Tõlvik toimetamisel.
Aastal 1916 kuulus Albert Kivikas oma vanuse tõttu mobiliseerimisele, mis oleks tähendanud sattumist Esimese maailmasõja keerisesse. Riiklikud koolid võisid oma õpilastele taotleda ajapikendust sõjaväeteenistusse astumisel ja seetõttu lahkus ta Kamseni erakoolist ning sooritas edukalt sisseastumi­seksamid Tartu kommertskoolis. Selles koolis töötasid ka mitmed silmapaistvad eesti haridustegelased. Kivikas õppis seal eesti ja prantsuse keelt Johannes Aaviku käe all, koolidirektoriks oli aga tulevane haridusminister Harald Laksberg.

Vabadussõda
Pärast Tartu langemist Punaarmee kätte Eesti Vabadussõjas lahkus Albert Kivikas 22. detsembril 1918 linnast ja suundus tagasi koju Viljandisse. Kohale jõudes liitus ta samuti Viljandisse ümber asunud Tartu vabatahtliku koolipoiste pataljoniga, mille ülemaks oli tulevane riigimees Karl Einbund . Rindele jõudis ta mainitud pataljoniga Võrtsjärve põhjatipu lähistel Jõesuus. Sõjatee viis teda veel Sangla ja Rannu mõisa. Viimase lähistel toimus ka pataljoni esimene lahing. Hiljem osales Kivikas veel Valguta ja Pikasilla juures toimunud kokkupõrgetes punaväelastega.
13. jaanuaril 1919 toimunud Paju lahingusse jäi koolipoiste pataljon aga hiljaks . Nad läbisid veel oma teel Valga ja Sangaste ning saadeti siis tagasi Tartusse pooleli jäänud õppetööd jätkama. Kivikas lõpetas Tartu kommertskooli 1919. aasta kevadel, kuid ei saanud samal aastal ülikooli astuda, vaid pidi jääma tööle õpilaspataljoni staapi kuni selle lõpliku likvideerimiseni 1920. aastal.

Ülikooliaastad
Sügisel 1920 alustas Albert Kivikas õpinguid Tartu Ülikooli filosoofia­teaduskonnas, keskendudes kirjandusele, psühholoogiale, filosoofiale, Põhjamaade ja üldajaloole. Silmapaistvatest õppejõududest omandas Kivikas teadmisi psühholoog Konstantin Ramuli ja kirjanik Gustav Suitsu juures.
Kirjanduse seminaritöö raames uuris Kivikas vene mõju Henrik Visnapuu loomingus, kusjuures oponendiks oli luuletaja ise. 1921. aastal toimunud seminaril õnnestus Kivikal edukalt tõendada Igor Severjanini mõjutusi.
1.4 Ajakirjanduslik tegevus
Kui kirjastuse ja ajakirja Odamees