Raamatutöö
Albert Kivikas
Nimed Marmortahvlil
Küsimused
1.Iseloomusta raamatust nelja
tegelast
2.Missuguseid probleeme
on selles romaanis ?(Nimeta 4)
3.Miks ja kelle vahel tekib
enne sõtta minekut koolis tüli?
4.Miks on Ahase valik kummal
poolel sõdida eriti raske?
5.Millise poole? ja miks? ta
lõpuks valib.
6.Esita raamatust näiteid,
kuidas on poistest saanud vaprad võitlejad.
7.Missugune oli poiste esimene
lahing?
8.Millises üksuses võitlesid
Tartu koolipoisid?
9.Missugune olukord valitses
aastal 1918. eestimaal?
10.Iseloomusta Enn Ahase
perekonda.
11.Kas ja kuidas on poisid
romaani esimese osa lõpuks muutunud?
12.Esita teose kohta 5
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
271 laadimist
Kokku alla laetud
9 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Lilleneiukas
Õppematerjali autor
NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev.
NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev.
punaseid, kes tapsid Käsperi. Ahas sai rühmaülemaks. Hummuli mägedes oli tõsisem kokkupõrge, vaenlased olid tugevamad seekord. Kuid lõpuks vaenlased taganesid. Järgmises lahingus sai aga Ahas haavata(tulistati õlga) ning ta arvas, et see oli ta oma vend. Varsti marsiti Valka. Varsti läks Ahas tagasi oma korterisse, kõik oli endine. Võlad olid tasutud venna poolt ja rahagi veel antud. Ahas läks ka tagasi kooli, langenute tindipottides olid lilled. Direktor lubas ka nende nimed kraapida tulevikus marmostahvlile. 1)Kes on Ahase sõbrad? Kuidas nad suhtuvad Eesti riiki. Missugused olid poiste vaated? Ahase sõbrad olid Käämer kommunistlike vaadetega ja Käsper rahvuslane. Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Ära võib mainida ka teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap. 2)Missugune oli Ahase kodu? Kuidas oli tal võimalik Tartus õppida?
Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Esimene osa 1. Teose peategelaseks oli Tartu Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane Henn Ahas. 2. Teose sündmused algasid 1918. aasta detsembris seoses mobilisatsiooni välja kuulutamisega. 3. Henn Ahase sõpradeks olid Käämer ja Käsper. Mõlemad sõbrad suhtusid Eesti riiki erinevalt ning mõlemal oli oma kindel arvamus asja kohta. Käämer pooldas rohkem venelaste võimu ning punaarmeed ja ka selle tulekut Eestisse. Käsperi mõttemaailm erines Käämeri omast märgatavalt
Nimed Marmortahvlil Albert Kivikase romaan ,,Nimed marmortahvlil" jutustab noorte koolipoiste esimesest sõjakogemusest aastatel 1918-1920, mil toimus Eestis Vabadusõda punaarmee okupatisooni vastu. Peategelasteks on Tartu Kommertskooli seitsmenda klassi õpilased: Ahas, Käsper, Käämer, Tääker, Miljan, Mugur, Konsap, Kohlapuu jt. Ahast võiks iseloomustada kui vaikse ja tagasihoidliku poisina, kes ei teinud oma otsuseid kiiresti, vaid alati kaalutles. Tal oli kaks head sõpra Käämer ja Käsper,
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
arhiiviürikutest, dokumentidest ja perekondlikest pärimustest. Varasem proosa on külaeluaineline, tegelased on passiivsed juurteta inimesed (erandiks on romaani "Irdinimene" peategelane Ollimar Arvik). Tema üheks tähtsamaks teoseks peetakse lühiromaani "Tants aurukatla ümber", mis oli esialgu mõeldud filmistsenaariumina. Väga tähtsal kohal Traadi ajalooainelises proosas on Palanumägi, mis sümboliseerib avarust ja kõrgemale pürgimist. Esimene raamat Palanumäe teemal oli "Puud olid, puud olid hellad velled", mille tegevus algab 1840. aastatel. Teose teine osa on "Minge üles mägedele " ja kolmas "Minge üles mägedele ". Kuuenda raamatuga "Valge lind" jõuab tegevus 1920ndatesse aastatesse. See on seni viimane ilmunud raamat. Traat liigub suurteoses taluelu ühest punktist teise punktini inimese tundeid pidi. Traadi sulest on ilmunud ka järgmised teosed: "Pommeri aed", "Maastik õunapuu
2 last surid imikueas.Isa oli karm ning kirjanik pandi varakult tööle.Esimese alghariduse sai isalt. 8 aastaselt pandi kooli (Sääseküla külakool, Prümli kool, Väike-Maarja kihelkonnakool, H. Treffneri gümnaasium) Teda valdas segadus maailma pärast. Lõpueksamid sooritas Narvas, mis andis keskkooli tunnistuse kuna Treffneri koolil polnud õigust tunnistust väljutada. 1903 hakkas ajakirjanikuks ,,Teataja,, , ,,Vaatlejad,, ja ,,Sõnumid,, toimetustes. Ei läinud kaua kui ilmus Tammsaare esimene teos ,,Postimehes,, nimega ,,Kilgivere Kustas,, 1907 hakkas Tartu Ülikooli õigusteadus osakonnas õppima. Lisaks kuulas loodus-ja psühholoogia loenguid + võõrkeeled. Ülikooli ajal haigestus tuberkuloos. 1912a. läks soovituste pärast Kaukaasiasse Musta mere äärde. Ülikooli ei lõpetanud. Seejärel ravis oma tervist Koitjärvel, kus elas tema vend. Raha teenis kirjutamisega. 1919 abiellus Köthe Veltmanniga. Neil oli 2 last Riita ja Erik. Lisaks kirjutamisele ka tõlkis. Looming:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid